kaitsja

Ettevõtte kriminaalvastutus

Ettevõtte kriminaalvastutus

(Uuendatud 07.12.2017) Ettevõtte kriminaalvastutus ei ole Eesti õiguses midagi uut. Terminoloogiliselt korrektne on küll rääkida äriühingu või juriidilise isiku kriminaalvastutusest, aga kasutan siin samas tähenduses ka sõnu “firma” ja “ettevõte”.

Ettevõtte kriminaalvastutus tähendab, et kuritegudes saab kahtlustada, süüdistada, kohtu alla anda ja karistada ka äriühinguid (osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu, jne). Sama kehtib teiste eraõiguslike juriidiliste isikute kohta (mittetulundusühing, sihtasutus). Kriminaalvastutusest on vabastatud avalik-õiguslikud juriidilised isikud, sh riik ja kohalik omavalitsus.

Lisaks kuritegudele saab ettevõtteid karistada väärtegude eest. Kõik see, mis siin kirjas, peab paika ka seoses firma vastutusega väärteo eest ja sellega seotud väärteomenetlusega.

Ettevõtte kriminaalvastutus: kaks vastutavad ühe teo eest

Juriidilised isikud tegutsevad läbi inimeste. Ettevõtte kuriteo (nt ametnikule altkäemaksu andmine riigihanke võitmiseks) panevad tegelikult toime inimesed. Kui seda tehakse äriühingu huve (nt tulu saamiseks) silmas pidades, saab kuriteo eest karistada see firma.

Ettevõtte kuriteo nüansiks on see, et lisaks juriidilisele isikule endale on kuriteo toime pannud ka need inimesed, kes vahetult midagi kuritegelikku ettevõtte huvides tegid. Karistada saavad ja kuriteoga tekitatud kahju eest vastutavad ka nemad.

Ühesõnaga, toime on pandud reaalselt üks tegu, aga selle eest saavad eraldi karistada ning vastutavad muul moel nii juriidiline isik ise, kui ka tema eest tegutsenud inimene. Praktikas on mõlemad enamasti kohtu all üheskoos.

Kui korraga on kuriteokahtlusega nii ettevõte kui selle juht, on enamasti mõistlik palgata neile ühine kaitsja. Kaitsepositsioonid võiksid tüüpiliselt kokku langeda, sest kui ei ole alust juhi või töötaja karistamiseks kuriteo eest, ei vastuta ka firma.

Muidugi on võimalik ka huvide lahknemine firmaga. Nii võib töötaja soovida päästa eeskätt oma nahka, mööndes kuriteo toimepanemist ja aidates koguda tõendeid ettevõtte vastu. Tänutäheks koostöö eest juhtivtöötaja suhtes kriminaalmenetlus lõpetatakse ning karistada saabki vaid äriühing. Raskesti tõendatavate kuritegude puhul peab arvestama võimalusega, et ettepanekuid selliseks koostööks ettevõtte (olulisem sihtmärk) töötajaile menetlejate poolt tehakse.

Milline on ettevõtte kriminaalkaristus

Firma kriminaalasi võib ettevõtte jaoks lõppeda kulukalt. Seaduse kohaselt saab juriidilist isikut kuriteo eest põhikaristusena karistada rahalise karistusega summas 4000-16 000 000 €. Teatud juhtudel võib rahalise karistuse mõista protsendina (kuni 10%) kriminaalmenetluse alustamise aastale eelneva majandusaasta käibest.

Karistusena väärteo eest näeb seadus ette mitte ka just väikese summa – rahatrahv võib ulatuda 400 000 €-ni.

Lisaks karistustele võib süüdi mõistmine kaasa tuua menetluskulud, konfiskeerimise ja karistatusega seotud piirangud edasiseks tegevuseks. Viimastele tuleks põhjuse olemasolul hakata kiiresti mõtlema, sest nendega toimetulek mõjutab lisaks firma üldisele ärilisele tulevikule mitmeid menetluslikke otsuseid, sh kas valida asja arutamiseks kiirem või aeglasem menetlusliik.

Firma kriminaalasja kaitse erisused, sh millal palgata kaitsja

Ettevõtte kaitseõiguse teostamisel on minu arust veidi vähem valikuvabadust kui menetlusse kaasatud üksikisiku puhul. Selle kohta mõned näited.

Kehtiv seadus pakub kuriteos kahtlustatavaile (enamasti väga kahtlase) võimaluse osaleda kohtueelsel uurimisel ilma kaitsjata. Ettevõtte puhul on selline säästuvalik eriti küsitav ning selle kasuks otsustada soovival juhil tuleks enne mõelda järgmisele.

Firmajuht peab tegutsema äriõiguse regulatsioonide (nt äriseadustiku § 187 lg 1) kohaselt korraliku ettevõtja hoolsusega. Riigikohus on lahendis 3-2-1-54-17 (p 13.2) seda nõuet täpsustanud, leides, et juhatuse liikme hoolsuskohustus hõlmab ka kohustust teha informeeritud otsuseid, st küsida asjatundjatelt vajadusel lisateavet ja -selgitusi.

Korralik ettevõtja võiks seoses kriminaalmenetlusega arvestada järgmiste asjaoludega:

  • ettevõtte kriminaalvastutus on potentsiaalselt olulise mõjuga ettevõtte varale, mainekahjust jms rääkimata;
  • kriminaalmenetlus on spetsiifiline, eriteadmisi nõudev õigusharu, mida ta ei tunne; ja
  • omapäi tegutsedes vigade tegemine võib kahe eelnimetatu tõttu tähendada äriühingu jaoks oluliselt halvemat lõpptulemust, kui õigeid otsuseid tehes.

Seetõttu peaks riskantses olukorras ja vastava kompetentsita korralik ettevõtja pigem kohe abi otsima, kui et seda mitte tegema või sellega viivitama. On raske ette kujutada, miks peaks eriti just palgaline juht riskima enda suhtes nõuete esitamisega seoses hooletu suhtumisega firma kriminaalmenetlusse. Kaasates kaitsja esimesel võimalusel ning tegutsedes viimasega koostöös on raske firmajuhile menetlusega seoses etteheiteid teha, kuna mida enamat ta teha saabki.

Firma kriminaalasjas kaitse korraldamisel on teisigi nüansse. Olen kirjutanud sellest, et ei tohi ajada segamini moraalinorme (“julgesid teha, julge ka tunnistada”) ja kriminaalmenetluse reegleid (“keegi ei pea enda vastu tunnistama”). Füüsilise isiku kriminaalasja puhul on aktsepteeritav isiklik valik mitte kasutada kõiki kriminaalmenetlusega seotud tagatisi ja teha menetluses selle asemel nn moraalseid valikuid. Ettevõtte puhul tuleb aga korraliku ettevõtja testi tehes küsida, kas on põhjendatud teha vabatahtlikult mööndusi ettevõtte kaitseõiguses (nt ennast süüstades) vaid eetilistel kaalutlustel. Sellistel valikutel on ju oma hind.

Kui tahad rohkem teada kaitseadvokaadi abi kohta üldisemalt, kliki siia.

Kahtlustatav kriminaalasjas: kuidas uurimine algab?

