Õigusteenus

Kas vahetada riigi määratud advokaat välja enda palgatu vastu

Sa pead oma õigusi kaitsma ja kui ise advokaati palgata ei jaksa, kasuta riigi õigusabi. Kui Sul aga on valikuvõimalus ja mõlgutad advokaadi vahetamise mõtet, on põhjust asi ära teha.

Mitte et määratud advokaadid oleksid halvad, vaid riigi õigusabi süsteem oma alarahastatuse ja raamidega toob kaasa selle, et õigusabi ei saagi olla sama hea kui lepingulise advokaadi oma. Täpselt sama advokaat teeks kokkuleppe alusel paremat tööd kui riigi õigusabi korras.

Kas valid oma advokaadi ise või lased teistel valida

Advokaadi abi järgi vajaduse tekkimisel on Sinu esmane huvi leida asjaga tegelemiseks kõige õigem advokaat.

Riigi õigusabi süsteem toetab seda huvi vaid osaliselt. Üldjuhul pakub arvutisüsteem ülesannet juhuvaliku alusel piirkonnas sellistest asjadest huvitatud advokaatidele ja töö saab see, kes jõuab esimesena nupule vajutada. Tihti võetakse tellimus vastu sõna otseses mõttes loetud sekundite jooksul – mõtle ise, kui põhjalik analüüs Sinu asja võtmisele eelneda sai.

Milline mõju on sellel, kes tellib “muusika”

Kuigi enamasti jääb Sulle lõpuks kohustus kulu riigile hüvitada, maksab määratud advokaadile tasu riik. Määratud advokaat ei tunneta Sind “muusika” tellijana sellisel määral kui lepinguline advokaat.

Tasu saamiseks esitab advokaat taotluse tehtud töö kohta ja menetleja (uurija, prokurör, kohus) otsustab, kas see on põhjendatud. Eriti kriminaalasjades on veidi kummaline mõelda, et määratud kaitsja tasu üle otsustab on keegi, kelle eesmärke see sama advokaat (kui ta oma tööd tõsiselt võtab) ei teeni. Osade ülesannete eest makstakse tasu töö tegemisest lausa kuid hiljem.

Seetõttu saadab määratud advokaadi iga sammu küsimus, kas ühte või teist tegevust peetakse põhjendatuks, kas ta saab selle eest tasustatud, mil määral ja millal. Lepingulise advokaadi tegevuse põhjendatuse üle otsustad Sina oma advokaadiga ning tasustamise lepite kokku nii, et mõlemad on rahul. Sisulise töö kõrvalt ei pea muretsema, kui põhjendatuks peab protsessuaalne vastaspool Sinu advokaadi tegevust.

Sageli kuulen usaldusega seotud probleemidest riigi õigusabi advokaatidega seoses. Mõeldakse, et riik ta määras ja maksab tasu, järelikult teenib advokaat riigi, mitte minu huve. See arusaam on alusetu, aga Sinu ja advokaadi usaldussuhe on kindlasti hoopis midagi muud, kui oled oma esindaja või kaitsja ise valinud, kui tellid ise “muusika”. Usaldus on aga eduka koostöö peamisi aluseid.

Lisaks on kliendi enda huvi ja koostööpanus suuremad, kui ta töötab enda valitud advokaadiga.

Kui palju määratud advokaat tegelikult teenib

Mõnele võib tunduda, et riigi määratud advokaadile makstakse töö eest unistuste tasu, kuid sealt lähevad maha advokaadi vältimatud tegevuskulud (kontor, transport, side, jne) ja selles sisalduvad maksud. Lisaks kaasneb tasu taotlemisega paras hulk (tasustamata) administratiivset tööd ja mitmekordne kontroll enne, kui raha reaalselt kontole laekub.

Määratud advokaadi reaalne tunnitasu on siiski oluliselt madalam, kuna palju on vältimatuid, kuid tasustamata tegevusi. Advokaadi tellimisel pooletunniseks ülekuulamiseks võib sõit büroost politseijaoskonda ja tagasi Tallinnas kuluda kokku üks tund, mille eest tasu ei saa.

Reaalselt võib riigi õigusabi eest makstav tasu olla turutasemest 10-20 korda madalam.

Seetõttu on tõsiasi, et peamiselt riigi õigusabist elatuv advokaat peab tegema väga palju erinevaid projekte, kordades enam kui lepinguline advokaat. Paratamatult ei saa Sinu asi seetõttu sellisel määral tähelepanu kui soovid. Eesmärk on suunata määratud advokaadid massitööle, mitte lasta neil õigusabi kunstiteoseid vormida.

Milliseid tulemusi annab pärsitud ettevalmistus

Ka tasustatud tegevuste osas on olulised ajalised piirangud. Riigi õigusabi tasustamisel joonistub välja põhimõte, et advokaadi füüsiline kohalviibimine (kohtus, politseis) peab saama makstud, ettevalmistus mitte tingimata. Ettevalmistus on aga kõige väärtuslikum osa advokaadi tööst, sellest sõltub tulemus vähemalt 80% ulatuses. Seetõttu suurte eesmärkidega õigusabiprojektid ja riigi õigusabi hästi kokku ei sobi.

Näiteks määratud korras aetava kriminaalasja kaitse ettevalmistus tasustatakse 6 tunni (erandjuhul 12 tunni) ulatuses, sh nõupidamised õigusabi saajaga (kes võib olla sadade kilomeetrite kaugusel vanglas), dokumentide koostamine, tõendite otsing, kohtukõne ettevalmistus, jms. Võib ette kujutada, et kohtueelne uurimine ja süüdistuse ettevalmistus võib ületada seda määra mitmekordselt, suurtes kriminaalasjades sadades kordades.

Tsiviilasjades pigistavad tasupiirangud veelgi rohkem, kuna tsiviilasjad kipuvad olema mahukad ja seal tuleb palju kirjutada.

Riigi õigusabi osutades on efektiivne ajakasutus väga oluline, aega on vaid põhilise jaoks. Dokumendid saavad koostatud ja esitatud, kliendiga kohtutud ja räägitud. Sinu perekonnaliikmetega suhtlemiseks, et kuidas Sul vanglas läheb, määratud advokaadil aega ei ole.

Kokkuvõtteks

Sa tahad, et Sul oleks enda valitud usaldusväärne advokaat, kellel oleks piisavalt aega, et Su asjale keskenduda. Tahad teha häid otsuseid, sh saada usaldusväärset hinnangut, kui tugev Su positsioon on. Kui kohtusse minna, olgu kõik tehtud, et soovitud tulemus saavutada.

