(Uuendatud 10.05.2019) Nagu varasemalt juttu on olnud, õiguslik tähtaeg endaga nalja teha ei luba. Juriidilistes küsimustes, eriti kohtuasjades, tuleb tähtaegu silmas pidada ja nende ületamist vältida. Ei ole olemas nii head kohtuasja, mida tähtaja möödalaskmine ei võiks täielikult kihva keerata. Võimalused mööda lastud seadusest tulenevate tähtaegade (sh apellatsioonid, kassatsioonid, kaebused jms) ennistamiseks on napid. Seaduse mittetundmine ja unustamine ei vabanda tähtaja maha magamist.
Selleks et vältida katastroofi või viimase hetke paanikat, alusta tähtaja välja selgitamisest. Selleks tuleb leida vastus kahele küsimusele.
1. Millal hakkab õiguslik tähtaeg kulgema?
Enamasti algab õiguslik tähtaeg kulgema kas:
a) vastavat tähendust omava sündmuse toimumisest (nt tähtajaga seotud dokumendi kättesaamisest, tehingu tegemisest vms), või
b) kindlaks määratud kuupäevast.
Esimesel juhul on asi lihtne: said dokumendi kätte või toimus muu tähtaega käivitav sündmus ja tähtaeg hakkabki jooksma. Juriidiliselt väga täpne olles algab tähtaja kulg küll järgnevast päevast. Näiteks saad kätte maksuotsuse ning vaide esitamiseks antud 30-päevane tähtaeg hakkab sellega seoses kulgema.
Teisel juhul tuleb silmas pidada, et kui kuupäev on kindlaks määratud ja Sulle teada, pead mõnel juhul olema ise aktiivne, et võimalik vaidlustamist vajav dokument üldse saada. Igaüht puudutada võivatest asjadest, kus probleemid kerged tekkima, võib näitena tuua väärteootsuse (nt politsei tehtavad liiklustrahvid). Väärteoprotokollis on kirjas, millal on otsus kättesaadav ja parem on see kuupäev kalendris aegsasti ära märkida, et ei ununeks. Kui eeldasid, et väärteootsus saadetakse Sulle e-riigis loomulikult automaatselt e-posti teel, siis eksisid. Seaduse seisukohalt oli otsus konkreetsel, Sulle teada oleval kuupäeval politseis kättesaadav ja kui Sa selle saamiseks midagi ette ei võtnud, siis oma viga. Vaidlustamistähtaega see paraku ei pikenda.
2. Kuidas arvutada välja õigusliku tähtaja lõpp?
Tähtaegade regulatsioon Eesti õiguses on selles mõttes õnnestunud, et erinevate õigusvaldkondade ja menetluste lõikes kehtivad suuresti samad põhimõtted. Iga menetlusseadus, samuti tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 134 jj reguleerivad vastava valdkonna tähtaegu ja -päevasid puudutavat küll eraldi, aga tulemus on lõppkokkuvõttes enamasti sama.
Kõik need seadused sätestavad sarnased reeglid, kuidas arvutada tähtaja lõppu, sõltuvalt kas tegu on aastates, kuudes, nädalates või päevades määratava tähtajaga. Siiski tuleb olla tähelepanelik, et mitte kogemata ajada omavahel segamini 1-kuulist ja 30-päevast tähtaega, mis on kaks erinevat asja. Samuti võib 31.01 alanud 1-kuuline tähtaeg lõppeda ootamatult kas 28.02 või 29.02 (liigaastal).
Teine hea asi seoses tähtaegadega on, et on olemas tööriistad, mida nende arvutamisel kasutada. Ühe sellise leiad siit aga tähtaegasid saab edukalt arvutada ka tabelarvutuse abil.
Kui saadud kuupäev (juriidiliselt „tähtpäev“) satub olema Eestis üldiselt vaba päev (nädalavahetus, rahvuspüha või riigipüha), saad üldjuhul ajapikendust järgneva tööpäevani. See ei kehti aga näiteks Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumisel, nii et alati maksab olla tähelepanelik ja kahtluse korral pigem ettevaatlik.
Kui tegu on kohtuasjaga, siis e-toimikut kasutades saadab kohus tähtaegade kohta automaatseid meeldetuletusi, kus nn vabade päevade erand ka juba kajastub. Teade on küll informatiivne, kuid e-toimiku igapäevase kasutajana ei ole ma veel saadetavate õiguslike tähtaegade puhul vigasid avastanud.
Loodetavasti tegid ülaltoodu abil oma õigusliku tähtaja kindlaks ja saad nüüd keskenduda asja sisulisele võitmisele.