• Blogi

Allkiri kohustab

Leping, mida igal ettevõtjal tarvis läheb

Allkiri kohustab(uuendatud 14.09.2016)

Igal ettevõtjal läheb tarvis kliendilepingut. Arvad, et Sul kliendilepingut ei olegi (vormistad vaid arveid), aga eksid – leping kindlasti on, Sa lihtsalt ei tea selle tingimusi. Kui kliente on palju ja tingimused nende osas sarnased, peaksid kindlasti kaaluma tüüplepingu koostamist oma kaupade ja teenuste pakkumiseks.

Selle arusaamani jõutakse erinevaid teid pidi. Mõned avastavad kliendibaasi suurenedes, et kaootiline dokumentatsioon kasvab üle pea ja vaja on kohaldatavaid tingimusi ühtlustada. Teised saavad kohtuvaidluses valusa õppetunni ja soovivad selgete ning vettpidavate lepingute koostamisega vältida kalliks läinud vea kordamist.

Võib-olla tegutsed valdkonnas, kus lepingu teksti paneb tavaliselt allkirjastamiseks lauale tellija. Kuid ka valdavalt alltöövõttu tegevate ettevõtjate puhul tuleb ette projekte, kus pärast koostöö äriliste tingimuste läbirääkimist vaadatakse lepinguprojekti osas otsa just teenusepakkujale endale. Hea, kui see juba valmis on ja tehing saab kiiresti lukku löödud.

Kvaliteetsel lepingul on hea omadus: kui see ei jäta kahtlust, kelle kohustus, õigus või vastutus üks või teine asi on, väheneb kohtuvaidluse tõenäosus hüppeliselt. Võitja on sel juhul ette teada. Kui kasutad asjatundja abi, ei tohiks juhtuda, et vajaliku põhjalikkusega jääb reguleerimata, mida tehakse ja mis siis saab, kui üks pooltest jääb loodetust (klient lubatud omadustega kaubast või teenusest, ettevõtja rahast) ilma. Sageli maksab tüüplepingu koostamine asjatundja poolt seejuures summa, mis tasub ennast juba esimese vaidluse tekkimisel ära.

Paar soovitust, mida advokaadibüroo lepingute koostamise kogemuse pinnalt anda oskan.

Ära soola üle, kuid nopi madalal rippuvad viljad

Mõned inimesed (isegi juristid) peavad endiselt kõrgeimaks “juriidiliseks pilotaažiks“ sellise lepingu koostamist, mis annab ühele poolele kõik õigused ja teisele jäävad vaid kohustused ning vastutus. Tegelikult on kliendilepingu teksti tuim ühele poole väänamine midagi, mida teeb algaja, mitte meister. Lepingule on ju lõpuks tarvis ka kliendi allkirja.

Kui müüd kaupa, kus oodatakse tüüpiliselt kolme aasta pikkust garantiid, ei ole mõtet panna kirja, et Sa mitte millegi eest mitte mingil tingimusel ei vastuta. Isegi kui Sul ühel korral õnnestub kliendi tähelepanematus enda kasuks pöörata, siis mis edasi saab. Kas järgneb ka teine ost või tunneb klient end petetuna ja rohkem Sa teda ei näe?

Tüüptingimustel kliendileping peaks olema tekst, mis oma algkujul valdavale osale klientidest sobib, mis müügiprotsessi ei pidurda ega taasalusta. See eeldab kindlasti mõistlikkust tingimuste väljatöötamisel. Ebamõistlikud vastutuse välistamised (isegi, kui seaduslikud) tekitavad alati küsimusi, küsimused viivad selleni, et klient pöördub omakorda juristi või advokaadi poole ja siis … alles läheb läbirääkimisteks. Nii palju siis kiirest closing‘ust.

Siiski saab tüüptingimustesse lisada klausleid, mis potentsiaalsel kliendil harja punaseks ei aja, kuid mis kuluvad Sulle ühel hetkel marjaks ära. Näiteks, kui oled Tartus tegutsev ettevõtja, kes interneti teel müüb kaupa või teenust üle Eesti, siis probleeme ei tohiks tekkida kohtualluvuse sätestamisega Tartu Maakohtusse. Kui nüüd Kuressaares tegutsev ettevõte jääb Sulle võlgu ja teisiti ei saa, siis käid kohtus kodu lähedal, mitte Saaremaal. Mõtle, kui palju mugavam on suhelda oma advokaadiga Tartus ning mitte maksta talle lisaks tööle endale ka pika sõidu eest.

Kui Sul on palju püsikliente ning tekib vajadus koostöö tingimusi muuta, siis kujuta ette, kui palju säästad aega, kui näed lepingus ette võimaluse tingimusi ühepoolselt (aga klienti arvestavalt!) muuta. Isegi kui klient ei ole muudatuste vastu, tähendab iga lepingumuudatuse eraldi vormistamine Sulle ebaproduktiivselt kasutatud aega. Seda vaid lõpuni läbi mõtlemata lepingutingimuste ja ära kasutamata võimaluste tõttu.