Riigi õigusabi süsteem arvestab Sinu selliseid eesmärke piiratult. Paljud määratud advokaadid teevad ka neis kitsastes tingimustes tööd südamega, kuid makrotasandil suruvad riigi õigusabi piirangud riigi õigusabi advokaadi raamidesse, kus parim töö ja tulemus ei ole võimalikud.

Toimik on tänapäeval arvutis

Loe oma kriminaalasja toimik ise ka kindlasti läbi!

Toimik on tänapäeval arvutisKriminaalasjas kahtlustatav olla ei ole vahva ja Sinu jaoks ei pruugi kogu see õigusevärk olla põrmugi huvitav. Ikka tuleb ette suhtumist, et palkan endale kriminaaladvokaadi ning las siis advokaat ajab seda asja. Ise tahan sellest teemast võimalikult vähe kuulda ja selleks kaitsja võtsingi.

Selliseks lähenemiseks on õnneks üsna palju ruumi, sest kaitsetegevuse põhiraskus lasub nii seaduse kui reaalse õiguspraktika kohaselt kriminaaladvokaadil, mitte kliendil. Vaevalt Sa ise apellatsiooni, kassatsiooni või mõnda taotlust koostama hakkad. Või tunnistajaid küsitled, protsessis toimuvat mõtestad ja sellele reageerid.

Miks Sa ikkagi pead oma toimikut ise lugema, kui Sul on advokaat?

Siiski on üks asi, mida kaitseadvokaat tahab näha Sind tegemas. Kui kohtueelne uurimine lõpeb ja saate kriminaalasja toimiku, siis loe see ise ka läbi. Kui oled ise nõus tegema ainult ühe asja kogu kriminaalmenetluse jooksul, tee just seda.

See on oluline, sest olgu kaitsja nii nutikas kui tahes ja soovigu Sinu jaoks ükskõik kui palju ära teha – ta ei tea Sinu elust rohkem kui Sa ise. Toimikut võib lugeda üht- või teistpidi, aga vaid Sina tead, mis tegelikult juhtus, milline tunnistaja valetab, kes on kelle endine elukaaslane ja millised olulised seotud sündmused on uurimisel tähelepanuta jäänud. Advokaadina toimikut lugedes ei pruugi välja tulla, et autos, mida Sa juhtisid, oli veel neli inimest. Sealt võib mitte välja tulla, et tegelikult lõi teine Sind esimesena. Või et politsei käis samal õhtul juba varem selles kohas korda loomas.

Harva kui toimiku ise läbi töötanud kliendilt ei tule ühtegi potentsiaalselt olulist infokildu või mõtet, mida saaks kaitseks kasutada.

“Aga minu kaitsja ütles, et tal on keelatud mulle toimikut anda”

Üllatusega kuulen, et mõned kaitsjad keelduvad andmast oma klientidele toimiku koopiat – lepingulised (kes on valitud kliendi poolt ja kelle kulu klient vahetult kannab) kaitsjad, tuntud kriminaalasju ajavad advokaadid, kellest võib ajalehest lugeda. Et kui tahad üldse oma asja materjaliga tutvuda, siis teed seda advokaadibüroos, ja kell läheb käima. Mis ajast sai ühislugemisest kooli esimese klassi programmi asemel õigusprofessionaali tasuline teenus?

Kelleltki ei tuleks tasu küsida vaid selle eest, et ta enda kriminaalasja toimikut lugeda saaks. Mõttekam on lasta aktiivsel kaitsealusel toimik ka ise läbi töötada ja pakkuda tasustatava ning tegelikku väärtust omava teenusena toimiku sisu (asjaolud, tõendid) analüüsi, lisatõendite hankimise ja kaitsepositsiooni arutamist.

Tõele au andes, kriminaalmenetluse seadustik tõesti piirab võimalusi toimikust koopiate tegemist (seda ei saa anda kolmandatele isikutele) ja mõnikord ei ole 100% materjali osas koopia tegemine kahtlustatavalegi võimalik. Tüüpiliselt aga piirangud kahtlustatava osas üldse puuduvad või puudutavad vaid üksikuid lehekülgi, seda ka suurtes asjades. Tõeline kaitsja muidugi vaidlustaks sellised absurdsed lauspiirangud kohe, kui need kehtestataks.

Kuidas oleks võimalik toimiku koopiat saamata tõhusalt läbi töötada vähegi mahukamaid asju (kümneid köiteid, tuhandeid lehekülgi) on võimatu ette kujutada. Muidugi vajad Sa koopiat, rahu ja aega, et päriselt süveneda.

“Minu advokaadi sõnul on toimik liiga mahukas, et see välja trükkida”

Toimik antakse kaitsjale tänapäeval elektrooniliselt, PDF-failina. Midagi ei ole tarvis ilmtingimata välja trükkida, tegelikult isegi mitte ainult selle pärast advokaadiga kokku saada. Pilveteenused ja Eesti riigi poolt pakutav failide ID-kaardi abil krüpteerimise teenus annavad võimaluse toimik täiesti turvaliselt ka Interneti kaudu kliendile kättesaadavaks teha.

Kui Sul aga on määratud kaitsja, oled vanglas ja taotled suures mahus paberkoopiaid, on olukord veidi teine. Riigi õigusabi osutaja tasu selles faasis on nii väike, et oma kuludega kümnete toimikute kopeerimine on määratud kaitsja poolt peale maksmine. Kaitsja saab taotleda paberkoopia tegemist prokuratuurilt, aga kui Sul asjaga kiire on, ole mõistlik ja leia võimalus see koopiakulu ise kanda.

Kui Sul päriselt on kaitsja, kes ei pea vajalikuks Sulle toimiku koopiat anda ega järelikult Sind kaitse teostamisse sisuliselt kaasata, on Sul vale advokaat.

Kuidas endale advokaati valida?

Üks ülikond või teine - on seal vahet?Ei saa öelda, et kõik advokaadid on ühesugused. Meil on erinev kogemustepagas, haridustase, väljendus- ja suhtlemisoskus, reaktsioonikiirus, eetika, tööstiil, vastutustunne, empaatiavõime, jne. Honoraride erinevusest rääkimata.

Eesti Advokatuuri liikmete seast saad täna valida kokku üle 700 tegutseva advokaadi ja rohkem kui 200 advokaadibüroo vahel. Kui tahad sobivaima advokaadi valikut lihtsamaks teha, leia vastused järgmistele küsimustele.

