Kohtulood

KOHTULUGU: Sigula Küla Ühendus saab Tartu Hoiu-laenuühistult "garantii"

KOHTULUGU: Sigula Küla Ühendus saab Tartu Hoiu-laenuühistult “garantii”

(uuendatud 07.12.2017) See postitus annab ülevaate tegelikust juhtumist, kus Tartu Hoiu-laenuühistu antud garantii välja maksmiseks tuli jalge alla võtta kohtutee. See on näide sellest, kuidas oma õigusi tuleb olla valmis kaitsma ka kohtus.

Lugu on kirjutatud minu kui Sigula Küla Ühendust esindanud advokaadi perspektiivist. Loodetavasti on garantii sellise täitmise näol tegu üksikjuhtumiga, mitte konkreetse garantii andja tavapraktikaga.

Garantii väljastamine

Sigula küla aktiivseid inimesi koondav Sigula Küla Ühendus ehitas külamaja. Tehti konkurss ehitaja leidmiseks, sõlmiti ehituse töövõtuleping. Lepingus nähti ette ehitaja kohustus esitada tellijale täitmistagatisena krediidiasutuse garantii.

Garantii esitati, kuid mitte krediidiasutuse, panga oma. Kuna garantii andjaks oli Tartu Hoiu-laenuühistu, otsustas tellija garantiiga sellisel kujul leppida. Tänapäevases erinevate finantsteenuste väga kirjus maailmas paistab hoiu-laenuühistu panga moodi asutusena.

Ehitaja tegi oma töö halvasti – hoone sai püsti, kuid sellel oli rida olulisi puudusi: praaktööd, lõpetamata tööd, puuduv dokumentatsioon. Sigula Küla Ühendus tööd pakutud kujul vastu ei võtnud, vaid nõudis puuduste kõrvaldamist. Arutati, otsiti lahendusi, kuid lõpuks kadus ehitaja üldse ära, jättes töö lõpetamata. Aga just sellisteks juhtumiteks ongi garantii mõeldud.

Kuidas garantii peaks töötama

Garantii on seaduse kohaselt selle saaja jaoks tugev tagatis: niipea, kui garantii saaja vaid teavitab soovist see realiseerida, makstakse see küsimusi esitamata välja.

Seaduse kohaselt ei huvita garanti, kas päriselt ollakse garantiiga tagatavate kohustustega rikkumises või mitte. Ta maksab raha välja ja jääb põhivaidluses (kui küsimus üldse on vaidluse all) neutraalseks. Tõendeid nõude kinnitamiseks garantii andjale esitada vaja ei ole, piisab raha välja maksmise soovi avaldamisest. Isegi kui kogu ehituse töövõtuleping oleks kehtetu, ka siis makstaks garantii välja. Erandina võib garantiinõudele vastuväiteid esitada, kui need tulenevad garantiist endast.

Ehitusega seoses võib aastaid vaielda (ja vaieldaksegi) selle üle, kas töö tehti korralikult ja kes kui palju kellele tasuna, leppetrahvide ja viivistena võlgu on. Garantii ülesanne on töö tellijat sellise olukorra eest kaitsta ja pakkuda tagatisena kokku lepitud garantiisummat otsekohe, mitte kauges tulevikus.

Kogenud garantii andjad on ammu aru saanud, et ka õige äriline valik on garantii alati välja maksta, välja arvatud, kui tegu on 100% kindlaks tehtud pettusega nõude esitaja poolelt. Garantii eest maksab küll see, kelle kohustusi tagatakse, kuid seda “müüakse” ju ikkagi lõpuks garantii saajatele. Kui mõni garant pakub praaktooteid (lubadusi ei täideta), siis seda garantiid varsti turul enam ei vajata.

Garantii nõue, kohtueelne menetlus ja kohtusse pöördumine

Sigula Küla Ühendus esitas 09.10.2013 Tartu Hoiu-laenuühistu garantii väljamaksmise nõude, mis pidanuks neile hiljemalt 30 päeva hiljem garantiisumma pangaarvele tooma.

Tartu Hoiu-laenuühistu ootas garantii järgse kohustuse täitmise viimase päevani, mil vastas, et ta raha välja ei maksa. Nõnda otsustades ei pöördunud hoiu-laenuühistu mitte kordagi seisukoha või lisainfo saamiseks Sigula Küla Ühenduse poole. Järgnenud kirjavahetusest selgus, et garantii andja oli siiski suhelnud ehitajaga (objektilt töid lõpetamata jalga lasknud ettevõte) ja saanud sellelt arvamuse, et töö olevat tegelikult valmis ja nõuetekohane.

