Kohus Archives

14.06.201715.05.2019 Risto Käbi

Riigikohtu kriminaalkolleegium: menetlustaotluste statistika (mai 2017)

(Uuendatud 07.12.2017) Kriminaalasjas või väärteoasjas esitatud kaebuse Riigikohtu menetlusse saamine ei ole lihtne ülesanne. Kaebuse saab küll esitada, aga enne kui asja hakkab sisuliselt vaagima Riigikohtu kriminaalkolleegium tuleb saavutada, et kassatsioon, määruskaebus või teistmisavaldus üldse menetlusse võetaks. Ülekaalukas osa kaebustest kriminaal- ja väärteoasjades seda etappi edukalt ei läbi. Kaebusele vastuseks laekub enamasti vaid Riigikohtu määrus, millega sisulisi põhjendusi esitamata kaebus menetlusse võtmata jäetakse, ja ongi kõik.

See blogikanne on neile, keda huvitab Riigikohtus löögile pääsemise tõenäosus täpsemalt, keda ei rahulda vaid teadmine, et šansid on alla poole. Analüüsisin selleks Riigikohtu avaldatavat infot menetlustaotluste kohta ja toon allpool ära rea statistilisi andmeid, mis kirjeldavad, kuidas Riigikohtu kriminaalkolleegium kaebuste menetlusse võtmist otsustab, seda 2017. aasta maikuu näitel. Riigikohtu veebis avaldatava info järgi saab aimu ka sellest, kui kiiresti otsustusi kaebuste menetlusse võtmise või mittevõtmise kohta tehakse.

Rõhutan, et tegu on täiesti mitteametliku käsitlusega. Menetlustaotluste kohta käivat ametlikku infot avaldab Riigikohus siin ja oma tegevuse ametlikku statistikat siin.

Menetlustaotlused, mille Riigikohtu kriminaalkolleegium läbi vaatas

Riigikohtu kriminaalkolleegium vaatas läbi 97 menetlustaotlust, milledest:

80% olid kriminaalasjad; ja
20% olid väärteoasjad.

Esitatud kaebused jagunesid liigiti järgmiselt:

51% olid kassatsioonid (kaebused sisulise lõpplahendi peale);
49% olid määruskaebused (kaebused menetluslike küsimuste lahendamisele); ja
1% olid teistmisavaldused (taotlus jõustunud kohtuotsuse uueks läbivaatamiseks seoses kindlate asjaoludega).

Süüteoasjades võistlevate poolte järgi jagunesid esitatud menetlustaotlused järgmiselt:

prokurörid ja menetlejad esitasid kokku 8 kaebust, mis moodustab 8% menetlustaotluste koguarvust; ja
ülejäänud (sh kahtlustatavate ja süüdistatavate kaitsjad ning kannatanute ning muude puudutatud isikute esindajad) esitasid ülejäänud 92% kõigist kaebustest.

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi poolt menetlusse võetud asjad

Kõigist kaebustest võeti menetlusse kokku 9 asja, st 9% taotluste koguarvust, seejuures:

kassatsioonidest 5, mis teeb 10%; ja
määruskaebustest 4, ehk 9%.

Süüteoasja liigiti võeti asju menetlusse järgmiselt:

kriminaalasjades esitatud 78 kaebustest otsustas Riigikohtu kriminaalkolleegium menetlusse võtta 7, mis on 9%; ja
väärteoasjades esitatud 19 kaebusest menetletakse sisuliselt 2, mis moodustab 11%.

Kui vaadata menetlusse pääsemise edukust süüteoasjades võistlevate poolte lõikes, siis:

prokuröride ja menetlejate kokku 8-st kaebusest võeti menetlusse 2, ehk 25%; ja
ülejäänute (kaitsjad ja esindajad) 89-st kaebusest võeti menetlusse 7, mis on 8%.