1. Kas advokaat on kogenud just Sinu omaga sarnastes asjades? Erinevate õigusvaldkondade advokaatide töö võib olla nagu kaks erinevat ametit. Mõni advokaat praktiliselt elab kohtus, teine ei satu sinna kunagi ja juba mõte kohtusse minekust võtab ööune. Väga hea kohtuspetsialist ei pruugi samas aru saada mõne spetsiifilise lepingu põhimõistetest, kui tal sellega kokkupuuteid ei ole olnud. Väärt õigusteenuse saad Sa oma küsimuses konkreetset valdkonda tundvalt kogenud advokaadilt, mitte lihtsalt “advokaadilt”.

Mida kogemus annab? Kui Sul on kohtuasi, on kogenud advokaat sarnaseid asju varem näinud, teab teise poole esindajat ja mida sellelt võib oodata. Samuti tunneb ta asja lahendavat kohtunikku varasematest protsessidest: kohtunik ei vaata teid istungi alguses pilguga, et huvitav, kumb advokaat ja kumb klient on. Neid asju koolis ei õpetata. Kogemuste omandamine tähendab vigade tegemist ja neist õppimist ning selleks sobib, kui nii soovid, ka Sinu õigusasi.

Kogemus on kriitilise tähtsusega ja seda teavad kõik advokaadid. Seetõttu ei pruugi paljud meist Sulle oma teenuseid pakkudes möönda oma kogenematust, olgu me või alles eile advokatuuri liikmeks saanud. Kogemuste tegeliku olemasolu hindamiseks võid teha järgmist:

a. Testi teda. Selleks küsi oma advokaadilt varem valmis mõeldud küsimusi – selliseid, mille vastus ei ole õigusaktis kirjas, kuid mida praktikaga kursis olev advokaat peaks teadma. Sobivad testküsimused võivad sõltuvalt asjast olla:

  • Kui palju kulub praegu Tartu Ringkonnakohtus aega kohtuotsuseni jõudmiseks?
  • Milliseid küsimusi võidakse meile politseis esitada?
  • Millised on frantsiisilepingutest tulenevad kõige levinumad vaidlusküsimused, mida peaks lepingut koostades arvestama?
  • Kui mind süüdi mõistetakse, kui kiiresti pean minema vanglasse ja kuidas see praktikas toimub?

Ja siis pane hoolega tähele, kui veenvad on saadud vastused tegelikult. Tunne seejuures ära juristide klassikalised põiklevad vastused nagu “sõltub asjaoludest”, “see on fakti küsimus” ning “ei ole kahte ühesugust kohtuasja”.

Kogemuse selgitamise seisukohalt ei ole mõtet küsida nn õigusküsimusi (nt: kui pikk on nõude aegumistähtaeg? milline on minimaalne karistus selle süüteo eest?) – neid, mille vastus on seaduses kirjas.

b. Vandeadvokaat või vandeadvokaadi abi? Enamasti tehakse täna vandeadvokaadi eksam 2-3 aasta jooksul advokatuuri astumisest ja abi staatus enamasti ei näita kogemust. Muidugi võib esineda üksikuid erandeid: inimene tegutses varem prokurörina ja nüüd asus tööle kriminaaladvokaadina, st samal alal.

c. Kas advokaat on veenev? Advokaadi töö on veenmine ja selles on abiks võimekus end arusaadavalt ja tabavalt väljendada. Kui Sinu asi eeldab esindamist ja suulist kõnet, kuid ta ei tundu isegi teie nõupidamisel Sulle veenev, siis mis kohtus või läbirääkimistel saama hakkab?

2. Kas ta teenindab kliente nagu Sina, kas Sa oled talle huvitav klient? Tihti alahinnatakse erialase kogemuse kõrval Sulle sobivat teenindust – advokaadi soovi Sind abistada ja kogemust Sulle sarnaste klientidega töötamisel.

Sõltuvalt põhiklientuuri vajadustest kujunevad tööstiil ja tööharjumused. Näiteks minu põhiklientuuriks on inimesed ja väikeettevõtjad. Enamasti on nende jaoks piisav nõustamine suuliselt või e-kirja teel. Ei ole nõukogusid, juhatusi ja teise aktsionäre, kelle jaoks läheks tarvis pikki kirjalikke memosid. Nad tahavad seda osa õigusabist, mis annab kõige rohkem tulemusi. Ja on valmis ise ära tegema “jalgade töö”, mis advokaadi kutseoskusi ei vaja ja võimaldab kokkuhoidu. Ja ma tean, et inimeste ja väiksemate äride omanike jaoks on asi enamasti palju isiklikum kui mõne suurfirma jaoks ning eelarvetes üleliigseid eurosid ei ole.

Põhjalikud memod, suured kontorid, hulgakaupa ja suurel kiirusel võib aga olla väga sobiv suurettevõtete ja rahvusvaheliste klientide jaoks.

Suurusest rääkides, on olemas õigusvaldkonnad, kus õiguslikus kogemuses domineerivad väiksemad, mitte suuremad advokaadibürood. Perekonnaõiguse, pärimisõiguse ja karistusõiguse alast abi nimelt ei vaja enamasti rahvusvahelised kliendid või suurettevõtted – suurbüroode sihtkliendid.

Kui oled oma advokaadile väärtuslik klient, saad ka hea, pühendunud teenuse. Kui advokaat tegeleb teistsuguste klientidega ja vastastikused ootused koostööle ei klapi, võid jääda oma kõnele või e-kirjale pikemalt vastust ootama, mis tuleb siis, kui huvitavamad kliendid on teenindatud.

Palka endale kogenud vandeadvokaat sealt, kus käivad Sinu sarnased kliendid sarnaste õigusküsimustega.

Kuidas advokaadi poole pöörduda

Kui Sa ei ole kunagi varem advokaadi teenuseid kasutanud, annan Sulle mõned näpunäited, mismoodi teha esimene visiit advokaadibüroosse viljakaks ja koostööle hea algus saada.

1. Lepi kohtumine advokaadiga eelnevalt kokku

Eksid, kui arvad, et advokaadibüroodes on tööl universaalsed klienditeenindajad, kes elava järjekorra alusel kõiki otsekohe kõigis õigusküsimustes asjatundlikult teenindavad. Tegelikkuses on valdav spetsialiseerumine ning oma aja täpne planeerimine, mistõttu tõenäoliselt samaaegselt sobiva kvalifikatsiooniga ning kohtumiseks vaba advokaati kohe ei ole või on nõupidamiste ruumid hõivatud. Kui soovid suhelda advokaadi, mitte büroo sekretäriga, ära ette teatamata kohale ilmu.