Vaid ühe poole infole tuginedes garantiiandja jaoks väga erandlikku otsust tehes (meenutagem, et garantii andja ülesanne on raha välja maksta vaidlusse sekkumata) tegi hoiu-laenuühistu minu hinnangul vea, mida nad edasises protsessis keeldusid ümber vaatamast isegi ülekaaluka vastupidise info olemasolul. Juristid ei taha mõnikord oma eksimusi tunnistada ja lasevad neid vigu pigem “parandada” kohtul.

Katsed Tartu Hoiu-laenuühistut seisukohta muutma panna lõppesid viimase avaldusega, et garantiid kohtuta välja ei maksta. Sigula külarahvas sai Tartu Hoiu-laenuühistuga peetud kirjavahetusest aru, et garantii maksmisest keeldumise põhjuseks on hinnang, et Sigula Küla Ühendus esitab ise valeandmeid, et nad on ebaausad inimesed. See võis olla põhjuseks, miks Tartu Hoiu-laenuühistu hiljem ei avanenud võimalust vaidlust kokkuleppel ja veidi parematel tingimustel lahendada.

Kui seni oli asjade ajamisega väga hästi hakkama saadud ilma juristita, siis kohtusse minekuks otsustati leida advokaat. Sigula Küla Ühendusel nappis õigusabi eest tasumiseks raha, kuid nad leidsid advokaadibüroo, mis oli valmis perspektiivika asja ajamisel veidi riskima. Esindus lepiti kokku kõigis kolmes kohtuastmes tulemustasuna, mis põhineb kohtu poolt kliendi kasuks välja mõistetud summal. Kohtuasja kaotamise korral olnuks töö tasuta.

Hagi sisse andes otsustati mitte piirduda garantiisumma enda nõudmisega, vaid lisaks nõuda välja viivised ja menetluskulud. Tartu Hoiu-laenuühistu otsusel hea põhjuseta keelduda oma kohustuste täitmisest pidi olema hinnasilt küljes.

Garantii andja esitab tõendina “ekspertiisiakti”

Tartu Hoiu-laenuühistu vastas kohtule, miks nad hagi ei tunnista ja esitas oma tõendid. Ehitus olevat valmis ja seda kinnitavat tõendina esitatud ekspertiisiakt. Kõnealune ehituslik “eksperdiarvamus” oli minu silmade läbi nähtuma sedavõrd ebaprofessionaalne, et igale juristile pidi olema selge, et mitte ainult ei saa sealt usaldusväärset infot tegelike asjaolude kohta, aga sellise praaktõendi esitamine iseenesest näitab, kui nõrk on sellele tugineva poole case.

Mitte ainult ei olnud jämedad kirjavead juba ekspertiisiakti pealkirjas, aga see:

  • oli allkirjastamata, väljastatud selliseks tegevuseks nõutavat registreeringut mitteomava „eksperdi“ poolt,
  • ei vastanud mitte ühelegi vorminõudele, mis eksperdiarvamusele kehtivatest õigusaktidest tulenesid,
  • kajastas kogu maja ehitust puudutavat kokku kahel ja poolel leheküljel trükitähtedega, seejuures järelduste põhjendusi esitamata (nt ei saanud me teada eksperdi mõttekäiku, mille tulemusena olid hoone kütet ja ventilatsiooni puudutavad tööd Eesti tingimustes lisatööd, mitte ehituse vältimatu osa), ja
  • lõppkokkuvõttes möönis ikkagi arvukaid puudusi ehitaja töös.

Hiljem vestlesin Tartu Hoiu-laenuühistu esindajaga telefoni teel ja tegu oli asjatundliku juristiga. Selline eksperdiarvamus ei saanud ka tema jaoks veenev olla.

Kompromissi läbirääkimised ja maakohtu otsus

Alles vahetult enne järjekordset Tartu Hoiu-laenuühistule kohtu poolt antud menetlustähtaja möödumist sai Sigula Küla Ühendus esimese kontakti kompromissipakkumisega maksta garantii summa välja osaliselt. Hoiu-laenuühistu oli läbirääkimiste lõpus valmis välja maksma garantii põhisumma ja osaliselt ka viivituse eest, kuid mitte enam. Asjatult põhjustatud menetluskulude arvestamiseks kompromissis valmisolek puudus, kuid see oli Sigula Küla Ühenduse nõudmine. Nemad olid kogu aeg soovinud kohtumenetlust ja -kulusid vältida – miks peaks nad kandma need nüüd ise.

