Kohtuvaidlus

õigusterminid võhikule kohtuasjad

Õigusterminid võhikule: kohtuasjad

(uuendatud 07.12.2017) Kohtuvaidlustega seotud õigusterminid on sageli valesti kasutuses, sh õigusteemadel kirjutavate ajakirjanike poolt. Mõnikord on lausa raske aru saada, millise iseloomuga vaidlusest tegelikult räägitakse. Nii võib lugeda, et mõni advokaat “kaitseb” kedagi haldusasjas või kohus mõistis kellegi tsiviilvaidluses “õigeks”. Kui kirjutatakse, et Keit Pentus-Rosimannus mõisteti Autorollo asjas “õigeks” või “süüdi”, võib jääda ekslik mulje, et talle on olnud esitatud süüdistus kuriteos.

Seega ei ole üleliigne kohtuga seotud põhilist õigusterminoloogiat kaardistada, mida teen alljärgnevalt kohtumenetluse liikide kaupa.

Õigusterminid kriminaal- ja väärteoasjades

Kriminaal- ja väärteoasjad on üldmõistena süüteoasjad, mille sisuks on otsustada küsimus, kas menetlusele allutatud isik on toime pannud kuriteo või väärteo ja kui, siis milline karistus selle eest mõista. Kuriteo (mida käsitletakse kriminaalmenetluses) erinevus väärteost on see, et toime pandud tegu ja sellele järgnev karistus ning muud tagajärjed on oluliselt raskemad. Kui asjaga tegeleb prokurör, saab tegemist olla vaid kuriteo-, st kriminaalasjaga.

Tallinnas arutatakse kriminaal- ja väärteoasju Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas ja Tallinna Ringkonnakohtus.

Süüdistatav on füüsiline või juriidiline isik, kelle asja prokuratuur saadab süüdistusaktiga (dokument, mis kirjeldab ette heidetavat tegu ja seda kinnitavaid tõendeid) kohtusse eesmärgiga tuvastada tema poolt kuriteo (mitte väärteo!) toimepanek. Kohtueelsel uurimisel kasutatakse mõistet kahtlustatav.

Menetlusalune isik on nn süüdistatav väärteoasjas.

Kaitsja on jurist, enamasti advokaat, kes kahtlustatavat kohtueelses menetluses või süüdistatavat kohtus kaitseb. Väärteoasjas kaitseb ta menetlusalust isikut.

Kohtumenetluse tulemusena kohus kas teeb kindlaks kuriteo või väärteo toimepanemise, tunnistab süüdi ja mõistab karistuse või siis mõistab süüdistatava süüdistuses õigeks (või lõpetab menetlusaluse isiku suhtes väärteomenetluse).

Õigusterminid tsiviilasjades

Tsiviilasjad on vaidlused eraisikute (füüsilised ja juriidilised) vahel, mis puudutavad eraõiguslikke küsimusi. Sellisteks on näiteks vaidlused seoses lepingutega, kahju tekitamisega, perekonna- ja pärimisküsimustega. Tallinnas arutatakse tsiviilasju Harju Maakohtu Kentmanni ja Tartu maantee kohtumajades ning Tallinna Ringkonnakohtus. Kuriteoga tekitatud kahju osas esitatud hagi arutatakse enamasti ühes menetluses kriminaalasja endaga, st see toimub erandlikult kriminaalasju läbi vaatavates kohtumajades.

Hagi on kohtule esitatud avaldus, mis tugineb kindlatele asjaoludele ja esitab teise poole vastu nendega seoses nõude. Nõude esitab hageja, see esitatakse kostja vastu. Nõue võib olla näiteks millegi tegemiseks (raha maksmine), millestki hoidumiseks või millegi tuvastamiseks. Kriminaalasjas süüdistuse saanu ei ole “kostja” (kui just kuriteos kannatanu ei esita tema vastu kahjunõuet) ja esitatud süüdistus ei ole “hagi”.

Esindaja on ainus korrektne mõiste kasutamaks tsiviilvaidluse osalist esindavat juristi. Tsiviilasjades ei ole “kaitsjat”, mis on vaid süüteoasju puudutav mõiste.

Tsiviilvaidluse lahendina kohus rahuldab hagi (tervikuna või osaliselt) või jätab hagi rahuldamata. Kedagi ei mõisteta “süüdi” ega “õigeks”, keegi ei saa “karistada”. Tsiviilvaidluse lahendi sisuks on kohtu otsustus selle kohta, kas hageja poolt esile toodud faktide pinnalt annab õigus aluse kostjalt ühte või teist asja nõuda või mitte.