Kohtumise kokku leppimisel soovitan võimalusel helistada, mitte saata e-kirja. Seda põhjusel, et koheselt peaks toimuma järgmine suhtlus, mis telefoni teel on nii palju kiirem:

  • Sina annad kirjelduse oma õigusküsimusest, sh järgmise info:
    • kes on Sinu olemasolev või võimalik vastaspool selles asjas, seotud isikud? Huvide konflikti puudumise kiire kindlaks tegemine on Sinu huvides, sest kui oled kogemata pöördunud samasse büroosse pärast oma vastaspoolt, siis kogu oma tõendipagasit, võimalikke probleemkohti, tegelikke huvisid, jms Sa ilmselt ei peaks avaldama.
    • kas tegu on juba ametlikult menetletava asjaga (kohtu, prokuratuuri, politsei, Maksu- ja Tolliameti, jne poolt), ja kui, siis kus seda menetletakse, kelle poolt (ametniku, vastaspoole, viimase esindaja kontaktandmed!) ja mis on asja number?
    • kas asjaga on teada olevalt seotud mõni tähtaeg? Siin on oluline märkida, millal said haldusakti, mida soovid vaidlustada või millise tähtaja on kohus hagile vastamiseks andnud?
  • Advokaadibüroo annab seisukoha, kas küsimuse iseloomu ja tähtaegasid arvestades on mõni advokaat valmis Sinu asjaga tegelema.
  • Advokaadibüroo annab (kui mitte muidu, siis Sinu küsimise peale) info, milline on õigusabi hinnatase (ära unusta küsimast, kas see on käibemaksuga hind) ja tasu kujunemise põhialused. Kui Sa seda juba varem teinud ei ole, siis hiljemalt siin peaksid andma teada, kui soovid õigusabi riigi õigusabina. Valdav osa advokaadibüroosid riigi õigusabi ei osuta ja kohtumisel puuduks mõte.
  • Sina küsid, kas advokaat eeldab esimese konsultatsiooni tasustamist või käsitleb seda kasvõi osaliselt müügitööna.
  • Panete koos paika mõlemale sobiva aja kohtumiseks. On Sinu asi hoolitseda, et kohtumise aeg jätaks advokaadile mõistliku aja selle töö tegemiseks, mis on seotud tähtajaga, kuna kohtumise kokku leppimine ei tähenda veel, et advokaadibüroo Sinu asja ajada võtab. Kui sellist aega (soovitav on kohtuda viivitamatult) ei leita, otsi alternatiive.
  • Kui loobud kohtumisest, anna sellest ka advokaadibüroole teada. Nemad olid valmis Sind jutule võtma, austa nende aega.

Kui siiski saadad e-kirja ja soovid ka vastust, siis väldi pöördumisi, kus e-kirjast endast on näha, et see on saadetud mitmetele advokaatidele või büroodele korraga. Samuti pane kirja oma täisnimi ja kontaktandmed, et e-kirja saaja ei peaks pöördumise tõsiduses kahtlema.

2. Ole täpselt kohal

Esimesele kohtumisele ilmuks mina kliendina tingimata täpselt kohale, kuna see on esimese kokkuleppe täitmine ja loob esmamulje tulevasest kliendist. Potentsiaalne klient, kes jätab teavitamata oma mitteilmumisest või kes hilineb oluliselt, paneb paratamatult mõtlema, kui täpselt see klient oma muid kohustusi (sh anda info, tuua dokumendid, maksta advokaadile honorari) täitma hakkab. See võib tähendada vähemat huvi Sinu asja võtmise vastu ja töötamist rangelt ettemaksu alusel.

3. Valmista kohtumine omalt poolt ette

Kliendina on mõistlik edastada esimesel kohtumisel või juba enne seda kogu enda poolne info, mõtted ja muu panus. Mitte aga enne, kui on kindel, et võimalik huvide konflikt on tõesti kontrollitud ja välistatud.

Võta kohe kaasa kogu dokumentatsioon, mis Sul asja kohta olemas on. Veel parem, kui see oleks elektroonilises vormis. PDF-vormis dokumendid (iga dokument eraldi failis) on palju paremad kui kataloogi jagu *.jpeg-faile, mis igaüks sisaldavad mõne dokumendi ühte lehekülge.

Dokumentide saamine võidakse seada ka asja võtmise otsustamise tingimuseks – kui Sul neid kaasas ei ole, ei saa Sa kohtumisel kindlust, et Sul nüüd tõesti esindaja olemas on.

Kui dokumente asja iseloomu arvestades ei ole, pane (masinakirjas) kirja olulised faktid soovitud õigusnõustamisega seoses. Näiteks kui tahad esitada kahjunõude, võiks üles tähendada vähemalt järgmised asjaolud:

  • kes kahju tekitas, millal ja millisel viisil
  • kui suur kahju on ja miks hindad seda just selliseks
  • kas võtsid midagi ette kahju vähendamiseks
  • millised tõendid (kellegi teise käes olevad dokumendid, tunnistajad, jne) saavad sündmust kinnitada
  • kas oled ise või äkki juba esindaja kaudu saatnud seoses nõudega kirju, vms?

Ilma ettevalmistuseta võib oluline ununeda ja advokaadid eelistavad saada lisaks potentsiaalse kliendi enda jutule ka kliendist sõltumatut infot, et üks või teine asi tõepoolest nii on, nagu räägitakse.

4. Ole valmis tegema otsuseid edasise koostöö osas

Kui advokaat on näost näkku ära nähtud ja ta jätab Sulle asjatundliku mulje, ole valmis kohe sõlmima kliendilepingut (alles pärast mida saab loota, et soovitud töö teha võetakse) ning leppima kokku konkreetsetes edasistes tegevustes.

Kliendil ei ole enamasti lihtne hinnata, kui asjatundlik või -tundmatu advokaat soovitud valdkonnas ja töö iseloomu arvestades tegelikult on. Mõned lihtsad testküsimused on siiski abiks, et mingisugunegi pilt ette saada, mille pinnalt otsuseid teha:

  • mis on sellistes vaidlustes tüüpilised kriitilised edutegurid?
  • kui pikalt sellised protsessid tavaliselt kestavad?
  • mis mulje see kohtunik / prokurör / politseiametnik varasemates menetlustes on jätnud?
  • milline on sellise lepingu koostamise tüüpiline ajakulu?