Kuna kokkuleppele ei saadud, lubas Tartu Hoiu-laenuühistu minna vaidlusega Riigikohtuni välja, et luua uut garantiid puudutavat kohtupraktikat.

Maakohtu otsusega rahuldati hagi täielikult ja kõik summad mõisteti Tartu Hoiu-laenuühistult välja. Tartu Hoiu-laenuühistu pidi hüvitama kõik Sigula Küla Ühenduse menetluskulud. Selle üle oli vaat et kõige suurem rõõm, sest keegi ei peaks kandma ise kulusid seetõttu, et temale antud lubadustest kinni ei peeta.

Apellatsioonimenetlus ja vaidluse lõpp

Tartu Hoiu-laenuühistu esitas maakohtu otsusele apellatsioonkaebuse, kuid seda ainult menetluskulude osas. Seega ilmnes, et selgeks vaidlemist vajanud õiguslikku erimeelsust juba mõnda aega enam ei olnud, kui üldse kunagi olnud oli.

Apellandi arvates olid Sigula Küla Ühenduse õigusabi ajakulu peaaegu kaks korda liialdatud, advokaadi tunnitasu ülemäära suur (advokaadibüroo reaalne tunnitasu kujunes küll suurusjärgus, mida arvestav osa advokaate küsib tulemustasu riski võtmata) ning kogu vaidlus olevat olnud üleüldse “lihtsakoeline”.

Ringkonnakohtu otsusega jäeti apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et õigusabitasu põhjendatud suuruse hindamisel võib advokaadi töö ajakulu olla põhjendatud ka menetlusdokumentide kvaliteediga. Võib kirjutada vähem, kuid süstematiseeritult ja ammendavalt ning sellisele tööle kulub rohkem aega. Riigikohtusse hoiu-laenuühistu enam ei pöördunud.

Garantiisumma maksis Tartu Hoiu-laenuühistu Sigula Küla Ühendusele välja 29.02.2016, st üle kahe aasta hiljem kui garantiid väljastades lubas. Menetluskulud maksti samuti ringkonnakohtu otsuse jõustumisel välja, kuid mitte enne tähtaega.

Juhtumi esimeseks õppetunniks on, et kui tahad garantiid nagu see seaduses ette on nähtud, siis vaata hoolega, kes selle Sulle annab. Loodetud kindla ja kiirelt realiseeritava tagatise asemel võid saada kohtuvaidluse. Teine õppetund on, et tasub julgeda oma õigusi vajadusel ka kohtus kaitsta ning see annab ka tulemusi.

KOHTULUGU: Valdur nõuab teenitud tulemustasu tööandjalt välja

Valdur töötas aastaid pangas ja töötas enda arvates hästi. Tema tulemused olid head, sh 2009. aastal. 2010. aasta alguses ta ootamatult koondatakse ja tal tuleb päevapealt lahkuda. Põhjuseks olevat töö ümberkorraldamine, aga miks otsitakse sel juhul täpselt tema endisele kohale uut inimest?

Valdur vaidlustab töölepingu ülesütlemise töövaidluskomisjonis ja pank tunnistab töölepingu ülesütlemise täielikku alusetust. Töövaidluskomisjon tunnistab töölepingu lõpetamise tühisust ja mõistab Valdurile välja hüvitise.

Valdur saab teada, et pank maksis (juba ajal, kui tema enam pangas ei töötanud) kõigile oma töötajatele 2009. aasta eriti heade majandustulemuste eest tulemustasu. Valdurile preemia maksmisest pank keeldus, kuna ta olevat pangast “lahkunud”. Panga keeruline tulemustasustamise süsteem näeb ette, et tulemustasu ei maksta neile, kes on tasu maksmise ajaks (antud juhul aprill 2010) pangast töölt “lahkunud”.

Valdur ootab pikalt, aga tasu ei laekugi. Ta otsustab selles osas enne nõude aegumist midagi ette võtta ja palkab advokaadi. Küsimus on eelkõige põhimõttes, et ta tahab saada tööandjalt seda, mille on välja teeninud.