Õigusterminid haldusasjades

Haldusasjad on vaidlused avaliku võimuga, tüüpiliselt seoses mõne haldusakti või toiminguga. Näiteks maksumaksja vaidlus maksuametiga tasumisele kuuluva summa üle,  vaidlus detailplaneeringu õiguspärasuse üle kohaliku omavalitsusega või Edgar Savisaare vaidlus Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoniga linna raha eest tehtud isikliku valimisreklaami kulude hüvitamiseks. Tallinnas arutatakse haldusasju Tallinna Halduskohtu Tallinna kohtumajas ja Tallinna Ringkonnakohtus, mis asuvad ühes majas Draamateatri kõrval.

Kohtusse pöördumise vormiks on kaebus ja selle esitaja kaebaja. See, kelle peale kaevati, on vastustaja. Vaidluse tulemusena kohus kas rahuldab kaebuse või keeldub sellest, millega seoses kas tühistatakse haldusakt või avaliku võimu toiming tunnistatakse  õigusvastaseks. Kedagi ei hageta, mõisteta õigeks ega süüdi ega karistata.

Kui menetlusosalist aitab menetluses advokaat või jurist, on ta selle protsessiosalise esindaja, mitte kaitsja.

“Advokaat” ja “jurist”

Kohtumenetlustes esinevad tihti “advokaadid” ja “juristid”, kuid mis eristab ühte teisest?

Advokaat on Eesti Advokatuuri kuuluv elukutseline jurist, kes võib olla vandeadvokaat, vandeadvokaadi vanemabi või vandeadvokaadi abi. Advokatuuri mittekuuluvate juristide kohta ei tohi kasutada mõistet “advokaat”. Pikemalt loe advokaadi ja juristi sisulistest erinevustest siit.

Loodetavasti sai pilt veidi selgemaks. Kui mõni huvipakkuv õigustermin jäi kajastamata, siis anna palun teada.

nõudekiri advokaadilt

Nõudekiri advokaadilt

(uuendatud 07.12.2017) Õiguspraktikas eelneb kohtusse pöördumisele enamasti advokaadibüroo nõudekiri. Advokaadi koostatud nõudekirjast (mõni nimetab seda “pretensiooniks”) tulebki juttu. Pane tähele, et inkassofirmade arvuti poolt koostatud rutiinseid nõudeavaldused on midagi muud.

Kuidas advokaadi nõudekiri välja näeb

Advokaadibüroodest võib laekuda erinevaid kirjalikke dokumente, mis kõik ei ole muidugi nõudekirjad. Seetõttu mõne sõnaga, milline üks tüüpiline nõudekiri välja näeb.

Nõudekirja struktuur on enamasti järgmine:

  1. Volitusest informeerimine: teavitatakse, et advokaadibüroo on palgatud asjaga tegelema ja keda millises küsimuses esindatakse.
  2. Faktiline käsitlus: tuuakse välja asjaolud, mis on kirjas toodavate nõuete aluseks.
  3. Õiguslik käsitlus: viited õigusnormidele ja kohtupraktikale, millele kirja saatja tugineb.
  4. Nõue: mida kirja saatja Sind soovib tegevat. Võib-olla pakutakse välja alternatiivseid lahendusi, mis kirja saatjat rahuldaksid.
  5. Tähtaeg: konkreetne päev, milleks oodatakse Sinult nõude täitmist või seisukohta. Tavaliselt lisatakse hoiatus, et kui nõuet tähtajaks ei täideta, antakse asi kohtusse.

Endast lugu pidav advokaat allkirjastab Sulle saadetava nõudekirja vaid siis, kui ta on vaidluse asjaolud, tõendid ja rakenduva õiguse põhjalikult läbi töötanud. Sel juhul on nõudekiri dokument, mida saab üsna kerge vaevaga hagiavalduseks muuta. See tähendab, et pärast nõudekirja saatmist kulub suhteliselt vähe aega ja raha, et asi tõepoolest kohtusse anda.

Nõudekirju võiks täna saata elektrooniliselt allkirjastatuna e-posti teel, kuid see eeldab et vastaspool on valmis vastama ja kinnitama kirja kättesaamist. Kuna selle viimasega kipub probleeme olema, on tihti valikuks nõudekiri advokaadibüroo plangil saadetuna tähtkirjana.

