Nõudekiri advokaadilt

(uuendatud 07.12.2017) Õiguspraktikas eelneb kohtusse pöördumisele enamasti advokaadibüroo nõudekiri. Advokaadi koostatud nõudekirjast (mõni nimetab seda “pretensiooniks”) tulebki juttu. Pane tähele, et inkassofirmade arvuti poolt koostatud rutiinseid nõudeavaldused on midagi muud.

Kuidas advokaadi nõudekiri välja näeb

Advokaadibüroodest võib laekuda erinevaid kirjalikke dokumente, mis kõik ei ole muidugi nõudekirjad. Seetõttu mõne sõnaga, milline üks tüüpiline nõudekiri välja näeb.

Nõudekirja struktuur on enamasti järgmine:

1. Volitusest informeerimine: teavitatakse, et advokaadibüroo on palgatud asjaga tegelema ja keda millises küsimuses esindatakse.
2. Faktiline käsitlus: tuuakse välja asjaolud, mis on kirjas toodavate nõuete aluseks.
3. Õiguslik käsitlus: viited õigusnormidele ja kohtupraktikale, millele kirja saatja tugineb.
4. Nõue: mida kirja saatja Sind soovib tegevat. Võib-olla pakutakse välja alternatiivseid lahendusi, mis kirja saatjat rahuldaksid.
5. Tähtaeg: konkreetne päev, milleks oodatakse Sinult nõude täitmist või seisukohta. Tavaliselt lisatakse hoiatus, et kui nõuet tähtajaks ei täideta, antakse asi kohtusse.

Endast lugu pidav advokaat allkirjastab Sulle saadetava nõudekirja vaid siis, kui ta on vaidluse asjaolud, tõendid ja rakenduva õiguse põhjalikult läbi töötanud. Sel juhul on nõudekiri dokument, mida saab üsna kerge vaevaga hagiavalduseks muuta. See tähendab, et pärast nõudekirja saatmist kulub suhteliselt vähe aega ja raha, et asi tõepoolest kohtusse anda.

Nõudekirju võiks täna saata elektrooniliselt allkirjastatuna e-posti teel, kuid see eeldab et vastaspool on valmis vastama ja kinnitama kirja kättesaamist. Kuna selle viimasega kipub probleeme olema, on tihti valikuks nõudekiri advokaadibüroo plangil saadetuna tähtkirjana.

Mis eesmärki täidab nõudekiri

Nõudekirja saatmisel võivad olla erinevad eesmärgid, mis tuleb ära tunda ja millega vastamisel arvestada.

Kitsas tähenduses on nõudekirja saatmine vajalik selleks, et panna maha märk püüdest vaidlus kohtuväliselt lahendada ja kindlustada, et kohtusse pöördumisel kannab kaotaja vaidluse kulud, sh advokaaditasu. Kui saata kohe hagiavaldus kohtusse, võib vastaspool nõude õigeks võtta ning öelda, et kulud, mis kohtusse pöördumiseks tehti, olid mittevajalikud. Kui nii, siis võib asjata kohut tülitanud isik kanda mõlema poole kohtukulud.

Samuti kasutatakse nõudekirju selleks, et rääkida läbi “kastist väljas”, st laiemalt, kui ühe nõude kitsalt õiguslik lahendamine võimaldaks. Ühe võimalusena seostatakse omavahel erinevaid juhtumeid, nõudeid ja võimalikke menetlusi. Näiteks osundatakse et mingi nõude osas lahenduse mitte leidmisel esitatakse lisaks kõigele muule kuriteoteade.

Nõudekirja varjatud eesmärgiks võib olla tekkinud segase õigusliku olukorra täpsustamine. Sinu vastus (kui see annab infot, millisena Sina õiguslikku olukorda näed) võib hiljem pöörata Sinu vastu. Näiteks anda aluse tuvastada, et Sa olid suulise kokkuleppe (mida on raske tõendada) osaline ja millekski kohustatud. Kui selguse loomine on nõudekirja eesmärk, tuleb hästi läbi mõelda, mida ja kas üldse vastata.

Lõpuks on nõudekirja eesmärgiks kindlasti soov saada nõude osas tõsiselt võetud. Nõudekirjades on enamasti hoiatus selle kohta, millised kulud kohtusse pöördumisega kaasnevad ja kuidas Sina neid kandma hakkad. Advokaadibüroo kaasamine näitab tehtud kulutusi ja on märgiks sellest, et see asi võib lõpuks tõesti kohtusse jõuda. Tihti ongi nõudekirja saatmise põhieesmärgiks põiklev vastaspool lõpuks läbirääkimiste laua taha saada ja probleemi olemasolu tunnistama.

Mida nõudekirja saades teha

Mina Sinu asemel advokaadibüroost tulnud nõudekirja niisama prügikasti ei viskaks. Mõtle parem läbi vastused järgmistele küsimustele.

Kui tugev on Su õiguslik positsioon selles vaidluses? Äkki näitab analüüs, et mõistlik on teha kohe kompromiss. Võid ju mõelda, et vaatame seda siis, kui asi kohtusse jõuab, milleks praegu raha “raisata”. Kohtus on aga samaks tegevuseks vähem aega ja lisaprobleemiks vajadus omavahel ära jagada vahepeal lisandunud menetluskulud. Tõsiseltvõetava õigusliku hinnangu saab muidugi anda vaid professionaalne õigusnõustaja.

Kui lähed kohtusse, kas oled selleks valmis? Kui otsus asi kohtulikult lahendada kindel, on juba nõudekirja saamine õige hetk hakata mõtlema, ega Su advokaat veel pensionile ole läinud, kus need tõendid täpselt ongi ja kas vaidluse ressursipool on korras.

Tuleb ette, et nõudekirjas toodud tähtaeg jääb soovitust lühemaks – võib-olla viivitasid ebameeldiva teemaga tegelemisega, ei saanud kohe advokaadi jutule, vms. Sel juhul informeeri nõudekirja saatjat, et oled asunud asjaga tegelema ning anna mõistlik tähtaeg, millal oma seisukoha esitad. Või paku välja konkreetse kokkusaamise aja läbirääkimisteks. Nii toimides mõistlik inimene mõne rohkem kuluva päeva pärast vast kohtusse kiirustama ei hakka.

Kui otsustad nõudekirja eirata, võid hakata ootama dokumente kohtust. Kui tahad kohe härjal sarvist haarata ja aktiivselt tegutseda, alusta sobiva advokaadi leidmisest.