Kui kindlad ja detailirohked vastused Sa said? Kui Sinu asi läheb kohtusse ja vajad esindajat, võta otsuse tegemisel aluseks ka kui asjatundlikuna ja veenvana advokaat Sulle endale kohtumisel mõjub.

Kui advokaat ikkagi ei sobi, tuleb julgeda teha ka otsus koostööle mitte minna ja piirdudagi ühe kohtumisega. Kui on kokku lepitud tasus, tuleb see muidugi tasuda.

Loodetavasti aga läheb pärast esimest konsultatsiooni tulemuslikuks koostööks, millisel juhul alustaks mina kliendina sellest, et paluksin advokaadil tasu eest hinnata asja perspektiivi, seda enne suuremate panustega edasi liikumist.

Kuidas olla kohtus edukas (ja mida saad selleks ise ära teha)?

Tegelikult päris karikaid advokaadi töö tulemusena tavaliselt ei saa

Olen kirjutanud mitmeid blogikandeid kohtuasjade ajamisel oluliste küsimuste kohta. Edu saavutamiseks on tarvis, et selleks kriitilised tegurid üheaegselt esineksid.

Kirjutan kokkuvõtvalt, mida on kohtus eduks vaja ning mida Sa ise enda asja jaoks ära saad teha.

1. Õiguslik alus ehk case. Kui Sul tähtsust omavaid fakte ja Sind puudutavat normi isegi natuke ei ole, pole kohtus enamasti suurt midagi teha. Võimalikuks erandiks võib olla eriti riskikartliku vastase surumine kompromissile kohtuasja algatamisega.

Sel põhjusel:

  • enne vaidlema asumist, selgita välja, milline on eduvõimalus! See ei ole kindlasti koht, kus kokku hoida

Õigust peaksid õigusemõistjad ja Sinu esindaja juba tundma. Saad aga kaasa aidata sellega, et muudad oluliste asjaolude tõendamise juba oma varasema tegevusega lihtsamaks:

  • kui sõlmid olulise lepingu, pane see ära kindlasse kohta ja veel parem, tee lisaks elektrooniline koopia oma arvutisse, et see vajadusel kiiresti oma esindajale saata. Suulise lepingu puhul ei ole eelnev võimalik, mistõttu ära sõlmi vähegi tähtsamaid lepinguid suulises vormis
  • kui satud õnnetusse, avastad kahju, vms, siis katsu olukord talletada. Võta oma telefon ja tee võimalikult palju erinevaid pilte, kutsu politsei sündmust fikseerima, jne
  • säilita lisaks olulisele paberpostile ka oma oluline e-kirjavahetus (mingit alust ei ole väita. et e-kirjavahetus ei ole “ametlik”, mistõttu puudub sel tähtsus). Gmail ja Outlook võivad pakkuda e-posti teenust tasuta, aga tõendamisvajaduse osas oleks tunduvalt parem Sinu enda domeen ja kohalik teenusepakkuja või põhimõtteliselt keegi, kellel on toimiv klienditeenindus, reaalne aadress, kuhu pöörduda ja midagi pärida. Eriti äritegevuses tasub see väike kulu ennast kindlasti ära.

2. Ressursid, sh raha ja närvid. Miski ei ole tasuta ja ainult õigusest endast jääb väheks. Saad ennast aidata, kui teadvustad oma võimalusi ja selgitad välja, milline võib olla plaanitava vaidluse eelarve.

  • veel üks kord: esimene vajalik investeering on vastuste otsimiseks vaidluse eeldatava tulemuse kohta
  • kui vaidlusel on jumet, võta julgus kokku ja seisa enda eest
  • planeeri ressursse. Hoolitse, et ressursside osas oleks kaetud terve protsess, sh võimalik kaebemenetlus. Kui raha professionaalse esindaja palkamiseks tõesti ei ole, taotle riigi õigusabi. Muudeks kuludeks on võimalik saada menetlusabi
  • arvesta jõudude vahekorraga ka vaidluse strateegias. Kui oled Taavet (üksikisik, väikeettevõte) ja võitled Koljatiga (pank, suurettevõte, riik), tuleb olla nutikas. Neil on suuremad võimalused ja asi vähem isiklik, kui Sinul.

3. Professionaalne õiguslik esindus. Õigussüsteem on ühemõtteliselt arenenud suunas, kus ilma pädeva õigusnõuta on raske häid tulemusi saavutada. Menetlused on võistlevad ja kohtutel on liiga palju tööd, et lisaks oma ülesannetele kellegi teise (puuduva esindaja) omi täitma hakata. Ise otsustad, kas palkad advokaadi või juristi, aga luba ennast aidata.

4. Sinu isiklik panus.

  • tee oma esindajaga koostööd ja usalda teda. Kui usaldust ei ole, vaheta esindajat. Aga ära tegutse esindaja teadmata ning veel hullem, hoopis teises suunas
  • julge teha otsuseid. Neid tuleb teinekord teha väga piiratud aja jooksul ning valikuks võib olla halb ja veel halvem. Tagatipuks ei pruugi info olla täielik, st tuleb riskida
  • tunne oma asja vastu huvi. Tutvu esindaja koostatud dokumentidega enne nende esitamist ja anna tagasisidet. Küsi, miks üks või teine asi peab just nii- või teistmoodi olema? Milline on esindaja plaan edu saavutamiseks ja kas Sa saad ise veel midagi teha, et see realiseeruks? Esindaja motivatsioon ainult suureneb, kui asi on Sulle endale oluline ning Sa edule isiklikult kaasa aitad.

Kui palju maksab advokaadi abi?

Raha advokaadi jaoks

(uuendatud 29.05.2015)

Kui seda lugema juhtud, oled oletatavasti eraisik või (väike)ettevõtja, kelle jaoks on oluline, kui palju vajaminev advokaadi õigusteenus maksma läheb ja kes soovib oma õigusasjade edukust reguleerida ka ressursside õige kasutamisega.

Õigusabi tegeliku kulu ennetaval hindamisel tasub mõelda järgmistele asjadele.

Tähtis ei ole ainult tunnihind!

Kui õigusabi otsijad advokaadibüroosse helistavad, on enamasti ainsaks huvi pakkuvaks küsimuseks, kui suur on advokaadi töö tunnihind. Saanud selle teada, jutt kas jätkub või lõpeb kohe.

Ilmselt eeldavad õigusteenuse tellijad, et on olemas ühene standard selle kohta, kuidas õigusabi osutatakse ja kui palju mingi töö eest saab tasulisi töötunde küsida. Sel juhul määraks tõepoolest tunnihinne advokaadi töö lõppmaksumuse. Ainult et … see eeldus on täiesti vale.