Ära tee end paberil tegelikust paremaks

Tüüplepingu koostamisel ole sinna minevate lubaduste (olgu siis need kasvõi tarnetähtajad) osas realistlik. Need on ju siduvad lubadused, mida tuleb ka täita.

Kliendilepingu koostamisel professionaalset õigusabi kasutades võiks aset leida kaardistamine, mida kliendile tegelikult pakud ja mis tingimustel. Selles protsessis võib juhtuda, et tahad ise näha ennast tegelikust veidi paremana ja lubada edaspidiseks rohkem. Lepingu koostamine iseenesest muidugi kedagi ei muuda, mistõttu jää enda vastu ausaks ja luba tänase reaalsuse piires. Muidu saab kliendilepingust talumatu koorem, mitte äri hõlbustav abimees, milleks see mõeldud oli.

Ettevaatlik tasub olla tähtaegade sätestamisega lepingutes: minu soovitus on arvestada kõiki tähtaegasid võimalusel tööpäevades, mitte päevades. Tuleb ette, et mõni tähtajastatud töö ootab tegemist perioodil, kui jõulud või jaanipäev külgnevad nädalavahetusega, ja vastutav personal on hoopis puhkusel.

Kui võtad kliendilepingu tegemise ette, kuid otsustad ise teha, siis loe see ka läbi.

Sedasi need malemängud mõnikord lõppevad

Inkvisitsiooniline ja võistlev menetlus Eesti kriminaalmenetluses

Sedasi need malemängud mõnikord lõppevadEesti kriminaalmenetluse terviklik mudel rajaneb kahel vastandlikul ideel: kohtueelne uurimine toimub inkvisitsioonilise menetlusena, samas kohtumenetlus käib võistlevuse põhimõttel.

Mida need kaks endast kujutavad ja mida Leon Glikmani Riigikogus tehtud kriitika tähendas? Miks on võistlev kohtumenetlus illusoorne?

Inkvisitsioonilise menetluse idee

Kõigepealt, inkvisitsioonilise menetluse idee ei seisne nõiajahis, pöidlakruvides ega tuleriidal põletamises.

Idee on hoopis selles, et õiguskaitseorganid (politsei, prokuratuur) üritavad selgitada välja objektiivse tõe: kas kuritegu leidis aset ja kui, siis millised on vastutust mõjutavad (sh süüdlast toetavad) asjaolud. Menetlejate ülesandeks on teha omad järeldused igakülgse uurimise tulemusena. Iga hinna eest kellegi süüstamiseni jõuda ei ole eesmärgiks, põhimõtteliselt samavõrd vastuvõetav on järeldus, et kuritegu ei ole toime pandud.

Kuna keegi loomulikult kahtlustatavale halba ei soovi (menetleja on sõber), ei ole kaitsja kasutamine kohtueelses menetluses seaduse järgi kohustuslik.

Siiski on selles üks konks: kõik, mis kohtueelses inkvisitsioonilises menetluses toimub, võib hiljem minna (ja süüstavad tõendid lähevad kindlasti!) kasutusse tõenditena ja seda juba võistlevas menetluses.

Kuriteos kahtlustatav on kohtueelses menetluses teadmatuses, milliseid tõendeid kogutakse, mis on nende sisu ja see ei ole juhuslik, vaid seaduse mõte ongi kahtlustatav sellisesse olukorda asetada. Menetlejatel on tõendite kogumisel laiad volitused, sh otsustada, milliseid versioone kontrollida ja milliseid mitte.

Võistleva menetluse idee

Kui kohtueelse uurimise tulemusena leiab prokuratuur, et on alust esitada süüdistus, läheb lahti võistlev menetlus. Prokuröri asi ei ole enam selgitada välja tõde (tema on süüs juba veendunud), uueks eesmärgiks on viia kohtu lauale kõik süüstavad tõendid ja saavutada süüdimõistev otsus. Ei ole absoluutselt prokuratuuri mure tagada, et esitatud saaksid süüd küsimärgi alla seadvad või seda kergendavad tõendid, sest nende eesmärk on teine. Muide, eeluurimisel koostatud toimikus võib ju sisalduda süüd täielikult välistav tõend, aga ei maksa lootma jääda, et see iseenesest kohtutoimikusse jõuab.

Prokuröri rolli muutust tasakaalustab ja signaliseerib see, et riik ei luba kahtlustataval enam kohtulikus kriminaalmenetluses ilma kaitsjata toimetada ja kui advokaati valitud ei ole, määrab riik ise kaitsja. Kui kaitsjaga koostööd ei tehta, jätab kahtlustatav ennast kaitsest põhimõtteliselt ilma.

Võistlus käib ainult võidu peale, süüdistaja ja kaitsja annavad endast parima poolt ja vastuargumentide esitamiseks ja selle käigus tõde selgubki.

Milles siis probleem on?

Pidades silmas eelseisvat võistlust kohtus, on prokuröri roll (tasakaalustamatus) kohtueelses menetluses võrreldav olukorraga, kus enne malepartii algust saab üks mängijatest vabad käed vastase malendeid laual ümber paigutada või sealt eemaldada.

Konkreetsemalt kahtlustatavast ja tunnistajast.