Mis eesmärki täidab nõudekiri

Nõudekirja saatmisel võivad olla erinevad eesmärgid, mis tuleb ära tunda ja millega vastamisel arvestada.

Kitsas tähenduses on nõudekirja saatmine vajalik selleks, et panna maha märk püüdest vaidlus kohtuväliselt lahendada ja kindlustada, et kohtusse pöördumisel kannab kaotaja vaidluse kulud, sh advokaaditasu. Kui saata kohe hagiavaldus kohtusse, võib vastaspool nõude õigeks võtta ning öelda, et kulud, mis kohtusse pöördumiseks tehti, olid mittevajalikud. Kui nii, siis võib asjata kohut tülitanud isik kanda mõlema poole kohtukulud.

Samuti kasutatakse nõudekirju selleks, et rääkida läbi “kastist väljas”, st laiemalt, kui ühe nõude kitsalt õiguslik lahendamine võimaldaks. Ühe võimalusena seostatakse omavahel erinevaid juhtumeid, nõudeid ja võimalikke menetlusi. Näiteks osundatakse et mingi nõude osas lahenduse mitte leidmisel esitatakse lisaks kõigele muule kuriteoteade.

Nõudekirja varjatud eesmärgiks võib olla tekkinud segase õigusliku olukorra täpsustamine. Sinu vastus (kui see annab infot, millisena Sina õiguslikku olukorda näed) võib hiljem pöörata Sinu vastu. Näiteks anda aluse tuvastada, et Sa olid suulise kokkuleppe (mida on raske tõendada) osaline ja millekski kohustatud. Kui selguse loomine on nõudekirja eesmärk, tuleb hästi läbi mõelda, mida ja kas üldse vastata.

Lõpuks on nõudekirja eesmärgiks kindlasti soov saada nõude osas tõsiselt võetud. Nõudekirjades on enamasti hoiatus selle kohta, millised kulud kohtusse pöördumisega kaasnevad ja kuidas Sina neid kandma hakkad. Advokaadibüroo kaasamine näitab tehtud kulutusi ja on märgiks sellest, et see asi võib lõpuks tõesti kohtusse jõuda. Tihti ongi nõudekirja saatmise põhieesmärgiks põiklev vastaspool lõpuks läbirääkimiste laua taha saada ja probleemi olemasolu tunnistama.

Mida nõudekirja saades teha

Mina Sinu asemel advokaadibüroost tulnud nõudekirja niisama prügikasti ei viskaks. Mõtle parem läbi vastused järgmistele küsimustele.

Kui tugev on Su õiguslik positsioon selles vaidluses? Äkki näitab analüüs, et mõistlik on teha kohe kompromiss. Võid ju mõelda, et vaatame seda siis, kui asi kohtusse jõuab, milleks praegu raha “raisata”. Kohtus on aga samaks tegevuseks vähem aega ja lisaprobleemiks vajadus omavahel ära jagada vahepeal lisandunud menetluskulud. Tõsiseltvõetava õigusliku hinnangu saab muidugi anda vaid professionaalne õigusnõustaja.

Kui lähed kohtusse, kas oled selleks valmis? Kui otsus asi kohtulikult lahendada kindel, on juba nõudekirja saamine õige hetk hakata mõtlema, ega Su advokaat veel pensionile ole läinud, kus need tõendid täpselt ongi ja kas vaidluse ressursipool on korras.

Tuleb ette, et nõudekirjas toodud tähtaeg jääb soovitust lühemaks – võib-olla viivitasid ebameeldiva teemaga tegelemisega, ei saanud kohe advokaadi jutule, vms. Sel juhul informeeri nõudekirja saatjat, et oled asunud asjaga tegelema ning anna mõistlik tähtaeg, millal oma seisukoha esitad. Või paku välja konkreetse kokkusaamise aja läbirääkimisteks. Nii toimides mõistlik inimene mõne rohkem kuluva päeva pärast vast kohtusse kiirustama ei hakka.

Kui otsustad nõudekirja eirata, võid hakata ootama dokumente kohtust. Kui tahad kohe härjal sarvist haarata ja aktiivselt tegutseda, alusta sobiva advokaadi leidmisest.