(Uuendatud 13.10.2020) Kui oled ise või Sulle oluline inimene on järsku kahtlustatav kriminaalasjas, tähendab toiminguid ja piiranguid, mis võivad kohe kaasneda. Ehk on sel juhul kasulik teada, mis juhtuma hakkab või juba juhtus ja miks on võiks abi leidmiseks kohe advokaadibüroo poole pöörduda. See tekst räägib menetlejate (politsei, prokuratuur, kohus) esmastest sammudest kriminaalasja uurimisel – mõned, mis kindlasti juhtuvad, teised, mis võivad juhtuda.

Esimesed toimingud kuriteoasja uurimises, milles kahtlustatav osaleb

Tavaliselt on esimesed nähtavad (sest arvestada tuleb ka mitte avalikega, nt jälitustegevuse võimalikkusega) sammud kriminaalasja uurimises järgmised.

Kahtlustatava kinnipidamine. Kohtu loata on lubatud kahtlustatavat kinni pidada kuni 48 tundi. Kinnipeetul on enamasti õigus sellest teavitada lähedast, kuid mitte alati. Kahtlustatavale antakse õiguste deklaratsioon, kus muude õiguste vahel kirjas ka õigus kaitsja abile.

Kahtlustatava ülekuulamine. Kui inimene on kinni peetud, on see toiming kohustuslik. Kahtlustatava jaoks (kui püüda positiivset näha) on see võimalus saada teada (seda nii faktiliselt kui õigusliku aluse kohta), milles teda kahtlustatakse ja anda / mitte anda ütlusi. Nii mõnigi kord tuleks eelistada viimast, sõltumata sellest, kas ise endal süüd näed või mitte.

Läbiotsimine. Kinnipidamisel vaadatakse kahtlustatav läbi. Läbiotsimine võidakse tüüpiliselt läbi viia kahtlustatava kodus, tööl ja autos.

Muud edasilükkamatud toimingud. Nt joobes juhtimise asjades vere- ja uriiniproovide võtmine, arstlik läbivaatus joobe tuvastamiseks.

Vahistamine ja muud tõkendid

Kriminaaluurimise alguses on kahtlustatava jaoks tihti suurim mure, kas prokuratuur taotleb vahi alla võtmist ja kas kohus taotluse rahuldab. Sellest sõltub nii kahtlustava elu-olu kui ka kriminaalasja edasine menetlus päris oluliselt.

Kahtlustatavat võidakse kohtueelses uurimises vahi all hoida maksimaalselt neli kuni kuus kuud (väga erandlikult sellest kauem), sõltuvalt kahtlustatava kuriteo raskusastmest. Pikendamine ja vahistamise vajalikkus kontroll toimub kahe kuu tagant. Kohtumenetluses võib vahistamine jätkuda juba pikemalt ja harvemini kontrollituna.

Vahistamisega koos võidakse kohaldada suhtlemispiiranguid, sh keelata suhtlemine ka lähedastega. Kaitsjaga suhtlemisel piiranguid ei ole.

Vahistamisel on lisaks kodus olemise võimatusele ja töökoha tõenäolisele kaotamisele halb mõju Sinu väljavaadetele võimalikult heaks kaitseks. Näiteks on karistuskokkuleppe läbirääkimiste positsioonil vaks vahet, kas oled vaba ja kiiret ei ole või oled trellide taga ning vabanemiseks valmis tegema olulisi mööndusi.

Vahistamist on võimalik kohtu määramisel asendada elektroonilise valvega või kautsjoniga. Kui vahistamisest pääsed, võidakse kohaldada tõkendina elukohast lahkumise keeldu. Võimalikke piiranguid on veelgi.

Miks vajab kahtlustatav kaitsjat kohe

Mõnikord hakatakse kaitsja vajalikkust mõistma alles pärast seda, kui kahtlustatav on vahi alla võetud, võib-olla selle alusel, mida ülekuulamisel räägiti. See on veidi hiljem, kui oleks olnud hea. Mis veel võib minna kriminaalasja algusfaasis kahtlustatava jaoks valesti?

Pärast kinnipidamist ollakse arusaadavalt endast väljas ja püütakse uurijale püüdlikult meenutada minevikus toimunut konkreetsete kuupäevade ja kellaaegade täpsusega, vastata küsimustele, mille esitamise põhjust ei mõisteta ja mida oodata ei osata. Nõnda on ebatäpsused kerged juhtuma. Sinu vigade osas ei olda edaspidi paraku suuremeelsed, vaid neid käsitletakse kriitiliselt, et Su jutu usaldusväärsus pihuks ja põrmuks teha.

Asja tundva advokaadi osavõtul võib kahtlustatav ülekuulamisel hankida kaudset infot uurimise enda kohta – milliseid toiminguid juba tehtud on ning milliste võimalike tõendite kogumisega tuleb kahtlustataval arvestada. Seda infot ei avaldata küll otse, kuid kahtlustuse sisu (nt täpsus) ja esitatavad küsimused maalivad vaadata oskajale (= Sinu kaitsja) pildi. Seegi napp info kulub õige kaitsepositsiooni kujundamisel ära, kui alternatiiviks on teada mitte midagi.

Joobeseisundi tuvastamine võiks olla toiming, kus advokaat tõepoolest mitte midagi teha ei saa. Kuid võta näpust – sealgi vormistatakse dokumente, mida Sa oma ärevuses korralikult ei loe, vaid lihtsalt allkirjastad, mis antakse. Hiljem on inimesed endalegi üllatusena avastanud, kuidas seal on must-valgel kirjas, et nad tunnistasid arstile alkoholi või narkootikumide tarvitamist.

Vahistamist ära hoida ei ole alati reaalne eesmärk, kuid seda tuleks vähemalt üritada. Vahistamistaotluse läbivaatamine kohtus on kahtlustatava ja kaitsja jaoks paras väljakutse: vaja on kiiresti töödelda uut infot, olukorda hinnata ja kaitseargumendid tihti käigu pealt välja mõelda. Kiirus on probleemiks eeskätt kaitsele, kuna süüdistaja võib olla kõiki neid asju uurinud ja tõendeid kogunud juba kuude kaupa.

Ilma advokaadita on see muidugi veel keerulisem. Esmakordselt vahistamisel viibides on raske mõista, milline Sind toetav informatsioon võiks olla vahistamise otsustamisel kohtule oluline ja tehtav viga ongi selles, et kasutamata jäävad needki napid võimalused, et kohut vähemalt Sinu kasuks otsustamist kaaluma panna.

Kogemuse pinnalt võib öelda, et kaitsja tegutsemine menetluse algfaasis aitab hoida ära vigu. Nii kahtlustatav kui tema kaitsja võiksid soovida mõjutada asjade käiku, kuni see on võimalik ja alates hetkest, mil see on võimalik. See on parem kui hiljem koos kahetseda tehtud möödalaskmisi.

Toimik on tänapäeval arvutis

Loe oma kriminaalasja toimik ise ka kindlasti läbi!

Toimik on tänapäeval arvutisKriminaalasjas kahtlustatav olla ei ole vahva ja Sinu jaoks ei pruugi kogu see õigusevärk olla põrmugi huvitav. Ikka tuleb ette suhtumist, et palkan endale kriminaaladvokaadi ning las siis advokaat ajab seda asja. Ise tahan sellest teemast võimalikult vähe kuulda ja selleks kaitsja võtsingi.