Advokaadil on väga suur “loominguline vabadus”, kuidas oma tööd teha ja tehtava mahust sõltub muidugi ka tasu suurus. Erinevus on büroode lõikes mitmekordne ja küsimus ei ole ainult tunnitasu määras. Advokaadid võivad olla väga head müügimehed.

Mina arvan, et enamasti kehtib õigusabiasjades hästi 80/20 põhimõte, st keskendudes õigusabis 20% kõige olulisemale, saad enamasti (80% juhtudel) optimaalse tulemuse. Vahendite nappuse korral on eriti kriitiline tabada just seda 20% ja mitte tegeleda ülejäänuga.

Teisisõnu: kui eristada täpselt tulemuse suhtes kriitilised tegevused (20%) ja jätta tegemata “võib-ju-kah” asjad (80%), on tulemuseks väga kasulikud õigusabiprojektid. Mõnel juhul (nt vaidlus ülekaaluka vastasega) on see ainus viis asjale läheneda.

Osad advokaadibürood on põhiklientide vajaduste ja võimaluste kohaselt harjunud pakkuma õigusabis mitte 20%, 40%, 60% või 80% vaid ainult 100% kõikvõimalikest tegevustest (“teeme oma tööd väga põhjalikult ja selleks kulubki palju aega”). Teised on valmis tegema kõige mõistlikuma ja vajalikuma ka piiratud võimaluste tingimustes.

Praktikas ei ole ma leidnud kinnitust eeldusele, et olgugi osadel büroodel kõrgemad tunnihinnad, on nad selle võrra efektiivsemad –  teevad viie minutiga ära töö, mis mõnes teises büroos võtaks tunde. Kohtuistungi aeg kulub niikuinii kõigi jaoks võrdselt.

Millises vahemikus tunnitasud liiguvad?

Kuulen mõnikord, et eks nende advokaatide tunnihinnad on kõigil enam-vähem samad. See ei pea paika. Kui riigi õigusabi osutava advokaadi tunnitasu on alates 01.10.2014 40 € (+käibemaks), siis turu tipp on üle 200 € (+km). Vt näiteks Riigikohtu lahendit 3-1-1-37-14, kus advokaadi käibemaksuga tunnihinnaks on 246 €.

Seega on erinevus odavaima ja kallima vahel üle viie (!) korra.

Võrrelda saab võrreldavat

Enne valiku tegemist veendu, et kandideerivad teenused ja hinnad on võrreldavad.

Kas teenus on samaväärne? Alusta sellest, et jurist ja advokaat ning nende teenused ei ole üks ja seesama. Kui teenust pakub advokaat, siis kas see on vandeadvokaat (versus vandeadvokaadi abi), milline on ta varasem kogemus sarnastes asjades?

Tunnihind ≠ kokkuleppetasu. Korduvalt on juhtunud, et potentsiaalne klient nt 1000 € projektipakkumise (st tasu kogu töö eest) peale vastab, et läheb hoopis advokaadibüroosse see ja see, kuna nende tunnihind on ainult 150 €. 150 € on tõesti väiksem summa kui 1000 €, aga kes ütles, et kohtuasi saab ühe või isegi kümne tunniga lahendatud. Erinevatest büroodest fikseeritud kokkuleppetasu pakkumiste küsimine on ainus viis tasusid tegelikult võrrelda.

Käibemaksuga või ilma? Hinnapäringute puhul tasub täpsustada käibemaksu sisaldumist / mittesisaldumist hinnas, kuna vahe on olulised 20%. Eriti just eraisikutele pakkumisi tehes on mõnikord kombeks rõhutada käibemaksuta hinda (summad on niikuinii keskmise inimese jaoks päris suured). Hiljem selgub, et “loomulikult” lisandub käibemaks.

Kui palju võidu korral välja mõistetakse?

Kohtumenetlustes kehtib põhimõte, et kaotaja maksab enamasti võitja kulud. Siin on aga täiendavaks piiranguks, et kohus hindab õigusabi tasu mõistlikkust ning võib hüvitatavat summat vähendada. Kui palkad advokaadi kohtu poolt aktsepteeritust kõrgema hinnaga või tehakse Sulle põhjendamatut või ülemäärase ajakuluga tööd, maksad liigse ka protsessi võites oma taskust. Hüvitatav õigusabitasu võib sõltuda ka tehtud töö sisulisest kvaliteedist, nt mil määral hindab kohus kaebemenetluse argumendid põhjendatuks, mil määral otsus neil põhineb (Riigikohtu lahend 3-1-1-63-14).

Riigikohtu halduskolleegiumi hiljutises lahendis vähendati hüvitatavaid kohtukulusid tegelike kuludega võrreldes u 31 000 € võrra (44,5 tuhandelt eurolt 13,5 tuhandele eurole) – st 2/3 kuludest loeti põhjendamatuks.

Mõned näited, milliseid tunnihindasid kohtud mõistlikuks on pidanud:

  • tsiviilasjades 130 € + KM (Riigikohtu lahend 3-2-1-91-13). Viidatud asjas sooviti hüvitamist tunnihinna 174 € + KM = 208,80 € alusel, kuid kohus pidas seda ülemääraseks. Reas lahendeis peetakse mõistlikuks tunnihindasid vahemikus 100-130 € + KM. Keerulisemates vaidlustes on kohtud põhjendatuks pidanud 153 € + KM = 183,60 € tunnihinda (Riigikohtu lahend 3-2-1-115-14).
  • kriminaalasjades 110 € + KM (Riigikohtu lahend 3-1-1-66-12). 05.06.2014 tehtud lahendis väärteomenetluses (Riigikohtu lahend 3-1-1-32-14) aktsepteeris Riigikohus tunnihinda 120 € + KM ja on raske näha, miks see ei peaks kohalduma nüüd ka kriminaalasjades. Siiski esineb siin kõikumist juhtumite lõikes, st trend ei ole üheselt kasvav. Näiteks jälitustegevust puudutavas määruskaebemenetluses on Riigikohtu arvates mõistlik käibemaksuga tunnitasu 140 € (= 116,67 € + km) (Riigikohtu lahend 3-1-1-37-14).

Advokaadi tunnihind võib olla Sinu valikul kas üle 200 € või siis oluliselt väiksem.

Tasu ei tohi olla liiga madal!

Hinnakauplemisega ei tasu liiale minna, kuna liiga odava hinna eest saadakse paratamatult kehv kaup.