Riigikohtu kriminaalkolleegium ei võtnud menetlusse mitte ühtegi määruskaebust, mis puudutas:

vahistamist;
vara aresti või muul moel tagamist;
taotlust vanglast ennetähtaegseks vabanemiseks;
vangistuse täitmisele pööramist; või
sundravi.

Menetlustaotluste lahendamise aeg kriminaal- ja väärteoasjades

Selles jaotises toodud info annab vastuse küsimusele, et kui süüteomenetluses Riigikohtusse pöörduda, siis millal võiks oodata esimesi tulemusi. Rõhutan, et jutt käib ainult menetlusse võtmise küsimuse otsustamisest, mitte ajast, mis kulub menetlusse võetud asjas sisulise lahendi tegemiseni.

Keskmine menetlusaeg (kaebuse või avalduse saabumisest kuni menetlusse võtmise või sellest keeldumise määruse tegemiseni) kõigi asjade peale kokku oli 60 päeva. Süüteoasja liigi, kaebuse liigi ja sisu järgi on siin aga selged erinevused.

Kriminaalasjades oli keskmine menetlusaeg 58 päeva, väärteoasjades 70 päeva.

Kriminaalasjades sõltus keskmine menetlusaeg ka kaebuse liigist:

kassatsioonid menetleti 84 päevaga;
määruskaebused menetleti 40 päevaga.

Määruskaebuste osas oli menetlusse võtmise otsustamise kiirus oluliselt erinev sõltuvalt määruskaebuse sisust (kuna mul ühe päeva kohta menetlusaja andmeid ei olnud, siis siin võivad olla kõikumised võrreldes tegelikuga):

vahistamise, ennetähtaegse vabastamise ja karistuse täitmisele pööramise vaidlustes tehti lahend 14-19 päevaga;
vara arestimise ja muu tagamise vaidlustes võttis menetlemisotsustuse tegemine keskmiselt 87 päeva.

Mida järeldada menetlustaotluste statistikast

Riigikohtu menetlusse pääsemiseks määruskaebusega kriminaalasjas või väärteoasjas peab seaduse kohaselt esinema vajadus kohtupraktika kujundamiseks (vt näiteks kriminaalmenetluse seadustiku § 390 lg 5). See tähendab, et määruskaebuse menetlusse võtmine saavutada on eriti raske ülesanne. Teisalt on menetluslik võimalus määruskaebuse esitamiseks enamasti olemas.

Arvestades vahistamiste, vanglast ennetähtaegselt vabastamata jätmiste, karistuse täitmisele pööramiste ning vara aresti puudutavate vaidluste arvu ühes kalendrikuus kogu Eesti peale kokku tundub Riigikohtule esitatud kaebuste hulk erakordselt väike.

Kuivõrd tegu on inimeste ning juriidiliste isikute olulisi õigusi intensiivselt riivavate küsimustega, võib kaebuste väike hulk peegeldada usu puudumist sellesse, et Riigikohus üldse asja sisuliselt läbi vaatama hakkab. Kuigi statistika sellist skepsist toetab, siis ei saa kunagi tegelikult öelda, millal kohtupraktika kujundamist vajab. Õige hetk võib olla just siis, kui Sul on võimalus Riigikohtusse pöörduda.

Riigikohtusse pääsemise keerukus tähendab kindlasti ka seda, et selle asemel, et loota vaid kõrgeima kohtu peale, tuleks panustada vaidlusse tõsiselt juba selle alguses. Kui maakohtud ja ringkonnakohtud on Sinu jaoks kindlasti olemas, siis miks mitte anda 100%, et just neid oma õiguses veenda. Õnnestumisel ei ole Riigikohtusse üldse vaja pöörduda.

18.01.201715.05.2019 Risto Käbi

Õigusterminid võhikule: kohtuasjad

(uuendatud 07.12.2017) Kohtuvaidlustega seotud õigusterminid on sageli valesti kasutuses, sh õigusteemadel kirjutavate ajakirjanike poolt. Mõnikord on lausa raske aru saada, millise iseloomuga vaidlusest tegelikult räägitakse. Nii võib lugeda, et mõni advokaat “kaitseb” kedagi haldusasjas või kohus mõistis kellegi tsiviilvaidluses “õigeks”. Kui kirjutatakse, et Keit Pentus-Rosimannus mõisteti Autorollo asjas “õigeks” või “süüdi”, võib jääda ekslik mulje, et talle on olnud esitatud süüdistus kuriteos.

