(uuendatud 07.12.2017) See postitus annab ülevaate tegelikust juhtumist, kus Tartu Hoiu-laenuühistu antud garantii välja maksmiseks tuli jalge alla võtta kohtutee. See on näide sellest, kuidas oma õigusi tuleb olla valmis kaitsma ka kohtus.
Lugu on kirjutatud minu kui Sigula Küla Ühendust esindanud advokaadi perspektiivist. Loodetavasti on garantii sellise täitmise näol tegu üksikjuhtumiga, mitte konkreetse garantii andja tavapraktikaga.
Garantii väljastamine
Sigula küla aktiivseid inimesi koondav Sigula Küla Ühendus ehitas külamaja. Tehti konkurss ehitaja leidmiseks, sõlmiti ehituse töövõtuleping. Lepingus nähti ette ehitaja kohustus esitada tellijale täitmistagatisena krediidiasutuse garantii.
Garantii esitati, kuid mitte krediidiasutuse, panga oma. Kuna garantii andjaks oli Tartu Hoiu-laenuühistu, otsustas tellija garantiiga sellisel kujul leppida. Tänapäevases erinevate finantsteenuste väga kirjus maailmas paistab hoiu-laenuühistu panga moodi asutusena.
Ehitaja tegi oma töö halvasti – hoone sai püsti, kuid sellel oli rida olulisi puudusi: praaktööd, lõpetamata tööd, puuduv dokumentatsioon. Sigula Küla Ühendus tööd pakutud kujul vastu ei võtnud, vaid nõudis puuduste kõrvaldamist. Arutati, otsiti lahendusi, kuid lõpuks kadus ehitaja üldse ära, jättes töö lõpetamata. Aga just sellisteks juhtumiteks ongi garantii mõeldud.
Kuidas garantii peaks töötama
Garantii on seaduse kohaselt selle saaja jaoks tugev tagatis: niipea, kui garantii saaja vaid teavitab soovist see realiseerida, makstakse see küsimusi esitamata välja.
Seaduse kohaselt ei huvita garanti, kas päriselt ollakse garantiiga tagatavate kohustustega rikkumises või mitte. Ta maksab raha välja ja jääb põhivaidluses (kui küsimus üldse on vaidluse all) neutraalseks. Tõendeid nõude kinnitamiseks garantii andjale esitada vaja ei ole, piisab raha välja maksmise soovi avaldamisest. Isegi kui kogu ehituse töövõtuleping oleks kehtetu, ka siis makstaks garantii välja. Erandina võib garantiinõudele vastuväiteid esitada, kui need tulenevad garantiist endast.
Ehitusega seoses võib aastaid vaielda (ja vaieldaksegi) selle üle, kas töö tehti korralikult ja kes kui palju kellele tasuna, leppetrahvide ja viivistena võlgu on. Garantii ülesanne on töö tellijat sellise olukorra eest kaitsta ja pakkuda tagatisena kokku lepitud garantiisummat otsekohe, mitte kauges tulevikus.
Kogenud garantii andjad on ammu aru saanud, et ka õige äriline valik on garantii alati välja maksta, välja arvatud, kui tegu on 100% kindlaks tehtud pettusega nõude esitaja poolelt. Garantii eest maksab küll see, kelle kohustusi tagatakse, kuid seda “müüakse” ju ikkagi lõpuks garantii saajatele. Kui mõni garant pakub praaktooteid (lubadusi ei täideta), siis seda garantiid varsti turul enam ei vajata.
Garantii nõue, kohtueelne menetlus ja kohtusse pöördumine
Sigula Küla Ühendus esitas 09.10.2013 Tartu Hoiu-laenuühistu garantii väljamaksmise nõude, mis pidanuks neile hiljemalt 30 päeva hiljem garantiisumma pangaarvele tooma.
Tartu Hoiu-laenuühistu ootas garantii järgse kohustuse täitmise viimase päevani, mil vastas, et ta raha välja ei maksa. Nõnda otsustades ei pöördunud hoiu-laenuühistu mitte kordagi seisukoha või lisainfo saamiseks Sigula Küla Ühenduse poole. Järgnenud kirjavahetusest selgus, et garantii andja oli siiski suhelnud ehitajaga (objektilt töid lõpetamata jalga lasknud ettevõte) ja saanud sellelt arvamuse, et töö olevat tegelikult valmis ja nõuetekohane.
Vaid ühe poole infole tuginedes garantiiandja jaoks väga erandlikku otsust tehes (meenutagem, et garantii andja ülesanne on raha välja maksta vaidlusse sekkumata) tegi hoiu-laenuühistu minu hinnangul vea, mida nad edasises protsessis keeldusid ümber vaatamast isegi ülekaaluka vastupidise info olemasolul. Juristid ei taha mõnikord oma eksimusi tunnistada ja lasevad neid vigu pigem “parandada” kohtul.
Katsed Tartu Hoiu-laenuühistut seisukohta muutma panna lõppesid viimase avaldusega, et garantiid kohtuta välja ei maksta. Sigula külarahvas sai Tartu Hoiu-laenuühistuga peetud kirjavahetusest aru, et garantii maksmisest keeldumise põhjuseks on hinnang, et Sigula Küla Ühendus esitab ise valeandmeid, et nad on ebaausad inimesed. See võis olla põhjuseks, miks Tartu Hoiu-laenuühistu hiljem ei avanenud võimalust vaidlust kokkuleppel ja veidi parematel tingimustel lahendada.