Kuulsin hiljuti, et keegi oli palganud endale kaitsja ühes avalikkusele huvipakkuvas kriminaalasjas. Kaitsja (arvatavasti jurist, kes ei kuulu Eesti Advokatuuri) olevat olnud nõus kogu protsessi ära tegema 600 € eest. See ei ole iseenesest väike summa, aga kriminaalasja materjal oli üle kahekümne toimikuköite ja planeeritavate istungite arv väga suur.

Kui kaitsja saab oma töö eest brutotasu ca 5 € tunnis, ei ole enam inimest, kes oleks motiveeritud häid tulemusi saavutama.

Kümme käsku koostööks advokaadiga

Kui jumal oleks andnud Moosesele kümme käsku koostööks advokaadiga (eriti kriminaaladvokaadiga!), võinuks need olla järgmised:

  1. Sa pead andma oma advokaadile teada absoluutselt kõik, mis oluline. Oletan, et Sa ei ole jurist või vähemalt konkreetse õigusvaldkonna asjatundja ega tea lõpuni, mis võib olla õiguslikult oluline. Just seetõttu ära hakka advokaadi eest ise asju ära otsustama ja tegutse põhimõttel, et vähimagi kahtluse korral edasta informatsioon igaks juhuks ikkagi. Kogemusest ütlen, et tihtipeale ei pruugi see või teine asjaolu tõesti konkreetses asjas rolli mängida, aga see selgub väga kiiresti. Seetõttu rääkimata jätmisega kulude säästu (või mis see kaalutlus olla võiks) ei kaasne.
  2. Sa pead halvad uudised advokaadile kõigepealt ja tegelikkust ilustamata ära rääkima. Oled allkirjastanud endale kahjuliku dokumendi? Panid toime õigusrikkumise ja keegi nägi seda pealt – keegi, kellel ei ole nägemisega probleeme ning kes teab, kus Sa elad. Ei ole midagi hullemat, kui anda protsessuaalsele vastasele võimalus võimalikult ebasobival ajal ebameeldivate üllatustega lagedale tulla, purustada ilmsete riskidega mittearvestav naiivne positsioon ja näidata nii Sind kui Su advokaati idiootidena.
  3. Sa võid erandina jätta mõne asja enda teada. Üheks vähestest juhtudest, kui see erand kehtib, on kui kavatsed eitada kuritegu, mille oled tegelikult toime pannud. Eesti Advokatuuri eetikakoodeksi § 21(2) keelab advokaadil esitada kohtule teadvalt ebaõiget teavet. Ära pane advokaati valima kutse-eetika nõuete ja Sinu huvide vahel. Sa ei pea otse ütlema, et tegelikult istusid autoroolis Sina ja olid vahetult enne ära joonud pool liitrit viina. Samas puudub igasugune mõte salata, et autos Sa olid, politsei Sind kinni pidas ja vereproovi andma Sind viidi, kui see kõik on niikuinii dokumenteeritud. Samuti ära eita, et see kõik toimus kesklinnas, võimalik, et kaamerate vaateväljas.
  4. Sa ei tohi oma advokaadile valetada. Kui pead vajalikuks jätta midagi enda teada, siis vähemalt ära esita tõe pähe teadvalt ebaõigeid fakte. Ära ütle, käsi südamel, et Sina ei olnud roolis, kui see ei pea paika. Parem jäta üldse vastamata.
  5. Sa annad informatsiooni või muu endapoolse panuse advokaadile viivitusteta. Su tõendid veedavad tõenäoliselt niikuinii tööpäeva-paar advokaadi lauanurgal või inbox’is. Kui menetlustähtaeg tiksub, on Sinust tingitud lisaviivitused kurjast. Saan mõnikord kõnesid inimestelt, kellel on vaja kahe päevaga  (kuigi kaebetähtaeg on 30 päeva) midagi kuhugi kaevata ja tihti ei ole võimalik just kohe kukkuva tähtaja tõttu neid aidata.
  6. Kui on, edastad Sa oma jutu kinnituseks tõendid. Kui advokaat Sinu väidetes ei kahtle, siis vastaspoole advokaat, prokurör ja kohus teevad seda kindlasti. Edasta tõendid võimalusel elektrooniliselt – kaasaegsed advokaadid ja menetlejad käitlevad infot just nii.
  7. Sa peab tegutsema vastavalt advokaadi soovitusele. Uskuge, on olemas inimesi, kes nõuavad advokaadilt paaniliselt nõu oma kriiside lahendamiseks … et siis talitada risti vastupidi või jätta vajalik õigel ajal tegemata (millest piisab tavaliselt enam kui küllalt, et õigusabiprojekt nurjata). Aga tõesti: kui advokaat ikka ütleb, et kohtusse tasub panna selga pikkade varrukatega särk, siis tõenäoliselt on seal keegi, kellele Su tätoveeringud ei meeldi. Kui midagi olulist on kaalul, jäta isetegevus.
  8. Sa täidad oma advokaadiga sõlmitud kokkuleppeid. Kui advokaat ei ilmu määratud päeval ülekuulamisele või ei täida lubadust saata kaebus siis ja siis kohtusse, oled Sa hädas. Respekteeri oma advokaati vastu: anna teada, kui hilined või tuleb edasi lükata, maksa oma arved vastavalt kokku lepitule, ära proovi kokkuleppeid muuta pärast seda, kui oled töö juba kätte saanud.
  9. Sa hoiad koostöö üksikasjad salajas. Kliendil tehniliselt vaikimiskohustust ei ole, üksnes advokaadil. Kuid mis kasu on advokaadi vaikimisest, kui Sina oma asja tugevused ja nõrkused Facebook’i üles laed? Konfidentsiaalsusel on mingi põhjus, eks.
  10. Sa säästad raha ainult “jalgade töölt”. Advokaat ei saa anda olulises küsimuses pädevat nõu vaadates ainult Sulle olulise lepingu punkti 23.14(a). Ma ei ole veel kogenud, et mittejuristist kliendi ettevalmistatud lepinguprojekt aitaks tööaega säästa võrreldes olukorraga, kui teen selle algusest peale ise. Aga oma toimiku koopia saad Sa tõesti ise Tartust Tallinnasse ära tuua, vaata ainult et kõik lehed olemas oleksid.
Need kaalud just võrdsed ei ole

Kas palgata advokaat või jurist

(uuendatud 07.12.2017) Õigusabiga vähe kokku puutunud inimesed ei pruugi teada, et sõnad “advokaat” ja “jurist” on Eestis oluliselt erineva sisuga. Vahet on oluline teada, kui ise õigusteenust vajad ning nõustajat või esindajat otsid.