Kaitsjata kahtlustatava küsitlemine kohtueelses menetluses ja nende ütluste kasutamine kohtus on tihti nagu vastase lipu eemaldamine malelaualt enne esimese käigu tegemist. Eriti abitud sihtmärgid on kriminaalmenetluses kaitsjata pusides just varem karistamata nn tavalised inimesed, mitte korduvalt karistatud ning varasemat menetluskogemust omavad isikud. See on põhjus nr 1, miks ei ole eriti tark mõte võtta vastu seadusandja kahtlane pakkumine kohtueelses menetluses end ise kaitsta.

Tunnistajatele esitatakse kohtueelses menetluses täpselt sellised küsimused nagu menetleja vajalikuks peab. Kahtlustataval ega tema kaitsjal küsitlemise juurde asja ei ole. Kas ülekuualmisel esitatakse tunnistajat mõjutavaid suunavaid küsimusi (mida seadus keelab) või mitte, teavad ainult asjaosalised ja see on puhtalt nende südametunnistuse küsimus. Ülekuulamise protokollis tihtipeale küsimused üldse ei kajastu, on vaid antud ütlused.

Kohtuistungil kuulatakse kõik eeluurimisel küsitletud tunnistajad küll vahetult üle, aga katsugu nad teistsuguse infoga lagedale tulla. Vähe sellest, et neid nimetatakse valetajateks ja jäetakse kohtus antud ütlused tõendina arvestamata, ütluste muutmisel lisandub tunnistajale oht saada ise kriminaalkorras karistatud valeütluste andmise eest. Valeütluste andmise eest kriminaalasja alustamise otsustab aga … prokuratuur. Nii et informeeritud ja oma riske arvestaval tunnistajal on parem hoida oma varasematest ütlustest kümne küünega kinni. Kas see on sobiv lähtekoht õiglaseks võistlevaks menetluseks, või olemuslikult kallutab kohtuliku ristküsitluse eeluurimise info vormistamiseks, otsustagu igaüks ise.

Tegelikult on kohtueelses menetluses arvukalt muid menetluslikke nüansse, mis „mängu“ süüdistaja kasuks pööravad.

Need kaalud just võrdsed ei ole

Kas palgata advokaat või jurist

(uuendatud 07.12.2017) Õigusabiga vähe kokku puutunud inimesed ei pruugi teada, et sõnad “advokaat” ja “jurist” on Eestis oluliselt erineva sisuga. Vahet on oluline teada, kui ise õigusteenust vajad ning nõustajat või esindajat otsid.

Mõned arvavad, et advokaadi ja juristi teenus on sisult täpselt sama, üks lihtsalt tahab oma töö eest rohkem raha. Tegemist “sama asjaga” aga ei ole ja alati ei pea paika ka eeldus, et advokaadi teenus on kallim. Ei saa võrrelda kõige kallimate advokaadibüroode tasusid keskmiste või väikeste õigusbüroode omadega.

Kirjutan siin, mis vahe on advokaadil ja muul õigusteenust osutaval juristil ning mis on selle praktiline tähendus Sulle kliendina.

Jurist ei saa osutada kõiki õigusteenuseid, mis advokaat

Kui palkad endale vandeadvokaadi, võid olla kindel vähemalt tema esindusõiguses – ei praegu ega hiljem ei teki probleemi sellest, et ta ei saaks kohtus või muus vaidlusorganis Sind esindada. Näiteks on Eesti kohtumenetlustes Riigikohtus esindamise õigus enamasti vaid vandeadvokaadil, jurist sinna ei pääse.

Esinduspiirangu rakendumisel on tegu sama range reegliga nagu menetlustähtaegadest kinnipidamine. Sul võib olla fantastiline advokatuuri mittekuuluv jurist geniaalse kassatsioonkaebusega, aga kohus ei aktsepteeri ega menetle seda ühelgi juhul.

Kui juristi esindusõiguse “lagi” kätte jõuab, oled sunnitud kas asja pooleli jätma või ikkagi advokaadi palkama. Kohusetundlik advokaat peab ka poole pealt Sinu asja ajama hakates tutvuma kogu varasema materjaliga, pidama Sinuga nõu ning mõtlema õigusliku positsiooni iseseisvalt läbi. Kui Sinu asi jõuab nii kaugele, võid varasematele kuludele teist sama palju juurde maksta.

Lisaks suurenenud kuludele on esindaja vahetuse puhul halb, et Sinu muu panus läheb samuti kordamisele. Oled oma osa tööst nagu juba ära teinud: andnud oma juristile kogu info, saanud kokku, kirjutanud ja vastanud küsimustele. Nüüd tuleb seda uuesti teha ja kahjuks kipub juhtuma, et mõni oluline asi teisel ringil hoopis ununeb.

Kui Sul on tähtis kohtuasi, tasub juba alguses mõelda, kes Su esindaja on ning kas ta veab lõpuni välja.