Selliseks lähenemiseks on õnneks üsna palju ruumi, sest kaitsetegevuse põhiraskus lasub nii seaduse kui reaalse õiguspraktika kohaselt kriminaaladvokaadil, mitte kliendil. Vaevalt Sa ise apellatsiooni, kassatsiooni või mõnda taotlust koostama hakkad. Või tunnistajaid küsitled, protsessis toimuvat mõtestad ja sellele reageerid.

Miks Sa ikkagi pead oma toimikut ise lugema, kui Sul on advokaat?

Siiski on üks asi, mida kaitseadvokaat tahab näha Sind tegemas. Kui kohtueelne uurimine lõpeb ja saate kriminaalasja toimiku, siis loe see ise ka läbi. Kui oled ise nõus tegema ainult ühe asja kogu kriminaalmenetluse jooksul, tee just seda.

See on oluline, sest olgu kaitsja nii nutikas kui tahes ja soovigu Sinu jaoks ükskõik kui palju ära teha – ta ei tea Sinu elust rohkem kui Sa ise. Toimikut võib lugeda üht- või teistpidi, aga vaid Sina tead, mis tegelikult juhtus, milline tunnistaja valetab, kes on kelle endine elukaaslane ja millised olulised seotud sündmused on uurimisel tähelepanuta jäänud. Advokaadina toimikut lugedes ei pruugi välja tulla, et autos, mida Sa juhtisid, oli veel neli inimest. Sealt võib mitte välja tulla, et tegelikult lõi teine Sind esimesena. Või et politsei käis samal õhtul juba varem selles kohas korda loomas.

Harva kui toimiku ise läbi töötanud kliendilt ei tule ühtegi potentsiaalselt olulist infokildu või mõtet, mida saaks kaitseks kasutada.

“Aga minu kaitsja ütles, et tal on keelatud mulle toimikut anda”

Üllatusega kuulen, et mõned kaitsjad keelduvad andmast oma klientidele toimiku koopiat – lepingulised (kes on valitud kliendi poolt ja kelle kulu klient vahetult kannab) kaitsjad, tuntud kriminaalasju ajavad advokaadid, kellest võib ajalehest lugeda. Et kui tahad üldse oma asja materjaliga tutvuda, siis teed seda advokaadibüroos, ja kell läheb käima. Mis ajast sai ühislugemisest kooli esimese klassi programmi asemel õigusprofessionaali tasuline teenus?

Kelleltki ei tuleks tasu küsida vaid selle eest, et ta enda kriminaalasja toimikut lugeda saaks. Mõttekam on lasta aktiivsel kaitsealusel toimik ka ise läbi töötada ja pakkuda tasustatava ning tegelikku väärtust omava teenusena toimiku sisu (asjaolud, tõendid) analüüsi, lisatõendite hankimise ja kaitsepositsiooni arutamist.

Tõele au andes, kriminaalmenetluse seadustik tõesti piirab võimalusi toimikust koopiate tegemist (seda ei saa anda kolmandatele isikutele) ja mõnikord ei ole 100% materjali osas koopia tegemine kahtlustatavalegi võimalik. Tüüpiliselt aga piirangud kahtlustatava osas üldse puuduvad või puudutavad vaid üksikuid lehekülgi, seda ka suurtes asjades. Tõeline kaitsja muidugi vaidlustaks sellised absurdsed lauspiirangud kohe, kui need kehtestataks.

Kuidas oleks võimalik toimiku koopiat saamata tõhusalt läbi töötada vähegi mahukamaid asju (kümneid köiteid, tuhandeid lehekülgi) on võimatu ette kujutada. Muidugi vajad Sa koopiat, rahu ja aega, et päriselt süveneda.

“Minu advokaadi sõnul on toimik liiga mahukas, et see välja trükkida”

Toimik antakse kaitsjale tänapäeval elektrooniliselt, PDF-failina. Midagi ei ole tarvis ilmtingimata välja trükkida, tegelikult isegi mitte ainult selle pärast advokaadiga kokku saada. Pilveteenused ja Eesti riigi poolt pakutav failide ID-kaardi abil krüpteerimise teenus annavad võimaluse toimik täiesti turvaliselt ka Interneti kaudu kliendile kättesaadavaks teha.

Kui Sul aga on määratud kaitsja, oled vanglas ja taotled suures mahus paberkoopiaid, on olukord veidi teine. Riigi õigusabi osutaja tasu selles faasis on nii väike, et oma kuludega kümnete toimikute kopeerimine on määratud kaitsja poolt peale maksmine. Kaitsja saab taotleda paberkoopia tegemist prokuratuurilt, aga kui Sul asjaga kiire on, ole mõistlik ja leia võimalus see koopiakulu ise kanda.

Kui Sul päriselt on kaitsja, kes ei pea vajalikuks Sulle toimiku koopiat anda ega järelikult Sind kaitse teostamisse sisuliselt kaasata, on Sul vale advokaat.

advokaati valida

Kuidas endale advokaati valida?

(Uuendatud 16.05.2019) Õigusküsimuse tekkimisel tasub varuda veidi aega, et hästi advokaati valida. Advokaadid ei ole ühesugused – erinevad on teadmiste ja kogemuste pagas, väljendus- ja suhtlemisoskus, reaktsioonikiirus, eetika, tööstiil, vastutustunne, empaatiavõime, jne.

Eesti Advokatuuri liikmete seast saad täna valida kokku üle 700 tegutseva advokaadi ja rohkem kui 200 advokaadibüroo vahel. Advokaadi valimine ei pruugi olla lihtne, eriti kui menetlustähtaeg kuklasse hingab. Kui tahad sobivaima advokaadi valikut lihtsamaks teha, vasta kandidaatide puhul vähemalt järgmistele küsimustele.

Kas advokaat on kogenud just Sinu omaga sarnastes asjades?

Erinevate õigusvaldkondade advokaatide töö võib olla nagu täiesti erinevad ametid. Mõni advokaat praktiliselt elab kohtus, teine ei satu sinna kunagi ja juba mõte kohtusse minekust võtab ööune. Väga hea kohtuspetsialist ei pruugi samas aru saada mõne spetsiifilise lepingu põhimõistetestki, kui tal sellega kokkupuuteid ei ole. Väärt õigusteenuse saad Sa tõenäoliselt siiski oma küsimuses konkreetset valdkonda praktiseerivalt kogenud advokaadilt.

Kogemus annab võime näha ette ja ennetada tekkida võivaid probleeme, prognoosida täpsemalt juhtumi perspektiivi, teada kohtumenetluses praktilisi lahendusi küsimustes, mida seadus ei reguleeri. Kui Sul on kohtuasi, on kogenud advokaat sarnaseid asju varem näinud (või saab aru, et juhtum on erakordne), teab teisi lahendamises osalevaid kohtunikke, prokuröre ja advokaate ning mida (mõnikord väga täpselt, millist kohtuotsust) neilt võib oodata. Neid asju koolis ei õpetata. Kogemuste omandamine tähendab vigade tegemist ja neist õppimist, aga kas selleks testimiseks peab olema just Sinu õigusasi.

