Lepingu koostamine mittejuristile

(Uuendatud 13.05.2019) Kui Sulle meeldib asju ise teha või advokaadi abi tundub kallis, tuleb Sul ehk ise lepingu koostamine ette võtta. Levinud võimalus on automaatselt koosatud leping mõõduka tasu eest veebist tellida, aga kui seda loed, siis nähtavasti see variant Sulle ei sobi. Olles amatööride koostatud lepinguid üksjagu näinud annan siin mõned soovitused, et need paremini välja kukuksid.

Mida siis teha, et adekvaatne leping mõistliku pingutusega ise kokku panna?

1. Lepingu koostamine algab sobivast lepingupõhjast

Jalgratast ei ole vaja leiutada. Kasutades asja tundva isiku koostatud lepingupõhja saad aimu, millised küsimused sellises õigussuhtes olulised on ja näidis toimib kontrollnimekirjana. Praktikast on õnneks kadunud nõukogude tsiviilõiguse vaimus ajast ja arust lepingutekstid, aga soovitan igaks juhuks vältida mistahes põhju, mis pärinevad võlaõigusseaduse (VÕS) eelsest perioodist. Kui satute näiteks näidisele, kus korterit antakse “rendile”, mitte “üürile”, oletegi sellise teksti otsa sattunud, mida just soovitasin vältida.

Lepingute näidiseid leiad näiteks siit.

2. Keskendu kõige olulisemale

Sa ei taha olla sellise üürilepingu koostajaks, milles on detailideni reguleeritud olukord, kus euro kaotab Eestis kehtivuse, aga puudub igasugune info selle kohta, mida üldse (auto, eluruum, kontoripind) selle lepingu alusel kasutusse antakse. Selliseid apsakaid tuleb päriselt ette. Töölepingutes on juhtunud, et puudub igasugune info tööülesannete / ametikoha kohta, mida palga eest täita tuleks, kuigi see nagu on töösuhtes vaat et kõige olulisem.

Mul on “kõige olulisema” osas kaks soovitust:

• pane lihtsalt ja arusaadavalt kirja, mis on sedalaadi kokkuleppe juures Sinu jaoks kõige tähtsam (nt kes peab mida, millal, kui pika aja jooksul ja mille vastu tegema), ja

• “testi” lepingut nn musta stsenaariumi jaoks. Vaata, kas lepingust tuleb lahendusena otsesõnu välja see, mida tahad halvima tõeks saamisel toimuvat. Nt kui ostja jätab järelmaksu osamaksed tasumata, siis kas on ette nähtud asja tagastamine, kahjunõuded, jms. Või mis iganes parasjagu koostatava kokkuleppe juures Sulle oluline on. Mõtle ka tagatisele, kui see on asjakohane, kuna lepingust tulenev õigus tuleb lõpuks ka kuidagi rahaks muuta.

Teeme lepinguid ju selguse loomiseks küsimuses, millised kohustused asjaosalistel on. Kui lepingu pinnalt tõusetuv vaidlus peaks jõudma kunagi kohtusse, siis mida konkreetsemalt kokkulepped on sõnastatud, seda vähem jääb kohustusi mittetäitvale poolele mänguruumi oma käsitluste esitamiseks.

Professionaalsed lepingukoostajad olulisi lünki ei jäta, küll võib seda ette tulla asjaarmastajatel. Kui amatöörina lepingut koostades mõni detail kahe silma vahele jääb, ei saabu tingimata maailmalõppu. Võid loota, et VÕS enamasti lüngad enam-vähem mõistlikult täidab.

On siiski praktikas olulisi juhte, kus VÕS pakub tegeliku elu seisukohalt ootamatu ja ilmselt ebasobiva lahendi. Näiteks, kui üürilepingu puhul on tavaline ootus, et lisaks üürile tasub üürnik ka kõrvalkulud, eeldab VÕS vaikimisi, et kõrvalkulud kuuluvad üürisumma hulka. Kui üüri ja kõrvalkulude tasumine üürniku poolt on oluline (mida see muidugi on), tahad selle igal juhul ühemõtteliselt kirja panna.

3. Väldi üleliigset

Kõik kõla poolest pidulik (force majeure, suvaline väljend ladina keeles) ning “juriidiline” on mõnikord asjaarmastajate lemmik, kui lepingu koostamine käsil. Kui oled nõus, et Eestis ei ole maavärinad, tornaadod jms probleemiks, siis on vääramatu jõuga tegelemine raisatud aeg. Lähtu reeglist, et keelatud on mistahes punktid, millest Sa ise aru ei saa.

Teine küsimus on tarbetud kordused ja konstruktsioonide “on õigus”, “on kohustatud” liigne kasutamine. Lepingutes võid julgelt kasutada tavalist, lihtsat kõnepruuki ja lepingu olemusest (eesmärk on luua, muuta, lõpetada õigusi) tulenevalt on kokkuleppes ette nähtud tegevused niikuinii käsitletavad siduvate õiguste ja kohustustena. Poolte poolt allkirjastatud dokumendis on klausel “üürnik tasub üürileandjale üüri 450 € kuus” piisavaks aluseks, et selle summa tasumist vajadusel kohtulikult nõuda.

Seejuures piisab ühest kokkuleppest. Puudub mõte lisada lepingusse eraldi peatükki (tüüpiliselt pealkirjastatud “üürileandja õigused”) sätet, mille kohaselt üürileandjal on õigus nõuda üüri tasumist ja tagatipuks kolmandasse kohta veel eraldi üürniku kohustuse põhimõtteliselt üüri maksta. Tarbetul kordamisel puudub mõju. Sõnastad aga üleliigse sätte segaselt ja võid hoopis kahjustada seda esimest, täiesti ühemõttelist kohustust.

Kui ülaltoodud juhiseid arvestad, kukub järgmine leping kindlasti paremini välja. Kui oled ettevõtjana koostamas lepingut oma kaupade ja teenuste pakkumiseks, loe ka seda.