Advokaadi kvalifikatsioon on kontrollitud

Soovid saada oma raha eest asjatundlikku õigusteenust. Ka Eesti Advokatuuri mittekuuluvad juristid võivad olla asjatundlikud, kuid keegi peale nende endi seda Sulle ei taga. Seadus ei ütle, et inimene, kes ei ole kunagi õigusteaduskonna uksest sisse astunud ei võiks asuda õigusteenuseid pakkuma, kuigi Sina seda kindlasti eeldad. Eestis on vähemalt ühe õigusbüroo avanud põhiharidusega inimene.

Advokaadilt seevastu nõutakse kraadi õigusteaduses, vandeadvokaadiks saamiseks tuleb sooritada ühe või mitu advokaadieksamit ja enne iseseisvat tegutsemist ameti õppimist mõne vandeadvokaadi käe all. See kõik on seadusega tagatud, mitte kellegi südametunnistuse küsimus.

Advokaat on kohustatud ennast täiendama seni, kuni kestab tema karjäär. Kõigil advokaatidel (ka eksami sooritanud vandeadvokaatidel) on täienduskoolituse kohustus, mille täitmist kontrollitakse. Advokatuuriväliste õigusnõustajate-esindajate koolitus toimub vaid sellises mahus (kui üldse), kui nad ise otsustavad – keegi seda ei kontrolli ega taga.

Advokaadil on kutsestandardid ja seadusega tagatud konfidentsiaalsus

Advokaatide tegevust reguleerivad lisaks seadusele Eesti Advokatuuri kehtestatud lisanõuded. Advokaat mitte ainult ei pea vältima huvide konflikti ja kliendi huvide kahjustamist (see on elementaartase), vaid reeglid ulatuvad palju sügavamale. Paljude advokaate puudutavate reeglite eesmärk on just kliendi, Sinu huvide kaitse.

Kui info salastatus on Sulle oluline, siis lisaks advokaatide kohustusele saladust hoida annab seadus advokaadibüroodele oluliselt tugevama kaitse (nt läbiotsimise piirangud).

Kui natukenegi meediat jälgid, siis tead et advokatuur teostab nimetatud standardite osas ka tegelikku järelevalvet ning raskete rikkumiste korral kaotab advokaat oma staatuse.

Advokatuuri mittekuuluva juristi jaoks ei ole olemas midagi vastavat – ei reegleid, salastatuse ja huvide konflikti vältimise tagatust ega mingisugust järelevalvet.

Advokaadil on isiklik varaline vastutus ja seda tagav kutsekindlustus

Tegijal võib ikka juhtuda. Kui juhtub, siis erinevalt juristidest on advokaatidel raskete vigade osas juba seadusest tulenevalt isiklik vastutus. Just – mitte ainult advokaadibüroo, vaid advokaat ise vastutab eksimuste eest kogu naha ja karvadega. Mis Sa arvad, kuidas see võimalik isiklik vastutus mõjutab advokaadi suhtumist oma töösse?

Advokaadi tegevuse käigus kliendile tekitatava võimaliku kahju hüvitamiseks näeb seadus ette kohustusliku vastutuskindlustuse. Kõik advokaadid peavad olema kindlustatud ja alampiiriks ühe juhtumi kohta on 63 910 €. Muude õigusnõustajatest juristide kutsekindlustus? Vaid siis, kui nad ise seda vajalikuks peavad.

Kokkuvõttes on vähe põhjuseid, miks valida jurist advokaadi asemel, peale loodetud rahalise kokkuhoiu. See sääst toimib aga siis, kui Su asi Riigikohtusse kindlasti ei lähe ja Sinu jaoks on vastuvõetav kokkuhoid kvalifikatsiooni, standardite ja nende järelevalve, õiguslike garantiide ja teenusega seotud vastutuse arvelt. Teisisõnu kui lepid vähema raha eest ka kehvema teenusega.

Kui otsustad advokaadi palkamise kasuks, on järgmiseks küsimuseks, milline advokaat valida.

Kuidas arvutada õiguslikke tähtaegasid

Tähtajad sulavad kiirestiNagu varasemalt juttu oli, tähtaegadega nalja ei ole. Neid lihtsalt tuleb silmas pidada ja ületamist iga hinna eest vältida. Ei ole olemas nii head kohtuasja, mida tähtaja möödalaskmine ei võiks täielikult kihva keerata.

Selleks et vältida katastroofi või viimase hetke paanikat, tuleb leida vastus kahele küsimusele.

Millal hakkab tähtaeg kulgema?

Laias laastus on kaks võimalust:

a) vastavat tähendust omava sündmuse toimumisest (nt tähtajaga seotud dokumendi kättesaamisest, tehingu tegemisest, vms), või

b) kindlaks määratud kuupäevast.

Esimese puhul on asi lihtne: saite dokumendi kätte või toimus muu tähtaega käivitav sündmus ja tähtaeg hakkabki jooksma (juriidiliselt täpne olles algab tähtaja kulg küll järgnevast päevast). Näiteks saate Maksu- ja Tolliametilt maksuotsuse ning vaide esitamiseks või kohtusse pöördumiseks antud 30-päevane tähtaeg hakkab sellega seoses kulgema.

Teisel juhul tuleb silmas pidada, et kui kuupäev on kindlaks määratud ja Teile teada, peate mõnel juhul olema ise aktiivne, et võimalik vaidlustamist vajav dokument kõigepealt üldse hankida.