Kogemuse nappust oma teenuseid pakkuvad advokaadid enamasti ei rõhuta. Et ikka kogenud advokaati valida, proovi järgmist.

Et hästi advokaati valida, testi teda!

Küsi oma kandidaadilt varem valmis mõeldud küsimusi – selliseid, mille vastus ei ole õigusaktis kirjas, kuid mida pädev advokaat peaks teadma. Sobivad testküsimused võivad sõltuvalt asjast olla:

  • Kui palju kulub praegu Tartu Ringkonnakohtus aega kohtuotsuseni jõudmiseks?
  • Milliseid küsimusi võidakse meile politseis esitada?
  • Millised on frantsiisilepingutest tulenevad kõige levinumad vaidlusküsimused?
  • Kui mind süüdi mõistetakse, kui kiiresti pean minema vanglasse ja kuidas see praktikas toimub?

Pane hoolega tähele, kui veenvad on saadud vastused. Tunne ära juristide klassikalised põiklevad vastused nagu “sõltub asjaoludest”, “see on fakti küsimus” ning “ei ole kahte ühesugust kohtuasja”. Need ei ole vastused.

Selgita välja, kas ta on vandeadvokaat või vandeadvokaadi abi?

Enamasti tehakse täna vandeadvokaadi eksam 2-3 aasta jooksul advokatuuri astumisest ja abi staatus enamasti ei näita kogemust. Muidugi võib esineda üksikuid erandeid: inimene tegutses varem prokurörina ja nüüd asus tööle kriminaaladvokaadina, st samal alal.

Äkki selgub, et tegu ei olegi advokaadiga, vaid lihtsalt juristiga. Sel juhul ole teadlik erinevustest.

Vali advokaat, kes on veenev!

Advokaadi töö on veenmine ja selles on abiks võimekus end arusaadavalt ja tabavalt väljendada. Kui Sinu asi eeldab esindamist ja suulist kõnet, kuid ta ei tundu isegi omavahelisel nõupidamisel Sulle veenev, siis mis kohtus või läbirääkimistel saama hakkab.

Kas ta teenindab kliente nagu Sina, kas Sa oled talle huvitav klient?

Mõnikord alahinnatakse erialase kogemuse kõrval Sulle sobivat teenindust – advokaadi soovi Sind abistada ja kogemust Sulle sarnaste klientidega töötamisel.

Sõltuvalt põhiklientuuri vajadustest kujunevad tööstiil ja tööharjumused. Näiteks minu põhiklientuuriks on inimesed ja väikeettevõtjad. Enamasti on nende jaoks piisav nõustamine suuliselt või e-kirja teel. Ei ole nõukogusid, juhatusi ja teise aktsionäre, kelle jaoks läheks tarvis pikki kirjalikke memosid. Nad tahavad seda osa õigusabist, mis mõjutab kõige rohkem tulemust. Ma tean, et inimeste ja väiksemate äride omanike jaoks on asi enamasti palju isiklikum kui suurfirma jaoks ning eelarvetes üleliigseid eurosid ei ole.

Põhjalikud memod, tehase mõõtu kontorid, hulgakaupa ja suurel kiirusel võib aga olla väga sobiv suurettevõtete ja rahvusvaheliste klientide jaoks.

Suurusest rääkides, on olemas õigusvaldkonnad, kus õiguslikus kogemuses domineerivad väiksemad, mitte suuremad advokaadibürood. Perekonnaõiguse, pärimisõiguse ja karistusõiguse alast abi nimelt ei vaja enamasti rahvusvahelised kliendid või suurettevõtted – suurbüroode sihtkliendid.

Kui oled oma advokaadile väärtuslik klient, saad ka hea, pühendunud teenuse. Kui advokaat tegeleb teistsuguste klientidega ja vastastikused ootused koostööle ei klapi, võid jääda oma kõnele või e-kirjale pikemalt vastust ootama. See tuleb siis, kui huvitavamad kliendid on teenindatud.

Kokkuvõttes soovitan, et palka endale kogenud vandeadvokaat advokaadibüroost, kus käivad Sinu sarnased kliendid sarnaste õigusküsimustega.

Tavakodanik vajab kriminaaladvokaati veel rohkem kui “pahad poisid”

Alles poole menetluse pealt kaitsja kohuseid täitma hakates näen sageli, et ennast kohtueelses menetluses ise kaitsnud inimeste tehtud valikud ja saavutatud tulemused ei ole parima võimaliku kaitse seisukohast optimaalsed. Kui tunnen huvi, miks just kriminaalasjas amatöörina politsei ja prokuratuuri kui professionaalidega rinda pistetakse, ei ole vastus viide kõhnale rahakotile (kriminaalasjades antakse soovi korral alati riigi poolt määratud kaitsja), vaid “ma ei vaja advokaati, sest ei ole midagi valesti teinud” või “mul ei lähe kaitsjat vaja, ega ma kurjategija ole”. Karistusõigus ja kriminaalmenetlus on õigusnormistiku “nišitooted”. Kuni need meid isiklikult ei puuduta (mida nad enamasti ju ei tee), suhtume neisse ükskõikselt. Kurjategijad peavad saama oma palga ja ilmselt riik on selle eest kuidagi hoolitsenud. Detailid meid ei huvita ja rohkem me sellest maailmast ei tea. Ometi on rida kuriteokoosseise, mille täitmine on põhimõtteliselt igapäevaeluliselt mõeldav. Kuriteod ei ammendu sugugi vaid varguse, vägistamise ja tapmisega. Tüüpilised on kergemas vormis vägivald (tegid “füüsilise noomituse” kodanikule, kes üritas Sinu autolt rattad varastada või kes Sinu tüdruksõpra solvas?), liiklusõnnetused (kaotasid roolis hetkeks tähelepanematu ja tulemuseks oli raskete tagajärgedega avarii?). Võib-olla tõstsid oma korterist välja üürniku, kes üüri ei maksnud ja keda paari viimase kuu jooksul isegi telefoni ja e-posti teel kätte ei saanud. Kõik eelnimetatud teod võivad hetkel kehtiva seaduse kohaselt kuriteo koosseisu täita ja tuua kaasa kriminaalasja alustamise Sinu suhtes. Sa ei pea selleks olema paadunud kriminaal, et kriminaalmenetlusest puudutatud saada. Kuna tavakodanik ei tunne kriminaalmenetlust (erinevalt varem karistatutest, kellel on isiklik kogemus), ei käitu ta tihtipeale enda huvide eest seismisel tõhusalt. On mõned tegurid, mis just nn korraliku kodaniku puhul töötavad tema vastu.

  • Lähtumine moraali-, mitte õigusnormidest

Moraali ja õiguse eristamine on õigusteaduskonna programmis üks esimestest teemadest, sest on oluline mõista õiguse spetsiifilisust erinevate sotsiaalsete reeglite hulgas. Kui Sa jurist ei ole, ongi moraalne kompass kergesti ainus suunanäitaja.

Mida parem lastetuba, seda vähem tasub kriminaalmenetlusse sattudes tugineda sisetundele. On rida põhimõtteid, mis hea kasvatuse osas ja kriminaalasjadega seoses risti vastupidiselt toimivad. Mõned näited:

“Julged teha, julge ka tunnistada.” Hea põhimõte pahandust teinud lapsele, aga kriminaalmenetluses on täiesti ametlikuks, lausa põhiseaduses sätestatud reegliks vastupidine: Sa ei pea enda vastu tunnistama.