Kui seni oli asjade ajamisega väga hästi hakkama saadud ilma juristita, siis kohtusse minekuks otsustati leida advokaat. Sigula Küla Ühendusel nappis õigusabi eest tasumiseks raha, kuid nad leidsid advokaadibüroo, mis oli valmis perspektiivika asja ajamisel veidi riskima. Esindus lepiti kokku kõigis kolmes kohtuastmes tulemustasuna, mis põhineb kohtu poolt kliendi kasuks välja mõistetud summal. Kohtuasja kaotamise korral olnuks töö tasuta.
Hagi sisse andes otsustati mitte piirduda garantiisumma enda nõudmisega, vaid lisaks nõuda välja viivised ja menetluskulud. Tartu Hoiu-laenuühistu otsusel hea põhjuseta keelduda oma kohustuste täitmisest pidi olema hinnasilt küljes.
Garantii andja esitab tõendina “ekspertiisiakti”
Tartu Hoiu-laenuühistu vastas kohtule, miks nad hagi ei tunnista ja esitas oma tõendid. Ehitus olevat valmis ja seda kinnitavat tõendina esitatud ekspertiisiakt. Kõnealune ehituslik “eksperdiarvamus” oli minu silmade läbi nähtuma sedavõrd ebaprofessionaalne, et igale juristile pidi olema selge, et mitte ainult ei saa sealt usaldusväärset infot tegelike asjaolude kohta, aga sellise praaktõendi esitamine iseenesest näitab, kui nõrk on sellele tugineva poole case.
Mitte ainult ei olnud jämedad kirjavead juba ekspertiisiakti pealkirjas, aga see:
- oli allkirjastamata, väljastatud selliseks tegevuseks nõutavat registreeringut mitteomava „eksperdi“ poolt,
- ei vastanud mitte ühelegi vorminõudele, mis eksperdiarvamusele kehtivatest õigusaktidest tulenesid,
- kajastas kogu maja ehitust puudutavat kokku kahel ja poolel leheküljel trükitähtedega, seejuures järelduste põhjendusi esitamata (nt ei saanud me teada eksperdi mõttekäiku, mille tulemusena olid hoone kütet ja ventilatsiooni puudutavad tööd Eesti tingimustes lisatööd, mitte ehituse vältimatu osa), ja
- lõppkokkuvõttes möönis ikkagi arvukaid puudusi ehitaja töös.
Hiljem vestlesin Tartu Hoiu-laenuühistu esindajaga telefoni teel ja tegu oli asjatundliku juristiga. Selline eksperdiarvamus ei saanud ka tema jaoks veenev olla.
Kompromissi läbirääkimised ja maakohtu otsus
Alles vahetult enne järjekordset Tartu Hoiu-laenuühistule kohtu poolt antud menetlustähtaja möödumist sai Sigula Küla Ühendus esimese kontakti kompromissipakkumisega maksta garantii summa välja osaliselt. Hoiu-laenuühistu oli läbirääkimiste lõpus valmis välja maksma garantii põhisumma ja osaliselt ka viivituse eest, kuid mitte enam. Asjatult põhjustatud menetluskulude arvestamiseks kompromissis valmisolek puudus, kuid see oli Sigula Küla Ühenduse nõudmine. Nemad olid kogu aeg soovinud kohtumenetlust ja -kulusid vältida – miks peaks nad kandma need nüüd ise.
Kuna kokkuleppele ei saadud, lubas Tartu Hoiu-laenuühistu minna vaidlusega Riigikohtuni välja, et luua uut garantiid puudutavat kohtupraktikat.
Maakohtu otsusega rahuldati hagi täielikult ja kõik summad mõisteti Tartu Hoiu-laenuühistult välja. Tartu Hoiu-laenuühistu pidi hüvitama kõik Sigula Küla Ühenduse menetluskulud. Selle üle oli vaat et kõige suurem rõõm, sest keegi ei peaks kandma ise kulusid seetõttu, et temale antud lubadustest kinni ei peeta.
Apellatsioonimenetlus ja vaidluse lõpp
Tartu Hoiu-laenuühistu esitas maakohtu otsusele apellatsioonkaebuse, kuid seda ainult menetluskulude osas. Seega ilmnes, et selgeks vaidlemist vajanud õiguslikku erimeelsust juba mõnda aega enam ei olnud, kui üldse kunagi olnud oli.
Apellandi arvates olid Sigula Küla Ühenduse õigusabi ajakulu peaaegu kaks korda liialdatud, advokaadi tunnitasu ülemäära suur (advokaadibüroo reaalne tunnitasu kujunes küll suurusjärgus, mida arvestav osa advokaate küsib tulemustasu riski võtmata) ning kogu vaidlus olevat olnud üleüldse “lihtsakoeline”.
Ringkonnakohtu otsusega jäeti apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et õigusabitasu põhjendatud suuruse hindamisel võib advokaadi töö ajakulu olla põhjendatud ka menetlusdokumentide kvaliteediga. Võib kirjutada vähem, kuid süstematiseeritult ja ammendavalt ning sellisele tööle kulub rohkem aega. Riigikohtusse hoiu-laenuühistu enam ei pöördunud.
Garantiisumma maksis Tartu Hoiu-laenuühistu Sigula Küla Ühendusele välja 29.02.2016, st üle kahe aasta hiljem kui garantiid väljastades lubas. Menetluskulud maksti samuti ringkonnakohtu otsuse jõustumisel välja, kuid mitte enne tähtaega.
Juhtumi esimeseks õppetunniks on, et kui tahad garantiid nagu see seaduses ette on nähtud, siis vaata hoolega, kes selle Sulle annab. Loodetud kindla ja kiirelt realiseeritava tagatise asemel võid saada kohtuvaidluse. Teine õppetund on, et tasub julgeda oma õigusi vajadusel ka kohtus kaitsta ning see annab ka tulemusi.