1. Töövaidluskomisjon

2013. aasta veebruaris läheb avaldus töövaidluskomisjonile saamata jäänud töötasu ja viiviste nõudes. Kogu vaidlus kõigis astmetes põhineb Valduri poolt järgmistel argumentidel:

  • Valduri töölepingus on töötasu osaks ka tulemustasu vastavalt panga kehtestatud korrale. Tal on õigus saada tulemustasu 2009. aasta eest, kuna see on osa tema palgast.
  • Kuigi panga kord räägib “töölt lahkunud” töötajatele tasu mittemaksmisest, siis mõistlikul tõlgendamisel saab jutt käia nendest töötajatest, kes lahkuvad omal initsiatiivil.
  • Isegi kui tulemustasu korda saaks tõlgendada panga soovitud moel, oleks tegu tühise tüüptingimusega (võlaõigusseadus kaitseb nõrgemat poolt tugevama poole jõu eest lepingutingimusi kehtestada, nähes ette ebamõistlikult kahjustavate tingimuste tühisuse), kuna töötajat ei saa jätta töötasust ilma vaid panga ühepoolsel otsusel. Ebaseadusliku töölepingu lõpetamise otsustas ju pank.
  • Eelnevaga seoses ei ole ka hea usu põhimõttest vastuvõetav tulemus, kus pank saavutab õiguse töötaja välja teenitud tulemustasust ilma jätta läbi 100% ebaseadusliku vallandamise, st saavutab õiguse rikkumisega rohkem kui oleks saavutanud õiguskuuleka käitumisega.

Pank vaidleb avaldusele vastu ja leiab, et tema ise otsustab, kellele ta tulemustasu maksab. Kuna on kehtestatud kord, et töölt lahkunutele (ja panga praktikas ei tehta vahet, mis asjaoludel töösuhe on lõppenud) ei maksta, siis nii ongi. Panga jaoks on nõutav summa tühine, aga nemad vaidlevad samuti põhimõtte pärast.

Töövaidluskomisjoni istungil selgitab eesistuja pärast poolte ärakuulamist Valdurile, et tööandjal olevatki ise õigus otsustada, kas ja kellele ta tulemustasu maksab ning töövaidluskomisjon ei saa hakata tõlgendama, mida tähendab “töölt lahkunud”, ammugi mitte töötajale soodsalt. Lisaks olevat me eksiarvamusel, kui leiame, et töövaidluskomisjon tegeleb tüüptingimustele hinnangu andmisega.

Avaldus jääb muidugi rahuldamata.

2. Maakohus

Kas pärast sellist lüüasaamist, seda enam et töötaja-sõbralikuks peetavas töövaidluskomisjonis, tuleb olukorraga leppida?

Üldiselt paneb mistahes negatiivne lahend alati mõtlema, et äkki olemegi valel teel. Kui aga töövaidluskomisjoni lähenemine põhineb arusaamal, et nad võlaõigusseaduse teatud sätteid teadmata põhjustel ei rakenda ja töölepingut ning selle lisa ei tõlgenda, siis sellist tunnet ei teki. Meid ei ole ära kuulatud ja see on miinimum, mida kohtusse, töövaidluskomisjoni jne pöörduja ootab.

Valdur õnneks samuti töövaidluskomisjoni otsusega ei lepi, vaid teeb ülesandeks asi kohtusse anda. Asi sobib lahendamiseks kirjalikus menetluses.

Septembris 2013 tuleb maakohtu otsus, millega mõistetakse Valduri nõutud tulemustasu ja viivised pangalt täielikult välja. Kohus tugineb mõiste “lahkuma” ÕS-ist tulenevale tähendusele (lahkuja initsiatiivil), samuti leiab, et vastupidise tõlgenduse korral oleks tühine tüüptingimus, mis lubab vaid pangast sõltuval asjaolul jätta töötajale välja teenitud töötasu maksmata jätta.

3. Ringkonnakohus

Pank esitab otsusele apellatsioonkaebuse, kuid edutult. Riigikohtusse pank enam ei kaeba.

4. Hüvitatavate menetluskulude kindlaks määramine

Oleme Valduriga töötanud fikseeritud tasu + tulemustasu mudeli alusel. Nüüd esitame avalduse kogu makstud tasu (sh tulemustasu) hüvitatavate menetluskuludena välja mõistmiseks.

Pank näitab, et oskab väärikalt kaotada ja maksab nõutud menetluskulud vabatahtlikult, kohtu vastavat otsustust ära ootamata.