“Aga tema tegi ka …”. Lapsena võis Sinu süü olla väiksem, kui naabermaja laps oli konkreetse pahanduse idee autoriks. Kriminaalmenetluses võib kellegi teise kaasatus tunduda süüd kergendava asjaoluna, aga karistusseadustiku kohaselt on see hoopis rakendavaks asjaoluks (grupis sooritatud kuritegu).

Keegi ütles mulle kunagi, et uurija oli nii meeldiv ja lihtsalt pidi talle ära selgitama, mis ja miks, et ta ei peaks kahtlustatavat halvaks inimeseks. Menetleja oma aastatepikkuse kogemuse ja saja erineva asjaga kindlasti ei rõõmusta ega kurvasta, mis iganes valikuid Sa oma asjas teed. Ainus, kes ennast halvasti tunneb, oled Sa ise.

  • Menetluse pikema perspektiivi mittearvestamine.

Eriti menetluse alguses juhib kahtlustatavat soov, et ebameeldiv olukord, kus ollakse, paremal juhul kogu menetlus, juba lõpeks.

Kriminaalmenetlusele allutatud olla ei ole meeldiv: uudis, et oled kahtlusalune, ülekuulamine akendeta ruumis, võimalik vahistamine, jne. Loomulik soov on, et see kõik kiiresti lõppeks ja valmisolek vastavalt tegutseda.

Täitsa võimalik, et uurijagi sellele uisa-päisa rapsimisele kaasa aitab. Võib-olla ta ütleb, et süü tunnistamisel oled õhtul juba oma kodus, aga muidu peab prokurörilt küsima, mis edasi saab – viidates vahistamise võimalikkusele.

Kiiruse seadmine esikohale ei pruugi lõpptulemust silmas pidades olla parim mõte, ükskõik, milline on kaitsepositsioon. See kehtib ka süü tunnistamise soovi korral.

Oletame, et olidki kakluses ja annad nüüd selle kohta ütlusi. Vastad ausalt, et tõesti lõid teist osalist. Samal ajal ei pruugita Sinult isegi küsida, et kas teine ka lõi, mistõttu lõpptulemusena ununeb midagi väga olulist, näiteks et teine lõi tegelikult esimesena. Kui see aga esmaülekuulamisel protokollist välja jääb, siis hilisemas faasis peetakse meelde tulnud asjaolusid Sinu ennast õigustavaks valetamiseks. Aga Sa muidugi ei tea seda.

Ka juhul, kui kaitsed end väitega, et olid küll joobes, aga roolis istus tegelikult sõber, võid enne selle versiooni esitamist unustada, et suurel ristmikul võis olla kaamera ja pilt kõneleb rohkem kui tuhat sõna.

Kriminaalasjad lõpevad harva kiiresti ja Sinu halvad valikud pöörduvad vääramatult Sinu vastu. Harjutamise võimalust ei anta ja mäng läheb lahti ootamatult. Kaitseadvokaat saab just varases menetluse faasis kõige rohkem abiks olla.

Kuritöö, kuid mitte ainult karistus: mis kaasneb kuriteos süüdimõistmisega

Kas raha või käerauad?Kui Dostojevski avaldaks oma kriminaalse pealkirjaga teose kaasaegses Eestis, võiks raamatu nimeks olla “Kuritöö ja karistus(ed), hulk raha, mis tuleb maksta ning muud kaasnevad ebameeldivused”.

Nimelt ei ole kuriteos süüdimõistmisega kaasnevaks negatiivseks tagajärjeks ainult karistus ise. Võib vabalt juhtuda, et nende teiste, karistuseks mitteolevate tagajärgede mõju on koormavam kui karistel endak.

Karistus- ja karistusmenetlusõiguses väljendub tõusva trendina arusaam, et ka süüdimõistetud peavad oma võla ühiskonna ees (vähemalt osaliselt) maksma sarnaselt kõigi teiste võlgnikega – rahas.

Millised on negatiivsed tagajärjed, mille kuriteos süüdimõistmine kaasa toob?

1. Karistused ja mõjutusvahendid

  • Põhikaristused: rahalist karistust ja vangistust teavad kõik. See, et karistada saab ka juriidilisi isikuid, on vähem teada, aga kui karistatakse, on üheks võimaluseks sundlõpetamine.

Vangistusi saab “pehmendada”, mõistes neid osaliselt või täielikult tingimuslikuna, asendades neid tasuta tehtava üldkasuliku töö või elektroonilise valvega.

Rahalise karistuse puhul seob seadus selle suuruse isiku varalise olukorraga selliselt, et mida paremal järjel ollakse, seda suurem on ka raha, millest tuleb riigi kasuks loobuda. Idee kohaselt ole nii rikas kui tahes, rahaline karistus peab valusalt kukru pihta lööma.

Rahalise karistuse osas on samuti võimalus kohaldada seda tingimuslikult: raha kuulub tasumisele vaid siis, kui katseaega edukalt ei läbita.

  • Lisakaristused ja muud mõjutusvahendid:
    • teatud õiguste äravõtmine: sõiduki juhtimise õigus, relvaluba, jahipidamisõigus, loomapidamise õigus. Elukutselise autojuhi jaoks on sõiduki juhtimise õiguse kaotamine (mis teatud liiklusrikkumiste korral on praktikas automaatne) ilmselt peamine süüdimõistmisega kaasnev sanktsioon, kuigi see on ainult “lisa” karistus.
    • keelud edasiseks tegevuseks: ettevõtluskeeld, ametikohal töötamise keeld. Täiendavad keelud tulevad lisaks karistusõiguse väliselt. Nt mitmetel õigusega ja õiguskaitsega seotud ametitel töötamine ei ole (mõnel juhul vaid tahtlikus) kuriteos süüdimõistmisel võimalik: kohtunik, advokaat, politseiametnik, isegi turvatöötaja. Juriidiliste isikute puhul on teatud tegevusaladel tegutsemise võimalus seatud sõltuvusse karistatuse puudumisest.
    • rahaline karistus, kui põhikaristuseks ei olnud rahaline karistus, saab raha küsida teatud juhtudel lisakaristusena.
    • Eestis elamise õiguse kaotamine (Eestist väljasaatmine): puudutab välismaalasi, sh isikuid, kes elavad Eestis, ent on võtnud Venemaa kodakondsuse.
    • laiendatud konfiskeerimine: riik ei võta süüdimõistetult ära ainult kuriteo vahendid ja sellega seoses saadu. Teatud tingimustel tuleb süüdimõistetul tõendada ka oma muu vara legaalset päritolu, et sellest mitte ilma jääda.

    Lisakaristusi ja mõjutusvahendeid on lisaks mainituile veelgi. Kui seadus näeb põhikaristuse osas kohtule kohustuse valida ja kohaldada vaid ühte, siis lisakaristuste osas lubab seadus rakendada üheaegselt mitut karistust.