Igaüht puudutada võivatest asjadest, kus probleemid kerged tekkima, saab näitena tuua väärteootsused (nt politsei tehtavad väiksemate liiklusrikkumiste karistusotsused). Väärteoprotokollis on lahter selle kohta, millal on politsei otsus kättesaadav ja parem on see kuupäev kalendris aegsasti ära märkida, et ei ununeks.

Kui eeldasite, et väärteootsus saadetakse Teile e-riigis loomulikult automaatselt e-posti teel, siis valesti eeldasite. Seaduse silmis oli otsus konkreetsel, Teile teada oleval kuupäeval politseis kättesaadav ja kui Te selle saamiseks midagi ette ei võtnud, siis oma viga. Tähtaega see ei pikenda.

Kuidas tähtaja lõpp välja arvutada?

Tähtaegade regulatsioon Eesti õiguses on õnnestunud, kuna erinevate õigusvaldkondade ja menetluste lõikes kehtivad samad põhimõtted. Pea iga menetlusseadus, samuti tsiviilseadustiku üldosa seadus reguleerib vastava valdkonna tähtaegu ja -päevasid puudutavat eraldi, aga tulemus on sama.

Teine hea asi on, et tähtaegasid saab edukalt arvutada tabelarvutuse abil, sõrmega kalendris päevi loendama ei pea. Olen kasutanud tabelarvutust tähtaegade kindlaks tegemiseks probleemideta aastaid.

Lisan päevades määratletud tähtaegade arvutamiseks MS Excel malli vormingus tabeli, mille võite alla laadida.

Tabel eeldab (muidugi muutke, kui see ei pea paika), et tähtaja käivitav sündmus (nt vaidlustatava dokumendi kättesaamine) toimus täna. Koheselt on välja arvutatud populaarsemate tähtaegade lõppkuupäevad ning lõpus lahter, kuhu saate ise sisestada suvalise, päevades mõõdetava tähtaja.

Kui saadud kuupäev (juriidiliselt „tähtpäev“) satub olema Eestis üldiselt vaba päev (laupäev, pühapäev, rahvuspüha või riigipüha), saate üldjuhul ajapikendust järgneva tööpäevani.

Ja veel üks asi: tähtaegasid arvestades ei ole kolmkümmend (30) päeva ja üks (1) kuu samad asjad.

Mida teha, kui tähtaeg on kukkumas

Kui on üle kella 12, siis on hiljaMistahes menetlusliigist rääkides võib täiesti kindlalt öelda, et kohtud on absoluutselt halastamatud nende suhtes, kes ei ole oma õigusi teostanud selleks ettenähtud tähtaja jooksul. Kell kukub ja õigust enam ei ole.

Kui jätad vajaliku õigel ajal tegemata, vabandusi praktiliselt ei ole. Mõjuvaks põhjuseks, mille osas oleksin mõõdukalt optimistlik, on see, et viibisid kogu tähtaja kulgemisel vältel haiglas koomas, ärkasid just ja said teada, et midagi on vaja teha. Muude vabanduste osas olen juba ette skeptiline. Alati populaarsed, ent kasutud õigustused tähtaja rikkumisele on:

i) ma ei teadnud, et seadus näeb ette tähtaja – ma ei ole ju jurist, ja

ii) mul oli tööl palju tegemist ja muidu ka muud, tähtsamad asjad nõudsid tähelepanu. Neile ära küll lootma jää.

Mida siis teha, kui Sinu asjas on menetlustähtaeg (kaebetähtaeg, kohtusse pöördumise tähtaeg, vms) täna ümber saamas, aga kiiresti professionaalset abi leida ei ole? Ma ei saa garanteerida, et alltoodud üldised soovitused Sind alati aitavad, aga parema variandi puudumisel tasub proovida. Kirjutan kohtu näitel, aga vastavaid mugandusi tehes sobib ka muude ametiasutuste puhul.

Reegel nr 1: Tee maksku, mis maksab tänase päeva jooksul vajaliku menetlustoimingu ära

Kui Sul on arvuti (või faks), on armuaega südaööni (mitte kaasa arvatud). Tahad saavutada, et e-posti teel kohtusse saadetud dokument oleks seal kohal enne uue kuupäeva saabumist. Mitte sekunditki hiljem.

Kui oled üksnes tavaposti kasutaja, peab enne postkontori sulgemist kohtule tähtkirja saatmist kinnitav kviitung Sul käes olema. See ei ole lollikindel variant, kuna mõnda liiki menetlustes on nõutav mitte kirja postitamine tähtaja viimasel päeval, vaid selle kohtusse jõudmine hiljemalt siis.

Mida kohtusse saata?