Seega ei ole üleliigne kohtuga seotud põhilist õigusterminoloogiat kaardistada, mida teen alljärgnevalt kohtumenetluse liikide kaupa.

Õigusterminid kriminaal- ja väärteoasjades

Kriminaal- ja väärteoasjad on üldmõistena süüteoasjad, mille sisuks on otsustada küsimus, kas menetlusele allutatud isik on toime pannud kuriteo või väärteo ja kui, siis milline karistus selle eest mõista. Kuriteo (mida käsitletakse kriminaalmenetluses) erinevus väärteost on see, et toime pandud tegu ja sellele järgnev karistus ning muud tagajärjed on oluliselt raskemad. Kui asjaga tegeleb prokurör, saab tegemist olla vaid kuriteo-, st kriminaalasjaga.

Tallinnas arutatakse kriminaal- ja väärteoasju Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas ja Tallinna Ringkonnakohtus.

Süüdistatav on füüsiline või juriidiline isik, kelle asja prokuratuur saadab süüdistusaktiga (dokument, mis kirjeldab ette heidetavat tegu ja seda kinnitavaid tõendeid) kohtusse eesmärgiga tuvastada tema poolt kuriteo (mitte väärteo!) toimepanek. Kohtueelsel uurimisel kasutatakse mõistet kahtlustatav.

Menetlusalune isik on nn süüdistatav väärteoasjas.

Kaitsja on jurist, enamasti advokaat, kes kahtlustatavat kohtueelses menetluses või süüdistatavat kohtus kaitseb. Väärteoasjas kaitseb ta menetlusalust isikut.

Kohtumenetluse tulemusena kohus kas teeb kindlaks kuriteo või väärteo toimepanemise, tunnistab süüdi ja mõistab karistuse või siis mõistab süüdistatava süüdistuses õigeks (või lõpetab menetlusaluse isiku suhtes väärteomenetluse).

Õigusterminid tsiviilasjades

Tsiviilasjad on vaidlused eraisikute (füüsilised ja juriidilised) vahel, mis puudutavad eraõiguslikke küsimusi. Sellisteks on näiteks vaidlused seoses lepingutega, kahju tekitamisega, perekonna- ja pärimisküsimustega. Tallinnas arutatakse tsiviilasju Harju Maakohtu Kentmanni ja Tartu maantee kohtumajades ning Tallinna Ringkonnakohtus. Kuriteoga tekitatud kahju osas esitatud hagi arutatakse enamasti ühes menetluses kriminaalasja endaga, st see toimub erandlikult kriminaalasju läbi vaatavates kohtumajades.

Hagi on kohtule esitatud avaldus, mis tugineb kindlatele asjaoludele ja esitab teise poole vastu nendega seoses nõude. Nõude esitab hageja, see esitatakse kostja vastu. Nõue võib olla näiteks millegi tegemiseks (raha maksmine), millestki hoidumiseks või millegi tuvastamiseks. Kriminaalasjas süüdistuse saanu ei ole “kostja” (kui just kuriteos kannatanu ei esita tema vastu kahjunõuet) ja esitatud süüdistus ei ole “hagi”.

Esindaja on ainus korrektne mõiste kasutamaks tsiviilvaidluse osalist esindavat juristi. Tsiviilasjades ei ole “kaitsjat”, mis on vaid süüteoasju puudutav mõiste.

Tsiviilvaidluse lahendina kohus rahuldab hagi (tervikuna või osaliselt) või jätab hagi rahuldamata. Kedagi ei mõisteta “süüdi” ega “õigeks”, keegi ei saa “karistada”. Tsiviilvaidluse lahendi sisuks on kohtu otsustus selle kohta, kas hageja poolt esile toodud faktide pinnalt annab õigus aluse kostjalt ühte või teist asja nõuda või mitte.