2. Menetluskulud

Kuriteos süüdimõistmine ei piirdu karistusega, vaid igal juhul tuleb lisaks kukrut kergendada. Sealhulgas tuleb kanda järgmised kulud:

  • sundraha: sõltuvalt kuriteo raskusest 1,5 või 2,5 miinimumpalka (hetkel 480 või 800 eurot).
  • kaitsjatasu: isegi riigi poolt saadud nn tasuta advokaat (rääkimata valitud kaitsjast) ei ole süüdimõistmisel tegelikult tasuta, vaid tuleb süüdimõistetul kinni maksta. Määratud kaitsja tasu on hetkel kehtivate tariifide järgi 40 eurot / h + käibemaks.
  • ekspertiisikulud: ekspertiisid on kallid. Kohus aktsepteerib süüdimõistetu kohustusena hüvitada ka väga suuremahulisi ekspertiise, isegi kui need süüstavaid tulemusi ei anna. Tuleb ette, et hüvitamisele määratud ekspertiisikulu ületab rahalist karistust ennast mitmekordselt.

3. Tsiviilhagi

Sõltumata sellest, kas jääda või mitte süüdi kuriteos võib juhtuda, et kellelgi on põhjust esitada süüdi- või õigeksmõistetu suhtes varalisi nõudeid. Kriminaalmenetluses hagi esitades on nõudja eeliseks riigilõivu tasumisest vabastamine, prokuröri kui elukutselise juristi toetus nõude esitamisel, aga praktikas ka veidi väiksem kriitilisus, mida kohus nõuete lahendamisel võrreldes tsiviilkohtuga ilmutab. Kõik need tegurid suurendavad tõenäosust, et nõue esitatakse ja rahuldatakse.

4. Märk külge kogu eluks

Häbimärgistamist füüsilises mõttes küll ei ole, kuid info vaba kättesaadavus ja kiire liikumine täidavad häbimärgistamise eesmärgi isegi paremini.

Kriminaalasjades tehtud kohtuotsused on avalikud ja Riigi Teatajas (näiteks inimese nime või isikukoodi järgi) otsitavad. Süüdimõistetul võib ilmselt tekkida ja tekib probleeme Eestis töö leidmisega, eriti kui kriminaalasi pälvib meedia tähelepanu.

Nagu näha, on olemas rida väga häid põhjused, et tegutseda oma kriminaalasjas tõhusalt, kuriteos süüdimõistmist ja sellega kaasnevaid ebasoodsaid tagajärgi võimalusel vältides või minimeerides. Hea algus on palgata advokaat.

võistlev menetlus

Võistlev menetlus ja inkvisitsiooniline menetlus kriminaalasjades

(Uuendatud 21.06.2019) Eesti kriminaalmenetluse mudel rajaneb kahel vastandlikul ideel: kohtueelne uurimine toimub inkvisitsioonilise menetlusena, kohtumenetlus on nn võistlev menetlus. Mida need kaks endast kujutavad ja mida vandeadvokaat Leon Glikmani Riigikogus tehtud kriitika tähendas?

Kuidas käib inkvisitsiooniline menetlus

Inkvisitsiooniline menetlus ei tähenda täna muidugi nõiajahti, pöidlakruvisid ja tuleriidal põletamist.

Idee on hoopis selles, et õiguskaitseorganid (politsei, prokuratuur) üritavad selgitada välja objektiivse tõe: kas kuritegu leidis aset ja kui, siis millised on vastutust mõjutavad (sh süüdlast toetavad) asjaolud. Menetlejate ülesandeks on teha omad järeldused igakülgse uurimise tulemusena, sh süüd välistavaid või kergendavaid tõendeid kogudes. Iga hinna eest kellegi süüstamiseni jõuda ei tohiks olla eesmärgiks, põhimõtteliselt samavõrd vastuvõetav on järeldus, et kuritegu ei ole toime pandud. Seda küll vaid teoreetiliselt. Kriminaalasjadega rohkem kokku puutudes ei jää märkamatuks, et reaalne eeluurimine keskendub valdavalt, kui mitte eksklusiivselt toimingutele, mille eesmärk on tõendada just kahtlustusversiooni. Prokurör ei ole kohtusse minemas kedagi kaitsma, vaid ainult süüdistama.

Kuna keegi “loomulikult” kahtlustatavale kunagi halba ei soovi, ei ole kaitsja kasutamine kohtueelses menetluses seaduse järgi kohustuslik. Mõned uurijad ei unusta advokaati soovivale isikule selgitamast, et selleks nõutav aeg tähendab pikemat viibimist politseis või arestimajas. Seadus seab uurijale veidra kohustuse heidutada ka riigi õigusabi soovijat infoga, mis see maksma võib minna (vt kriminaalmenetluse seadustiku § 43 lg 31).

Siiski on selles üks konks: kõik, mis kohtueelses inkvisitsioonilises menetluses toimub, võib hiljem minna kasutusse tõenditena ja seda juba nn võistlevas menetluses. Kaitsja puudumisel tehtud halvad otsused tulevad kohtusse kaasa.

Kuriteos kahtlustatav on kohtueelses menetluses teadmatuses, milliseid tõendeid kogutakse, mis on nende sisu. See ei ole juhuslik, vaid seaduse mõte ongi kahtlustatav sellisesse ebakindlusse asetada. Menetlejatel on tõendite kogumisel laiad volitused, sh otsustada, milliseid versioone kontrollida ja milliseid mitte.

Mida tähendab võistlev menetlus

Kui kohtueelse uurimise tulemusena leiab prokuratuur, et on alust esitada süüdistus, läheb lahti võistlev menetlus. Prokuröri asi ei ole enam selgitada välja tõde (tema on selleks hetkeks süüs juba veendunud), uueks eesmärgiks on viia kohtu lauale kõik süüstavad tõendid ja saavutada süüdimõistev otsus. Ei ole absoluutselt prokuratuuri mure tagada, et esitatud saaksid süüd küsimärgi alla seadvad või seda kergendavad tõendid. Eeluurimisel koostatud toimikus võib ju sisalduda süüd täielikult välistav tõend, aga ei maksa lootma jääda, et see iseenesest kohtutoimikusse jõuab.

Prokuröri rolli muutust tasakaalustab ja signaliseerib see, et riik ei luba kahtlustataval enam kohtulikus kriminaalmenetluses ilma kaitsjata toimetada ja kui advokaati valitud ei ole, määrab riik ise kaitsja. Kui kaitsjaga koostööd ei tehta, jätab kahtlustatav end kaitsest põhimõtteliselt ilma.

Võistlus käib ainult võidu peale, süüdistaja ja kaitsja annavad endast parima poolt ja vastuargumentide esitamiseks. Selle käigus tõde selgubki.

Milles siis probleem on?

Pidades silmas eelseisvat võistlust kohtus, on prokuröri roll (selle tasakaalustamatus) kohtueelses menetluses võrreldav olukorraga, kus enne malepartii algust saab üks mängijatest vabad käed vastase malendeid laual ümber paigutada või sealt eemaldada. Konkreetsemalt kahtlustatavast ja tunnistajast.