Midagi tuleb kindlasti saata. Kui ei ole aega teha tervet rehkendust, tee pool, veerand või kümnendik. Peaasi, et enam-vähem mõistlik dokument oleks kohtule tähtaegselt esitatud. Hoolitse, et Sinu avalduses oleks kirjas vähemalt:

a) kes kohtusse pöördub / kes Sa oled (nimi, isikukood / registrikood, kontaktandmed).

b) mida kohtult tahad (konkreetse otsuse tühistamist; raha sellelt ja sellelt isikult sellises ja sellises summas, vms). Kui vaidlustad otsust, pane see oma avaldusele lisana juurde. Kui Sul on leping, võlakiri või muu dokument, mille täitmist soovid, lisa see avaldusele.

c) seonduvad asjaolud. See on eriti tähtis, kui Sul dokumente lisada ei ole. Nt: „Mu auto lõhuti selle ja selle poolt siis ja siis ära ning ma sain kahju“. Või: „mu maja kõrvale kerkib vundament, aga vald ei anna infot, mida sinna rajatakse ja millisel alusel“.

Ära muretsege, kui tekst saab napp. Hetkel on eesmärk panna selge märk maha, et soovid midagi menetlemiseks esitada ja vältida vastuväidet, et Sa ei ole seda tähtaegselt teinud. Siin on muidugi mõistlikud piirid. “Tahan, et Eesti Vabariigis lõpuks ometi seadusi järgitaks” on liiga üldine, väitmaks hiljem, et eesmärgiks oli vaidlustada maakohtu konkreetset otsust. Samas “Naabrimees Mati Kask, isikukood XXXXXXXXXXX, aadress YYYYYYYYYYY ei maksa kaks aastat tagasi laenuks antud raha tagasi. Palun 100 eurot ning menetluskulud temalt välja nõuda” võiks töötada.

Allkiri alla ja teele

Kui see on digitaalallkiri, siis sellest reeglina piisab. Kui see on siiski allkiri faksiga esitataval dokumendil või hoopis allkirjastamata fail e-kirja lisana, saada originaal esimesel võimalusel tähitud postiga kohtusse. Esimene võimalus tähendab homme, järgmisel tööpäeval; mitte siis, kui Sa ümbermaailmareisilt tagasi saabud.

Karta on, et Sinu nõuded, asjaolud, tõendid ei pruugi saada ideaalselt kirja. Võib-olla jääb tasumata riigilõiv või kautsjon. See ei ole hetkel kõige tähtsam, sest küllap saad sel juhul peagi kohtult kirja, kus puudustele osundatakse ja palutakse need kõrvaldada.

Oot-oot, millisele kohtule avaldus saata?

Kui vaidlustad mõnda otsust, on vaidlustamise kord seal tavaliselt kirjas. Kui Sa ei ole siiski kindel millisesse kohtusse dokumendid saata, hoolitsege vähemalt sellegi eest, et see saaks vähemalt mõnda Eesti kohtusse tähtaegselt esitatud (kontaktandmed, sh menetlusposti on siin). Küll nad kohtus juba teavad, kellele asi allub ja edastavad õigele adressaadile.

Kui oled avalduse tähtaegselt teele saanud ja asi on oluline, ei ole nüüd aeg puhkama jääda. Esimesel võimalusel leia endale advokaat, näita talle, mille oled kohtule esitanud ja kuula, mida ta Sulle edasi soovitab. Tegelik võitlus seisab alles ees.

Kui eeltoodu käib Sulle üle jõu, võid viimase abinõuna tähtaja ületamise vastu taotleda riigi õigusabi ja loota, et kohus menetlustähtaja jooksul esitatud riigi õigusabi taotluse menetlemiseks kulunud aja sisuliselt Sinu menetlustähtajale juurde lisab. See on parem kui mitte midagi.

Näpunäited mittejuristile paremate lepingute koostamiseks

Kvaliteetne sulepea küll, kuid kas ka kvaliteetne leping?

Kvaliteetne sulepea küll, kuid kas ka kvaliteetne leping?

Kui Teile meeldib asju ise teha, rahakott ei võimalda abi otsida või on piisavalt vähe kaalul, võite leida end olukorras, kus tuleb ise mõni leping valmis teha. Täna on üsna levinud võimalus automaatselt koosatud leping mõõduka summa eest veebist tellida, aga kui seda loete, siis nähtavasti see variant Teile ei sobi.

Olen amatööride tehtud lepinguid üksjagu näinud ja annan siinkohal mõned soovitused selleks, et mittejuristide kokkulepped edaspidi paremini välja kukuksid.

Mida teha, et adekvaatne leping mõistliku pingutusega ise kokku panna?

Leidke sobiv lepingupõhi

Pole mõtet jalgratast leiutada. Kasutades asja tundva isiku koostatud lepingupõhja saate aimu, millised küsimused vastavas õigussuhtes olulised on ja näidis toimib kontrollnimekirjana. Praktikast on õnneks pea kadunud nõukogude tsiviilõiguse vaimus ajast ja arust lepingutekstid, aga soovitan igaks juhuks vältida mistahes põhju, mis on vanemad kui kümme aastat (pärinevad võlaõigusseaduse (VÕS) eelsest perioodist). Kui satute näidisele, kus korterit antakse “rendile”, mitte “üürile”, oletegi sellise teksti otsa sattunud, mida just soovitasin vältida.

Sobivaid põhju leiab näiteks siit.