Õigusterminid haldusasjades

Haldusasjad on vaidlused avaliku võimuga, tüüpiliselt seoses mõne haldusakti või toiminguga. Näiteks maksumaksja vaidlus maksuametiga tasumisele kuuluva summa üle, vaidlus detailplaneeringu õiguspärasuse üle kohaliku omavalitsusega või Edgar Savisaare vaidlus Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoniga linna raha eest tehtud isikliku valimisreklaami kulude hüvitamiseks. Tallinnas arutatakse haldusasju Tallinna Halduskohtu Tallinna kohtumajas ja Tallinna Ringkonnakohtus, mis asuvad ühes majas Draamateatri kõrval.

Kohtusse pöördumise vormiks on kaebus ja selle esitaja kaebaja. See, kelle peale kaevati, on vastustaja. Vaidluse tulemusena kohus kas rahuldab kaebuse või keeldub sellest, millega seoses kas tühistatakse haldusakt või avaliku võimu toiming tunnistatakse õigusvastaseks. Kedagi ei hageta, mõisteta õigeks ega süüdi ega karistata.

Kui menetlusosalist aitab menetluses advokaat või jurist, on ta selle protsessiosalise esindaja, mitte kaitsja.

“Advokaat” ja “jurist”

Kohtumenetlustes esinevad tihti “advokaadid” ja “juristid”, kuid mis eristab ühte teisest?

Advokaat on Eesti Advokatuuri kuuluv elukutseline jurist, kes võib olla vandeadvokaat, vandeadvokaadi vanemabi või vandeadvokaadi abi. Advokatuuri mittekuuluvate juristide kohta ei tohi kasutada mõistet “advokaat”. Pikemalt loe advokaadi ja juristi sisulistest erinevustest siit.

Loodetavasti sai pilt veidi selgemaks. Kui mõni huvipakkuv õigustermin jäi kajastamata, siis anna palun teada.

Advokaat / Kohtuvaidlus / Kohus 0 kommentaari

27.03.201430.04.2016 Risto Käbi

Kuidas olla kohtus edukas (ja mida saad selleks ise ära teha)?

Olen kirjutanud mitmeid blogikandeid kohtuasjade ajamisel oluliste küsimuste kohta. Edu saavutamiseks on tarvis, et selleks kriitilised tegurid üheaegselt esineksid.

Kirjutan kokkuvõtvalt, mida on kohtus eduks vaja ning mida Sa ise enda asja jaoks ära saad teha.

1. Õiguslik alus ehk case. Kui Sul tähtsust omavaid fakte ja Sind puudutavat normi isegi natuke ei ole, pole kohtus enamasti suurt midagi teha. Võimalikuks erandiks võib olla eriti riskikartliku vastase surumine kompromissile kohtuasja algatamisega.

Sel põhjusel:

enne vaidlema asumist, selgita välja, milline on eduvõimalus! See ei ole kindlasti koht, kus kokku hoida

Õigust peaksid õigusemõistjad ja Sinu esindaja juba tundma. Saad aga kaasa aidata sellega, et muudad oluliste asjaolude tõendamise juba oma varasema tegevusega lihtsamaks:

kui sõlmid olulise lepingu, pane see ära kindlasse kohta ja veel parem, tee lisaks elektrooniline koopia oma arvutisse, et see vajadusel kiiresti oma esindajale saata. Suulise lepingu puhul ei ole eelnev võimalik, mistõttu ära sõlmi vähegi tähtsamaid lepinguid suulises vormis
kui satud õnnetusse, avastad kahju, vms, siis katsu olukord talletada. Võta oma telefon ja tee võimalikult palju erinevaid pilte, kutsu politsei sündmust fikseerima, jne
säilita lisaks olulisele paberpostile ka oma oluline e-kirjavahetus (mingit alust ei ole väita. et e-kirjavahetus ei ole “ametlik”, mistõttu puudub sel tähtsus). Gmail ja Outlook võivad pakkuda e-posti teenust tasuta, aga tõendamisvajaduse osas oleks tunduvalt parem Sinu enda domeen ja kohalik teenusepakkuja või põhimõtteliselt keegi, kellel on toimiv klienditeenindus, reaalne aadress, kuhu pöörduda ja midagi pärida. Eriti äritegevuses tasub see väike kulu ennast kindlasti ära.