Kaitsjata kahtlustatava küsitlemine kohtueelses menetluses ja nende ütluste kasutamine kohtus on tihti nagu vastase lipu eemaldamine malelaualt enne esimese käigu tegemist. Eriti abitud sihtmärgid on kriminaalmenetluses kaitsjata pusides just varem karistamata nn tavalised inimesed, mitte korduvalt karistatud ning varasemat menetluskogemust omavad isikud. See on põhjus nr 1, miks ei ole eriti tark mõte võtta vastu seadusandja kahtlane pakkumine end kohtueelses menetluses ise kaitsta.

Tunnistajatele esitatakse kohtueelses menetluses täpselt sellised küsimused nagu menetleja vajalikuks peab. Kahtlustataval ega tema kaitsjal küsitlemise juurde asja ei ole. Kas ülekuulamisel esitatakse tunnistajat mõjutavaid suunavaid küsimusi (mida seadus keelab), teavad ainult osalejad ja see on nende südametunnistuse küsimus. Ülekuulamise protokollis mõnikord küsimused üldse ei kajastu, on vaid vastuste põhjal koostatud jutt.

Kohtuistungil kuulatakse kõik eeluurimisel küsitletud tunnistajad küll vahetult üle, aga katsugu nad teistsuguse infoga lagedale tulla. Vähe sellest, et neid nimetatakse valetajateks, ütluste muutmisel lisandub tunnistajale oht saada ise kriminaalkorras karistatud valeütluste andmise eest. Valeütluste andmise eest kriminaalasja alustamise otsustab aga … prokuratuur. Informeeritud ja oma riske arvestaval tunnistajal on parem hoida oma varasematest ütlustest kümne küünega kinni. Kas see on sobiv lähtekoht õiglaseks võistlevaks menetluseks või olemuslikult kallutab kohtuliku ristküsitluse eeluurimise info vormistamiseks, otsustagu igaüks ise.

Tegelikult on kohtueelses menetluses arvukalt muid menetlusnüansse, mis „mängu“ kahtlustatava või süüdistava kahjuks üritavad pöörata. Ise sellele kaasa aidata ei maksa.

Need kaalud just võrdsed ei ole

Kas palgata advokaat või jurist

(uuendatud 07.12.2017) Õigusabiga vähe kokku puutunud inimesed ei pruugi teada, et sõnad “advokaat” ja “jurist” on Eestis oluliselt erineva sisuga. Vahet on oluline teada, kui ise õigusteenust vajad ning nõustajat või esindajat otsid.

Mõned arvavad, et advokaadi ja juristi teenus on sisult täpselt sama, üks lihtsalt tahab oma töö eest rohkem raha. Tegemist “sama asjaga” aga ei ole ja alati ei pea paika ka eeldus, et advokaadi teenus on kallim. Ei saa võrrelda kõige kallimate advokaadibüroode tasusid keskmiste või väikeste õigusbüroode omadega.

Kirjutan siin, mis vahe on advokaadil ja muul õigusteenust osutaval juristil ning mis on selle praktiline tähendus Sulle kliendina.

Jurist ei saa osutada kõiki õigusteenuseid, mis advokaat

Kui palkad endale vandeadvokaadi, võid olla kindel vähemalt tema esindusõiguses – ei praegu ega hiljem ei teki probleemi sellest, et ta ei saaks kohtus või muus vaidlusorganis Sind esindada. Näiteks on Eesti kohtumenetlustes Riigikohtus esindamise õigus enamasti vaid vandeadvokaadil, jurist sinna ei pääse.

Esinduspiirangu rakendumisel on tegu sama range reegliga nagu menetlustähtaegadest kinnipidamine. Sul võib olla fantastiline advokatuuri mittekuuluv jurist geniaalse kassatsioonkaebusega, aga kohus ei aktsepteeri ega menetle seda ühelgi juhul.

Kui juristi esindusõiguse “lagi” kätte jõuab, oled sunnitud kas asja pooleli jätma või ikkagi advokaadi palkama. Kohusetundlik advokaat peab ka poole pealt Sinu asja ajama hakates tutvuma kogu varasema materjaliga, pidama Sinuga nõu ning mõtlema õigusliku positsiooni iseseisvalt läbi. Kui Sinu asi jõuab nii kaugele, võid varasematele kuludele teist sama palju juurde maksta.

Lisaks suurenenud kuludele on esindaja vahetuse puhul halb, et Sinu muu panus läheb samuti kordamisele. Oled oma osa tööst nagu juba ära teinud: andnud oma juristile kogu info, saanud kokku, kirjutanud ja vastanud küsimustele. Nüüd tuleb seda uuesti teha ja kahjuks kipub juhtuma, et mõni oluline asi teisel ringil hoopis ununeb.

Kui Sul on tähtis kohtuasi, tasub juba alguses mõelda, kes Su esindaja on ning kas ta veab lõpuni välja.

Advokaadi kvalifikatsioon on kontrollitud

Soovid saada oma raha eest asjatundlikku õigusteenust. Ka Eesti Advokatuuri mittekuuluvad juristid võivad olla asjatundlikud, kuid keegi peale nende endi seda Sulle ei taga. Seadus ei ütle, et inimene, kes ei ole kunagi õigusteaduskonna uksest sisse astunud ei võiks asuda õigusteenuseid pakkuma, kuigi Sina seda kindlasti eeldad. Eestis on vähemalt ühe õigusbüroo avanud põhiharidusega inimene.

Advokaadilt seevastu nõutakse kraadi õigusteaduses, vandeadvokaadiks saamiseks tuleb sooritada ühe või mitu advokaadieksamit ja enne iseseisvat tegutsemist ameti õppimist mõne vandeadvokaadi käe all. See kõik on seadusega tagatud, mitte kellegi südametunnistuse küsimus.

Advokaat on kohustatud ennast täiendama seni, kuni kestab tema karjäär. Kõigil advokaatidel (ka eksami sooritanud vandeadvokaatidel) on täienduskoolituse kohustus, mille täitmist kontrollitakse. Advokatuuriväliste õigusnõustajate-esindajate koolitus toimub vaid sellises mahus (kui üldse), kui nad ise otsustavad – keegi seda ei kontrolli ega taga.

Advokaadil on kutsestandardid ja seadusega tagatud konfidentsiaalsus

Advokaatide tegevust reguleerivad lisaks seadusele Eesti Advokatuuri kehtestatud lisanõuded. Advokaat mitte ainult ei pea vältima huvide konflikti ja kliendi huvide kahjustamist (see on elementaartase), vaid reeglid ulatuvad palju sügavamale. Paljude advokaate puudutavate reeglite eesmärk on just kliendi, Sinu huvide kaitse.

Kui info salastatus on Sulle oluline, siis lisaks advokaatide kohustusele saladust hoida annab seadus advokaadibüroodele oluliselt tugevama kaitse (nt läbiotsimise piirangud).

Kui natukenegi meediat jälgid, siis tead et advokatuur teostab nimetatud standardite osas ka tegelikku järelevalvet ning raskete rikkumiste korral kaotab advokaat oma staatuse.

Advokatuuri mittekuuluva juristi jaoks ei ole olemas midagi vastavat – ei reegleid, salastatuse ja huvide konflikti vältimise tagatust ega mingisugust järelevalvet.