Keskenduge kõige olulisemale

Ei maksa olla sellise üürilepingu koostajaks, milles on detailideni reguleeritud olukord, kus euro kaotab Eestis kehtivuse, aga puudub igasugune info selle kohta, mida üldse (auto, korter, kontoripind) selle lepingu alusel kasutusse antakse. Naerda ei maksa, sest sellist asja tuleb tegelikus elus ette. Töölepingutes on juhtunud, et puudub igasugune info tööülesannete / ametikoha kohta, mida palga eest täita tuleks.

Mul on “kõige olulisema” osas kaks soovitust:

  1. pange lihtsalt ja arusaadavalt kirja, mis on sedalaadi kokkuleppe juures Teie jaoks kõige tähtsam (nt kes peab mida, millal, kui pika aja jooksul ja mille vastu tegema), ja

  2. “testige” lepingut nn musta stsenaariumi tarvis. Kujutlege halvimat, mis saab juhtuda ning vaadake, kas lepingust tuleb lahendusena otsesõnu välja see, mida tahate halvima tõeks saamisel toimuvat. Nt kui ostja jätab järelmaksu osamaksed tasumata, siis kas on ette nähtud asja tagastamine, kahjunõuded, jne. Või mis iganes parasjagu koostatava kokkuleppe juures Teile oluline on. Mõelge ka tagatisele, kui see on asjakohane, kuna lepingust tulenev õigus tuleb lõpuks ka kuidagi rahaks muuta.

Teeme lepinguid ju selguse loomiseks küsimuses, millised kohustused asjaosalistel on. Kui lepingu pinnalt tõusetuv vaidlus peaks jõudma kunagi kohtusse, siis mida konkreetsemalt sõnastatud kokkulepped on, seda vähem jääb kohustusi mittetäitvale poolele mänguruumi oma käsitluste esitamiseks.

Professionaalsed lepingukoostajad olulisi lünki ei jäta, küll võib seda ette tulla asjaarmastajatel. Kui amatöörina lepingut koostades mõni detail kahe silma vahele jääb, ei saabu reeglina maailmalõppu. Võite olla üsna kindel, et VÕS lüngad enam-vähem mõistlikult täidab.

On siiski väga praktilisi juhtumeid, kus VÕS pakub tegeliku elu seisukohalt ootamatu ja ebasobiva lahendi. Näiteks, kui üürilepingu puhul on tavaline, et lisaks üürile tasub üürnik ka kõrvalkulud, eeldab VÕS millegipärast vaikimisi, et kõrvalkulud kuuluvad üürisumma hulka. Aga siin viitan eeltoodule: kui üüri JA kõrvalkulude tasumine üürniku poolt on oluline (mida see muidugi on), siis tahate selle igal juhul mustvalgelt kirja panna.

Vältige tarbetuid kordusi ja pidulikku “juriidilisust”

Kõik kõla poolest pidulik (force majeure, suvaline väljend ladina keeles) ning “juriidiline” on tihti amatööride lemmik. Kui olete nõus, et Eestis ei ole maavärinad, tornaadod, tsunaamid jms probleemiks, siis on vääramatu jõuga tegelemine puhtalt raisatud aeg. Lepingusse ei maksta lisada ka tseremoniaalseid “kõrgeid lepinguosalisi” (see on tavalepingu kontekstis totter) ja absoluutselt keelatud on mistahes punktid, millest Te ise lõpuni aru ei saa.

Teine küsimus on asjatud kordused ja konstruktsioonide “on õigus”, “on kohustatud” liigne kasutamine.

Lepingutes võib julgelt kasutada tavalist, lihtsat kõnepruuki ja lepingu olemusest (eesmärk on luua, muuta, lõpetada õigusi) tulenevalt on kokkuleppes ette nähtud tegevused niikunii käsitletavad siduvate kohustustena. Allkirjastatud dokumendis on klausel “Üürnik tasub üürileandjale üüri 200 € kuus” piisavaks aluseks üürileandjale üürnikult sellises summas üüri nõudmiseks. Puudub igasugune vajadus lisada eraldi peatükki (tüüpiliselt pealkirjastatud “üürileandja õigused”) sätet, mille kohaselt üürileandjal on õigus nõuda üüri tasumist ja tagatipuks kolmandasse kohta veel üürniku kohustuse üüri maksta.

Tarbetul kordamisel puudub kasu. Sõnastate aga üleliigse sätte segaselt ja võite hoopis kahjustada seda esimest, täiesti ühemõttelist kohustust.

Kaitsja on mõnikord nagu päästerõngas

Kaitsja saab Sind aidata

(uuendatud 05.12.2017) Kaitsja abita kriminaalasja menetluses läbi ei saa. Hiljemalt kohtueelse menetluse lõpus pead kaitsja endale valima kas ise või teeb seda riik, st see, kes Sind kahtlustab ja süüdistab.

Kuigi seadus lubab palgata kaitseadvokaadi alles kriminaalasja menetluse hilisemas faasis, on kaitsja kasutegur sedasi tunduvalt väiksem.

