kahtlustatava ülekuulamine

Kahtlustatava ülekuulamine: rääkida või mitte?

(Uuendatud 21.04.2020) Kui inimest kahtlustatakse kuriteos, toimub juba enne kohut uurija juures ülekuulamine. Kaitsja osavõtt kriminaalmenetluses ei ole siis veel kohustuslik, mis võib kahjuks jätta petliku mulje, et asi ei ole tõsine ja toimuval siduvaid tagajärgi. Tegelikul on kahtlustatava üks olulisim otsus kogu kohtueelses menetluses, kas anda ülekuulamisel ütlusi või mitte. Seda otsust ei ole mõtet teha omapäi, vaid ikka kaitsja kaasabil.

Ütlen kohe, et enamasti on õige ütlusi mitte anda.

Ülekuulamine politseis võib hiljem võtta tõhusa kaitse

Sinu ütlused on oluline kaitseabinõu, mida saad ise enda kasuks (või kahjuks) kasutada. Kui neid valesti kasutada, võivad sõnad kergesti oma väärtuse kaotada. Seda juhul, kui Sinu jutt satub seletamatusse vastuollu teiste, kindlamate tõenditega või muudad kohtus varem räägitut. Kui Sinu ütlused muutuvad, on tulemuseks, et kohus ei usu sageli kumbagi neist versioonidest ja Sinu ütlusi tõenditena arvesse ei võeta. See on eriti kehv lugu, kui kahtlustus põhineb tõenditena valdavalt kellegi teise ütlustel. Sel juhul on Sinu eesmärk tasakaalustada oma ütlustega süüdistavad väited ja ülejäänus hoolitseb Sinu kaitse edu eest süütuse presumptsiooni põhimõte.

Ettevaatlikuks võiks teha, et ülekuulamisel ei ole Sulle teada, milliseid tõendeid on juba kogutud, sh kes mida ütlusi andes rääkinud on. Kogenud kriminaaladvokaat võib teha selles osas küll häid oletusi, kindlus saabub aga alles kohtueelse menetluse lõpetamisel, mil saate toimiku.

Küsimus ei ole ainult selles, kas oled süütu või kas armastad tõtt. Kahtlustuses võidakse Sulle nimetada arvukalt kuupäevi ja kellaaegasid kuude või aastate tagant, viidata õigusaktidele või dokumentidele, mida Sul kaasas ei ole. Või soovitakse otsekohe seisukohta süüküsimuses õigusrikkumise koosseisu kohta, milles kohtupraktika puudub. Kuidas peaksid olema valmis siin ja kohe kõike mäletama ning siduvalt otsustama?

Isegi kui Sa püüdlikult kaasa töötad ja räägid heas usus asjadest, mida täpselt ei mäleta, ära oota, et selles olukorras tõenäoliste ebatäpsuste osas hiljem mõistvad ollakse. See saab olema põhjus, miks prokurör palub kohtul Sinu jutu tõendina kõrvale jätta. Oma tõe rääkimiseks avaneb hiljem uusi võimalusi ja Sulle on parem rääkida üks kord, aga täie kindlusega üksikasjades, ning veenvalt.

Kahtlustatava ülekuulamine ei muuda menetluse kurssi

Levinud “intuitiivse” väärarusaama kohaselt tuleb uurimisel igal juhul koheselt hakata uurija küsimustele vastama, sest kui seda mitte teha, olevat see kui süü tunnistamine. Seadusest tulenev süütuse presumptsiooni põhimõte aga ütleb täpselt vastupidist. Vaikimine on Sinu põhiseaduslik õigus (PS § 22 lg 3), ja põhiseaduses on kirjas kõige väärtuslikumad õigused, mis on seal sätestatud põhjusega.

Millist tulemust Sa ootad, kui hakkad kohe ütlusi andma? Et riik tõstab käed üles ja kogu lugu lõpeb sealsamas? Ei, tõendite kogumine jätkub kindlasti ja Sinu jutt võib anda uusi ideid, kust neid otsida.

Advokaadita ülekuulamisel käinud kaitsealused on põhjendanud tehtud halbu valikuid sellega, et neile tundus, et kui süüd ei tunnista ja ütlusi ei anna, järgneb vahistamine ning väga karm karistus. Süü tunnistamine teeb tegelikult nii vahistamise kui süüdimõistmise ja karistamise riigile lihtsamaks, mitte keerulisemaks.

Mõnikord jäetakse kahtlustatava ülekuulamine viimaseks toiminguks enne asja prokuratuuri ja sealt edasi kohtusse saatmist. See on hetk, kui Sinul endiselt kriminaalasja materjali ei ole, küll on kohtueelsel menetlejal infot nii palju, kui üldse olema saab. Uurija võib seejuures ausalt välja öelda, et asi läheb vääramatult “proksi” ja teda absoluutselt ei huvita, kas Sina ütlusi annad ning mida seejuures räägid. Kuna oled vaid samm eemal asja materjali saamisest, siis mis eesmärki teeniks oma kaartide avamine vahetult enne seda, kui vastasmängija oma kaardid lauale paneb?

Ülekuulamise eesmärk on tihti süü, mitte süütuse tõendamine

Praktikas olen haruharva näinud, et uurija koguks mõne õigustava tõendi omal initsiatiivil. Kui aega jääb vaid poole “rehkenduse” tegemiseks (ja aega on alati vähe), saab tehtud just Sind süüdistav pool. Sageli unustatakse kahtlustatavalt pika ja põhjaliku süütunnistuse saamisel isegi ilmse puhtsüdamliku kahetsuse fikseerimine protokollis.

Ülaltoodu ei ole muidugi kogu tõde ja Sinu asja eripära võib õigustada teistsugust, isegi vastupidist lähenemist. Kindel on aga see, et kahtlustatava ülekuulamine on tähtis hetk ja seal tehtud rumalused maksavad hiljem valusalt kätte. Palka endale juba enne ülekuulamist kaitseadvokaat ning tee otsustus rääkimise või vaikimise kohta teadlikult.

Sulle võib veel meeldida

Kommenteeri

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.