2. Ressursid, sh raha ja närvid. Miski ei ole tasuta ja ainult õigusest endast jääb väheks. Saad ennast aidata, kui teadvustad oma võimalusi ja selgitad välja, milline võib olla plaanitava vaidluse eelarve.

veel üks kord: esimene vajalik investeering on vastuste otsimiseks vaidluse eeldatava tulemuse kohta
kui vaidlusel on jumet, võta julgus kokku ja seisa enda eest
planeeri ressursse. Hoolitse, et ressursside osas oleks kaetud terve protsess, sh võimalik kaebemenetlus. Kui raha professionaalse esindaja palkamiseks tõesti ei ole, taotle riigi õigusabi. Muudeks kuludeks on võimalik saada menetlusabi
arvesta jõudude vahekorraga ka vaidluse strateegias. Kui oled Taavet (üksikisik, väikeettevõte) ja võitled Koljatiga (pank, suurettevõte, riik), tuleb olla nutikas. Neil on suuremad võimalused ja asi vähem isiklik, kui Sinul.

3. Professionaalne õiguslik esindus. Õigussüsteem on ühemõtteliselt arenenud suunas, kus ilma pädeva õigusnõuta on raske häid tulemusi saavutada. Menetlused on võistlevad ja kohtutel on liiga palju tööd, et lisaks oma ülesannetele kellegi teise (puuduva esindaja) omi täitma hakata. Ise otsustad, kas palkad advokaadi või juristi, aga luba ennast aidata.

4. Sinu isiklik panus.

tee oma esindajaga koostööd ja usalda teda. Kui usaldust ei ole, vaheta esindajat. Aga ära tegutse esindaja teadmata ning veel hullem, hoopis teises suunas
julge teha otsuseid. Neid tuleb teinekord teha väga piiratud aja jooksul ning valikuks võib olla halb ja veel halvem. Tagatipuks ei pruugi info olla täielik, st tuleb riskida
tunne oma asja vastu huvi. Tutvu esindaja koostatud dokumentidega enne nende esitamist ja anna tagasisidet. Küsi, miks üks või teine asi peab just nii- või teistmoodi olema? Milline on esindaja plaan edu saavutamiseks ja kas Sa saad ise veel midagi teha, et see realiseeruks? Esindaja motivatsioon ainult suureneb, kui asi on Sulle endale oluline ning Sa edule isiklikult kaasa aitad.

Kohtuasjad / Kohus / Menetlused / Õigusteenus 0 kommentaari

12.03.201403.06.2019 Risto Käbi

Kohtusse pöördumine on õiguse tagatis

(Uuendatud 03.06.2019) Kohtusse pöördumine oma õiguste kaitseks toob mõnikord kaasa üksjagu kõhklusi. Kohus ei tundu selline koht, kuhu vabatahtlikult minna ja kui ma sinna lähen, saavad kõik näha, et ma oma eluga hakkama ei saa. Tegelikult on kohus ja kohtumenetlus kesksed osad õigussüsteemis, tagades et õigus saaks maksma pandud.

Kohtu roll õiguste teostamisel

Olen kirjutanud, et edukaks kohtuasjaks peaks olema perspektiivikas asi ja vajaminevad ressursid. Nende olemasolu muidugi ei garanteeri edu ning riskid võivad realiseeruda ka Sinu kahjuks. Võib-olla ilmnevad tõendid, millega ei osanud arvestada või luuakse menetluse käigus Sulle ebasoodne õiguslik pretsedent. Jah, kohtuskäimisest võib mõnikord saada kulukas õppetund. Ent milline on alternatiiv?