Kulude olulise säästmise argumenti advokaadi palkamisega viivitamisel ei eksisteeri, kuna kohtueelses uurimises ei ole töömaht tüüpiliselt väga suur. Kogu kriminaalasja materjal tuleb kaitsjal lõppude lõpuks ikka selgeks teha, seda ainult võimaluseta juba toimunut tagantjärele mõjutada. Kaitsja töö tulemuslikkuse ja tasu suhte maksimeerimiseks tasub kriminaalasjas abi otsida kohe menetluse alguses. Millisel moel saab kriminaalasju ajav advokaat Sulle abiks olla?

Kaitsja kuulab Sind ära

Vähemalt teatud osa kohtueelse uurimise taktikast on üles ehitatud Sinu inimlikule soovile oma muret kellegagi jagada või südametunnistust läbi rääkimise kergendada. Hea partner selliseks vestluseks on Sinu advokaat, mitte politseiuurija. Asi selles, et uurija julgustab kindlasti Sind oma lugu talle ära rääkima, aga see pannakse kirja ja kasutatakse hiljem Sinu vastu (kohtus ja/või lisatõendite leidmisel) ära. Nii oled küll “poolest murest” lahti saanud, aga saad uue kohe asemele.

Kaitsjaga rääkides ei ole tegu muidugi lihtsalt mure ära rääkimisega, vaid advokaat sõelub sealt välja Sinu kaitse suhtes olulise ja kasuliku, mis seal alati olemas on.

Kaitseadvokaat tasakaalustab Sulle antava info

Kriminaalasjade menetluses reeglid peaksid idee kohaselt tagama Sinu kaitse kohtueelsel uurimisel ka ilma advokaadi osavõtuta. Pead olema eriti hea närvikavaga kriitiliselt mõtlev inimene, et julgeda menetlustoimingul toimuvat kahtluse alla seada või valida uurija poolt ette pandud kahe variandi vahel otsustades hoopis kolmanda. Tavaliselt need isikuomadused akendeta ülekuulamisruumis end ei ilmuta.

Lihtne näide on suvaline menetlustoiming, mis algab Sulle õiguste tutvustamisest. Ideaalis peaks uurija kulutama kümme minutit, et Sulle detailselt selgitada kõiki Sinu õigusi, rõhutades, et Sa ei pea üldse enda vastu suunatud kriminaalasjas tema tööle kaasa aitama. Reaalses elus loed oma kümneid erinevaid õigusi ise paberilt ja annad selle kohta allkirja. Sinu advokaat saab hoolitseda, et mõistaksid, kui tõsises olukorras oled, millised on hetkel tõesti need kõige olulisemad õigused ja kuidas neid tõhusalt kasutada.

Teine näide. Kui kohtueelne menetlus lõpeb, võtab prokuratuur tihti initsiatiivi, et suunata Sind riigi aega säästva lihtmenetluse (kokkuleppemenetlus, käskmenetlus, lühimenetlus) teele ja teeb Sulle ettepaneku nende seast mõne valimiseks. Võib juhtuda, et Sinu jaoks mõistlik valik on tõesti nende hulgas, kuid see ei pruugi alati nii olla. Riigi huvi saavutada Sinu süüdimõistmine võimalikult lihtsalt ei lange alati kokku Sinu huviga saavutada eeskätt enda jaoks parim võimalik lahend. Aktiivne kaitsja võib Sulle sobivate asjaolude esinemisel valikuvõimalusi juurde luua, taotledes lepitusmenetluse läbiviimist, kriminaalmenetluse lõpetamist otstarbekuse kaalutlusel, vms.

Kriminaaladvokaat aitab Sul teha otsuseid

Kriminaalmenetluses osaleva isiku tegutsemisvõimalused kaitse korraldamisel on aja jooksul suurenenud. See tähendab vajadust teha rohkem otsuseid ja kaasnevat riski otsustada valesti. Kas tunnistada süüd või mitte ja kui, siis millal on selleks õige aeg? Kas anda ütlusi või mitte? Milline menetlusliik on antud asjas mõttekas valida? Kas prokuratuuri pakutav kokkulepe tuleks vastu võtta? Kas ja kui, siis millal ja millised tõendid esitada? Kõigi nende otsuste juures saab asjatundlik advokaat Sulle palju selgust ja kindlust juurde anda. Ilma kaitsjata ei pruugi Sa arugi saada, et otsuse koht üldse olemas on.

Kriminaalasjas tehtavad otsustused võivad mõnikord olla väga kaalukad, suure mõjuga Sinu edasisele elule. Tahad kindlasti, et need ei oleks kantud ebameeldivasse olukorda sattumise paanikast, samas ka mitte soovmõtlemisest. Vähim, mida Sa isegi raskeid otsuseid tehes peaksid saama on kindlus, et oled tegutsenud antud juhtumi piiranguid arvestades endale parimal võimalikul moel.

Kaitsja on Sulle moraalseks toeks

Sa ei pea kriminaalmenetluse “supis” olema üksinda. Sul on sel raskel teel vähemalt üks vaid Sinu huvides tegutsev “sõber” ka siis, kui teised Sulle selja pööravad.

Kui arvad, et vajad kaitsja abi ning soovid ta endale ise valida, siis äkki huvitab Sind mille järgi advokaati valida ja kui palju advokaadi abi maksab?

Page 4 of 41234