Mõned arvavad, et advokaadi ja juristi teenus on sisult täpselt sama, üks lihtsalt tahab oma töö eest rohkem raha. Tegemist “sama asjaga” aga ei ole ja alati ei pea paika ka eeldus, et advokaadi teenus on kallim. Ei saa võrrelda kõige kallimate advokaadibüroode tasusid keskmiste või väikeste õigusbüroode omadega.

Kirjutan siin, mis vahe on advokaadil ja muul õigusteenust osutaval juristil ning mis on selle praktiline tähendus Sulle kliendina.

Jurist ei saa osutada kõiki õigusteenuseid, mis advokaat

Kui palkad endale vandeadvokaadi, võid olla kindel vähemalt tema esindusõiguses – ei praegu ega hiljem ei teki probleemi sellest, et ta ei saaks kohtus või muus vaidlusorganis Sind esindada. Näiteks on Eesti kohtumenetlustes Riigikohtus esindamise õigus enamasti vaid vandeadvokaadil, jurist sinna ei pääse.

Esinduspiirangu rakendumisel on tegu sama range reegliga nagu menetlustähtaegadest kinnipidamine. Sul võib olla fantastiline advokatuuri mittekuuluv jurist geniaalse kassatsioonkaebusega, aga kohus ei aktsepteeri ega menetle seda ühelgi juhul.

Kui juristi esindusõiguse “lagi” kätte jõuab, oled sunnitud kas asja pooleli jätma või ikkagi advokaadi palkama. Kohusetundlik advokaat peab ka poole pealt Sinu asja ajama hakates tutvuma kogu varasema materjaliga, pidama Sinuga nõu ning mõtlema õigusliku positsiooni iseseisvalt läbi. Kui Sinu asi jõuab nii kaugele, võid varasematele kuludele teist sama palju juurde maksta.

Lisaks suurenenud kuludele on esindaja vahetuse puhul halb, et Sinu muu panus läheb samuti kordamisele. Oled oma osa tööst nagu juba ära teinud: andnud oma juristile kogu info, saanud kokku, kirjutanud ja vastanud küsimustele. Nüüd tuleb seda uuesti teha ja kahjuks kipub juhtuma, et mõni oluline asi teisel ringil hoopis ununeb.

Kui Sul on tähtis kohtuasi, tasub juba alguses mõelda, kes Su esindaja on ning kas ta veab lõpuni välja.

Advokaadi kvalifikatsioon on kontrollitud

Soovid saada oma raha eest asjatundlikku õigusteenust. Ka Eesti Advokatuuri mittekuuluvad juristid võivad olla asjatundlikud, kuid keegi peale nende endi seda Sulle ei taga. Seadus ei ütle, et inimene, kes ei ole kunagi õigusteaduskonna uksest sisse astunud ei võiks asuda õigusteenuseid pakkuma, kuigi Sina seda kindlasti eeldad. Eestis on vähemalt ühe õigusbüroo avanud põhiharidusega inimene.

Advokaadilt seevastu nõutakse kraadi õigusteaduses, vandeadvokaadiks saamiseks tuleb sooritada ühe või mitu advokaadieksamit ja enne iseseisvat tegutsemist ameti õppimist mõne vandeadvokaadi käe all. See kõik on seadusega tagatud, mitte kellegi südametunnistuse küsimus.

Advokaat on kohustatud ennast täiendama seni, kuni kestab tema karjäär. Kõigil advokaatidel (ka eksami sooritanud vandeadvokaatidel) on täienduskoolituse kohustus, mille täitmist kontrollitakse. Advokatuuriväliste õigusnõustajate-esindajate koolitus toimub vaid sellises mahus (kui üldse), kui nad ise otsustavad – keegi seda ei kontrolli ega taga.

Advokaadil on kutsestandardid ja seadusega tagatud konfidentsiaalsus

Advokaatide tegevust reguleerivad lisaks seadusele Eesti Advokatuuri kehtestatud lisanõuded. Advokaat mitte ainult ei pea vältima huvide konflikti ja kliendi huvide kahjustamist (see on elementaartase), vaid reeglid ulatuvad palju sügavamale. Paljude advokaate puudutavate reeglite eesmärk on just kliendi, Sinu huvide kaitse.

Kui info salastatus on Sulle oluline, siis lisaks advokaatide kohustusele saladust hoida annab seadus advokaadibüroodele oluliselt tugevama kaitse (nt läbiotsimise piirangud).

Kui natukenegi meediat jälgid, siis tead et advokatuur teostab nimetatud standardite osas ka tegelikku järelevalvet ning raskete rikkumiste korral kaotab advokaat oma staatuse.

Advokatuuri mittekuuluva juristi jaoks ei ole olemas midagi vastavat – ei reegleid, salastatuse ja huvide konflikti vältimise tagatust ega mingisugust järelevalvet.

Advokaadil on isiklik varaline vastutus ja seda tagav kutsekindlustus

Tegijal võib ikka juhtuda. Kui juhtub, siis erinevalt juristidest on advokaatidel raskete vigade osas juba seadusest tulenevalt isiklik vastutus. Just – mitte ainult advokaadibüroo, vaid advokaat ise vastutab eksimuste eest kogu naha ja karvadega. Mis Sa arvad, kuidas see võimalik isiklik vastutus mõjutab advokaadi suhtumist oma töösse?

Advokaadi tegevuse käigus kliendile tekitatava võimaliku kahju hüvitamiseks näeb seadus ette kohustusliku vastutuskindlustuse. Kõik advokaadid peavad olema kindlustatud ja alampiiriks ühe juhtumi kohta on 63 910 €. Muude õigusnõustajatest juristide kutsekindlustus? Vaid siis, kui nad ise seda vajalikuks peavad.

Kokkuvõttes on vähe põhjuseid, miks valida jurist advokaadi asemel, peale loodetud rahalise kokkuhoiu. See sääst toimib aga siis, kui Su asi Riigikohtusse kindlasti ei lähe ja Sinu jaoks on vastuvõetav kokkuhoid kvalifikatsiooni, standardite ja nende järelevalve, õiguslike garantiide ja teenusega seotud vastutuse arvelt. Teisisõnu kui lepid vähema raha eest ka kehvema teenusega.

Kui otsustad advokaadi palkamise kasuks, on järgmiseks küsimuseks, milline advokaat valida.