õiguslik tähtaeg

Millal saabub õiguslik tähtaeg

(Uuendatud 10.05.2019) Nagu varasemalt juttu on olnud, õiguslik tähtaeg endaga nalja teha ei luba. Juriidilistes küsimustes, eriti kohtuasjades, tuleb tähtaegu silmas pidada ja nende ületamist vältida. Ei ole olemas nii head kohtuasja, mida tähtaja möödalaskmine ei võiks täielikult kihva keerata. Võimalused mööda lastud seadusest tulenevate tähtaegade (sh apellatsioonid, kassatsioonid, kaebused jms) ennistamiseks on napid. Seaduse mittetundmine ja unustamine ei vabanda tähtaja maha magamist.

Selleks et vältida katastroofi või viimase hetke paanikat, alusta tähtaja välja selgitamisest. Selleks tuleb leida vastus kahele küsimusele.

1. Millal hakkab õiguslik tähtaeg kulgema?

Enamasti algab õiguslik tähtaeg kulgema kas:

a) vastavat tähendust omava sündmuse toimumisest (nt tähtajaga seotud dokumendi kättesaamisest, tehingu tegemisest vms), või

b) kindlaks määratud kuupäevast.

Esimesel juhul on asi lihtne: said dokumendi kätte või toimus muu tähtaega käivitav sündmus ja tähtaeg hakkabki jooksma. Juriidiliselt väga täpne olles algab tähtaja kulg küll järgnevast päevast. Näiteks saad kätte maksuotsuse ning vaide esitamiseks antud 30-päevane tähtaeg hakkab sellega seoses kulgema.

Teisel juhul tuleb silmas pidada, et kui kuupäev on kindlaks määratud ja Sulle teada, pead mõnel juhul olema ise aktiivne, et võimalik vaidlustamist vajav dokument üldse saada. Igaüht puudutada võivatest asjadest, kus probleemid kerged tekkima, võib näitena tuua väärteootsuse (nt politsei tehtavad liiklustrahvid). Väärteoprotokollis on kirjas, millal on otsus kättesaadav ja parem on see kuupäev kalendris aegsasti ära märkida, et ei ununeks. Kui eeldasid, et väärteootsus saadetakse Sulle e-riigis loomulikult automaatselt e-posti teel, siis eksisid. Seaduse seisukohalt oli otsus konkreetsel, Sulle teada oleval kuupäeval politseis kättesaadav ja kui Sa selle saamiseks midagi ette ei võtnud, siis oma viga. Vaidlustamistähtaega see paraku ei pikenda.

2. Kuidas arvutada välja õigusliku tähtaja lõpp?

Tähtaegade regulatsioon Eesti õiguses on selles mõttes õnnestunud, et erinevate õigusvaldkondade ja menetluste lõikes kehtivad suuresti samad põhimõtted. Iga menetlusseadus, samuti tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 134 jj reguleerivad vastava valdkonna tähtaegu ja -päevasid puudutavat küll eraldi, aga tulemus on lõppkokkuvõttes enamasti sama.

Kõik need seadused sätestavad sarnased reeglid, kuidas arvutada tähtaja lõppu, sõltuvalt kas tegu on aastates, kuudes, nädalates või päevades määratava tähtajaga. Siiski tuleb olla tähelepanelik, et mitte kogemata ajada omavahel segamini 1-kuulist ja 30-päevast tähtaega, mis on kaks erinevat asja. Samuti võib 31.01 alanud 1-kuuline tähtaeg lõppeda ootamatult kas 28.02 või 29.02 (liigaastal).

Teine hea asi seoses tähtaegadega on, et on olemas tööriistad, mida nende arvutamisel kasutada. Ühe sellise leiad siit aga tähtaegasid saab edukalt arvutada ka tabelarvutuse abil.

Kui saadud kuupäev (juriidiliselt „tähtpäev“) satub olema Eestis üldiselt vaba päev (nädalavahetus, rahvuspüha või riigipüha), saad üldjuhul ajapikendust järgneva tööpäevani. See ei kehti aga näiteks Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumisel, nii et alati maksab olla tähelepanelik ja kahtluse korral pigem ettevaatlik.

Kui tegu on kohtuasjaga, siis e-toimikut kasutades saadab kohus tähtaegade kohta automaatseid meeldetuletusi, kus nn vabade päevade erand ka juba kajastub. Teade on küll informatiivne, kuid e-toimiku igapäevase kasutajana ei ole ma veel saadetavate õiguslike tähtaegade puhul vigasid avastanud.

Loodetavasti tegid ülaltoodu abil oma õigusliku tähtaja kindlaks ja saad nüüd keskenduda asja sisulisele võitmisele.