Häda on selles, et kohtule (pidades siin all silmas ka muid vaidlusorganeid nagu vahekohus, töövaidluskomisjon jne) õigussüsteemis alternatiivi ei ole. Kui Sa põhimõtteliselt kohtusse ei pöördu, jääb õigus mõnikord ainult paberile. Kohustused nende ees, kes oma õigusi ei kaitse, saab jätta rahulikult täitmata.

Tekib Sul õiguslik probleem ja muidugi ei ole õige alati kohe kohtusse tormata. Pöördud hoopis oma advokaadi või juristi poole, lased asja uurida ja saadad oma õiguste rikkujale nõudekirja. Parimal juhul viib see kohtuvälise lahenduse leidmise protsessini, aga mis siis saab, kui vastus on keelduv või vastust ei tulegi. Mis edasi?

Kohtusse pöördumine kui otsuse koht

Edasi ei olegi muud, kui astuda järgmine samm – anda asi kohtusse. Või jätta asi sinnapaika ja otsustada, et see või teine õigus ei ole tegelikult oluline. Aga siis ei saa Sa öelda, et “õigus Eestis inimest ei kaitse”, sest keegi teine peale Sinu neid kaitsma ei tule.

Päris palju inimesi tunneb kohtu ees nii suurt aukartust, et põhimõtteliselt ei söanda sinna pöörduda. On see ettekujutus, et menetlus saab olema nagu Kafka “Protsessis” või arusaam, et kes olen mina ja kui tähtis on minu õigus, et kohtu aega üldse raisata. Inimlik on ka soov mitte olla oma õiguste kaitsel sunnitud ise aktiivne olema, vaid küsida, kas tõesti keegi teine (nt riik) ei peaks tulema ja selle töö ise ära tegema.

Ometi on kohus õigussüsteemi täiesti normaalne osa, mille peamine roll ongi õiguslikult “üleannetuid” korrale kutsuda ja õigus päriselt maksma panna. Kui Sul on õiguslik vaidlus, siis kohus lahendab selle, sest see on tema töö. Kui meil on õigusriik ja asju tuleb ajada vastavalt seadusele ning seda tagab kohus, siis on kohtusse pöördumine ka täiesti normaalne õigus ja Sinu jutule võtmine mitte riigi heatahtlikkus, vaid kohustus.

Aeg-ajalt leiab end olukorras, kus kliendi asja perspektiiv on hea, rahalised võimalused on olemas (ja kui ei ole, siis miks mitte uurida riigilt saadava õigusabi võimalusi), aga seda otsustavat viimast sammu paraku ei järgnegi.

Kohtusse pöördumine kui märk tõsiseltvõetavusest

On olemas rida inimesi ja ettevõtteid, kes ei asugi enne “liigutama”, kui asjale ei ole nn ametlikku käiku läbi nende vastu kohtusse (töövaidluskomisjoni, prokuratuuri jne) pöördumise antud. Ka peale advokaadi nõudekirjade saamist nad lihtsalt ootavad, et mis ja kas üldse edasi saab. Selline ootus ja passiivsus on tihti ka põhjendatud taktika, kuna ülal toodud tugevad kõhklused kohtusse pöördumisel on reaalne nähtus.

Juhtub, et juba kohtusse pöördumine iseenesest algatab lõpuks tõsisemad läbirääkimised, mis lõppevad rahuldava kompromissiga. Nad ainult ootasid, et näha, kas Sul on sisu, kas Sa oled võitleja, kas Sind tuleb respekteerida või saab Sinust üle sõita.

Ja tegelikult lõppevad mõistlikes nõuetes ning aruka ressursihaldusega läbi viidud protsessid Sulle enamasti edukalt. Kohtuvaidlus ei ole õnnemäng, see on mõistuslik tegevus. Võit on muidugi magus ka.

Kohtuasjad / Kohus 0 kommentaari