Advokaadil on isiklik varaline vastutus ja seda tagav kutsekindlustus

Tegijal võib ikka juhtuda. Kui juhtub, siis erinevalt juristidest on advokaatidel raskete vigade osas juba seadusest tulenevalt isiklik vastutus. Just – mitte ainult advokaadibüroo, vaid advokaat ise vastutab eksimuste eest kogu naha ja karvadega. Mis Sa arvad, kuidas see võimalik isiklik vastutus mõjutab advokaadi suhtumist oma töösse?

Advokaadi tegevuse käigus kliendile tekitatava võimaliku kahju hüvitamiseks näeb seadus ette kohustusliku vastutuskindlustuse. Kõik advokaadid peavad olema kindlustatud ja alampiiriks ühe juhtumi kohta on 63 910 €. Muude õigusnõustajatest juristide kutsekindlustus? Vaid siis, kui nad ise seda vajalikuks peavad.

Kokkuvõttes on vähe põhjuseid, miks valida jurist advokaadi asemel, peale loodetud rahalise kokkuhoiu. See sääst toimib aga siis, kui Su asi Riigikohtusse kindlasti ei lähe ja Sinu jaoks on vastuvõetav kokkuhoid kvalifikatsiooni, standardite ja nende järelevalve, õiguslike garantiide ja teenusega seotud vastutuse arvelt. Teisisõnu kui lepid vähema raha eest ka kehvema teenusega.

Kui otsustad advokaadi palkamise kasuks, on järgmiseks küsimuseks, milline advokaat valida.

Kaitsja on mõnikord nagu päästerõngas

Kaitsja saab Sind aidata

(Uuendatud 05.12.2017) Kaitsja abita kriminaalasja menetluses läbi ei saa. Hiljemalt kohtueelse menetluse lõpus pead kaitsja endale valima kas ise või teeb seda riik, st see, kes Sind kahtlustab ja süüdistab.

Kuigi seadus lubab palgata kaitseadvokaadi alles kriminaalasja menetluse hilisemas faasis, on kaitsja kasutegur sedasi tunduvalt väiksem.

Kulude olulise säästmise argumenti advokaadi palkamisega viivitamisel ei eksisteeri, kuna kohtueelses uurimises ei ole töömaht tüüpiliselt väga suur. Kogu kriminaalasja materjal tuleb kaitsjal lõppude lõpuks ikka selgeks teha, seda ainult võimaluseta juba toimunut tagantjärele mõjutada. Kaitsja töö tulemuslikkuse ja tasu suhte maksimeerimiseks tasub kriminaalasjas abi otsida kohe menetluse alguses. Millisel moel saab kriminaalasju ajav advokaat Sulle abiks olla?

Kaitsja kuulab Sind ära

Vähemalt teatud osa kohtueelse uurimise taktikast on üles ehitatud Sinu inimlikule soovile oma muret kellegagi jagada või südametunnistust läbi rääkimise kergendada. Hea partner selliseks vestluseks on Sinu advokaat, mitte politseiuurija. Asi selles, et uurija julgustab kindlasti Sind oma lugu talle ära rääkima, aga see pannakse kirja ja kasutatakse hiljem Sinu vastu (kohtus ja/või lisatõendite leidmisel) ära. Nii oled küll “poolest murest” lahti saanud, aga saad uue kohe asemele.

Kaitsjaga rääkides ei ole tegu muidugi lihtsalt mure ära rääkimisega, vaid advokaat sõelub sealt välja Sinu kaitse suhtes olulise ja kasuliku, mis seal alati olemas on.

Kaitseadvokaat tasakaalustab Sulle antava info

Kriminaalasjade menetluses reeglid peaksid idee kohaselt tagama Sinu kaitse kohtueelsel uurimisel ka ilma advokaadi osavõtuta. Pead olema eriti hea närvikavaga kriitiliselt mõtlev inimene, et julgeda menetlustoimingul toimuvat kahtluse alla seada või valida uurija poolt ette pandud kahe variandi vahel otsustades hoopis kolmanda. Tavaliselt need isikuomadused akendeta ülekuulamisruumis end ei ilmuta.

Lihtne näide on suvaline menetlustoiming, mis algab Sulle õiguste tutvustamisest. Ideaalis peaks uurija kulutama kümme minutit, et Sulle detailselt selgitada kõiki Sinu õigusi, rõhutades, et Sa ei pea üldse enda vastu suunatud kriminaalasjas tema tööle kaasa aitama. Reaalses elus loed oma kümneid erinevaid õigusi ise paberilt ja annad selle kohta allkirja. Sinu advokaat saab hoolitseda, et mõistaksid, kui tõsises olukorras oled, millised on hetkel tõesti need kõige olulisemad õigused ja kuidas neid tõhusalt kasutada.

Teine näide. Kui kohtueelne menetlus lõpeb, võtab prokuratuur tihti initsiatiivi, et suunata Sind riigi aega säästva lihtmenetluse (kokkuleppemenetlus, käskmenetlus, lühimenetlus) teele ja teeb Sulle ettepaneku nende seast mõne valimiseks. Võib juhtuda, et Sinu jaoks mõistlik valik on tõesti nende hulgas, kuid see ei pruugi alati nii olla. Riigi huvi saavutada Sinu süüdimõistmine võimalikult lihtsalt ei lange alati kokku Sinu huviga saavutada eeskätt enda jaoks parim võimalik lahend. Aktiivne kaitsja võib Sulle sobivate asjaolude esinemisel valikuvõimalusi juurde luua, taotledes lepitusmenetluse läbiviimist, kriminaalmenetluse lõpetamist otstarbekuse kaalutlusel, vms.

Kriminaaladvokaat aitab Sul teha otsuseid

Kriminaalmenetluses osaleva isiku tegutsemisvõimalused kaitse korraldamisel on aja jooksul suurenenud. See tähendab vajadust teha rohkem otsuseid ja kaasnevat riski otsustada valesti. Kas tunnistada süüd või mitte ja kui, siis millal on selleks õige aeg? Kas anda ütlusi või mitte? Milline menetlusliik on antud asjas mõttekas valida? Kas prokuratuuri pakutav kokkulepe tuleks vastu võtta? Kas ja kui, siis millal ja millised tõendid esitada? Kõigi nende otsuste juures saab asjatundlik advokaat Sulle palju selgust ja kindlust juurde anda. Ilma kaitsjata ei pruugi Sa arugi saada, et otsuse koht üldse olemas on.

Kriminaalasjas tehtavad otsustused võivad mõnikord olla väga kaalukad, suure mõjuga Sinu edasisele elule. Tahad kindlasti, et need ei oleks kantud ebameeldivasse olukorda sattumise paanikast, samas ka mitte soovmõtlemisest. Vähim, mida Sa isegi raskeid otsuseid tehes peaksid saama on kindlus, et oled tegutsenud antud juhtumi piiranguid arvestades endale parimal võimalikul moel.

Kaitsja on Sulle moraalseks toeks

Sa ei pea kriminaalmenetluse “supis” olema üksinda. Sul on sel raskel teel vähemalt üks vaid Sinu huvides tegutsev “sõber” ka siis, kui teised Sulle selja pööravad.

Kui arvad, et vajad kaitsja abi ning soovid ta endale ise valida, siis äkki huvitab Sind mille järgi advokaati valida ja kui palju advokaadi abi maksab?