õigusabi

määratud advokaat

Kas vahetada määratud advokaat enda palgatu vastu

(Uuendatud 16.10.2020) Sa muidugi pead oma õigusi kaitsma ja kui ise advokaati palgata ei ole võimalik, taotle endale pigem riigi õigusabi, kui et toimetad tundmatus valdkonnas päris omapäi. Kui Sul aga on valikuvõimalus ja juba mõlgutad mõtet määratud advokaat välja vahetada, on põhjust asi ära teha.

Määratud advokaadi tegevust pärsib riigi õigusabi süsteem ise oma alarahastuse ja kitsaste raamidega, mistõttu õigusabi ei saagi olla sama hea kui lepingulise advokaadi oma. Sama advokaat teeks kokkuleppe alusel paremat tööd kui määratud advokaadina.

Kas valid oma advokaadi teadlikult või jääb see juhuse hooleks

Õigusabi järele vajaduse tekkimisel on Sinu esmane huvi leida asjaga tegelemiseks kõige õigem advokaat.

Riigi õigusabi toetab seda huvi vaid osaliselt. Tööd jaotav arvutisüsteem pakub ülesannet juhuvaliku alusel riigi õigusabi osutada soovivatele advokaatidele ja töö saab see, kes jõuab esimesena nupule vajutada. Tihti võetakse tellimus vastu loetud sekundite jooksul, st põhjalikku kaalumist, kas olen ikka selleks tööks pädev jms ei toimu.

Kui keegi seda tellimust ei soovi (nt on ilmselt raske juhtum), määratakse töö advokaadile kohustuslikus korras. See tähendab, et riigi õigusabi hakkab nüüd andma see, kes tegelikult selle asjaga tegeleda ei taha.

Kes tellib “muusika”, kui Sul on määratud advokaat

Kuigi enamasti jääb Sulle lõpuks kohustus see kulu riigile hüvitada (määratud advokaat ei ole tasuta teenus!), maksab määratud advokaadile tasu riik. Määratud advokaat ei tunneta Sind “muusika” tellijana sel määral kui lepinguline kaitsja või lepinguline esindaja.

Tasu saamiseks esitab määratud advokaat taotluse tehtud töö kohta ja menetleja (uurija, prokurör, kohus) otsustab, kas see on põhjendatud. Eriti kriminaalasjades on veidi kummaline mõelda, et määratud kaitsja tasu otsustab keegi, kelle eesmärke see sama advokaat (kui ta oma tööd tõsiselt võtab) ju ei teeni. Osade ülesannete eest makstakse tasu töö tegemisest kuid või aastaid hiljem. Igapäevane on isegi väikeste tasusummade vähendamine taotluste lahendamisel.

Seetõttu saadab määratud advokaadi iga sammu küsimus, kas ühte või teist tegevust peetakse põhjendatuks, kas selle eest saab tasustatud ja millal. Lepingulise advokaadi tegevuse põhjendatuse üle otsustad Sina oma advokaadiga ning tasustamise lepite kokku nii, et mõlemad oleksid rahul. Sisulise töö kõrvalt ei pea muretsema, kui põhjendatuks peab protsessuaalne vastaspool Sinu advokaadi tegevust.

Sageli kuulen usaldusega seotud probleemidest riigi õigusabi advokaatidega seoses. Mõeldakse, et riik ta määras ja maksab tasu, järelikult teenib määratud advokaat riigi, mitte minu huve. See mure on enamasti täiesti alusetu, aga Sinu ja advokaadi usaldussuhe on kindlasti hoopis midagi muud, kui oled oma esindaja või kaitsja ise valinud. Usaldus aga on eduka koostöö peamisi aluseid.

Lisaks on kliendi enda huvi ja koostööpanus suuremad, kui ta töötab enda valitud advokaadiga, kelle tegevust väärtustab.

Kui palju määratud advokaat tegelikult teenib

Mõnele võib tunduda, et määratud advokaat saab päris head tunnitasu (turuhindadest küll 2-4 korda madalam). Tegelikult lähevad sealt maha advokaadi vältimatud tegevuskulud (kontor, transport, side jne) ja selles sisalduvad maksud. Tasu taotlemisega kaasneb paras hulk tasuta administratiivset tööd ja mitmekordne kontroll enne, kui raha reaalselt kontole laekub.

Määratud advokaadi reaalne tunnitasu on siiski oluliselt madalam, kuna palju on vältimatuid, kuid tasustamata tegevusi. Advokaadi tellimisel pooletunniseks ülekuulamiseks võib sõidule büroost politseijaoskonda ja tagasi Tallinnas kuluda üks tund, mille eest tasu ei saa. Reaalselt võib riigi õigusabi eest makstav tasu olla turutasemest 10-20 korda madalam.

Seetõttu on tõsiasi, et peamiselt riigi õigusabist elatuv määratud advokaat peab tegema väga palju erinevaid projekte, kordades enam kui lepinguline advokaat. Paratamatult ei saa Sinu asi sel määral tähelepanu kui soovid. Eesmärk on suunata määratud advokaadid massitööle, mitte rätsepatööle.

Milliseid tulemusi annab pärsitud ettevalmistus

Ka tasustatud tegevuste osas on olulised ajalised piirangud. Riigi õigusabi tasustamisel joonistub välja põhimõte, et maksab advokaadi füüsiline kohalolek (kohtus, politseis), ettevalmistus aga mitte. Ülekuulamisel tähendab see tihti seda, et kahtlustatav näeb oma määratud kaitsjat esimest korda alles politseis, vahetult enne toimingu algust.

Ettevalmistus on aga kõige väärtuslikum osa advokaadi tööst, sellest sõltub tulemus väga oluliselt. Seetõttu suurte eesmärkidega õigusabiprojektid ja riigi õigusabi hästi kokku ei sobi.

Määratud advokaat saab kriminaalasjas kaitse ettevalmistuse eest tasustatud üldjuhul 6 tunni ulatuses (kõik kokku!!!). Seal sees on nõupidamised õigusabi saajaga (kes võib olla mitme tunnise sõidu kaugusel vanglas), menetlusdokumentide koostamine, tõendite otsing, kohtukõne ettevalmistus, jms. Tegelikult vajalik ettevalmistuse aeg võib ületada seda määra mitmekordselt, suurtes kriminaalasjades kümneid või enam kordi.

Tsiviilvaidluses pigistavad tasupiirangud veel rohkem, kuna asjad kipuvad olema mahukad ja seal tuleb palju kirjutada.

Seetõttu on määratud advokaadi jaoks efektiivne ajakasutus väga oluline – aega jätkub vaid põhilise jaoks. Dokumendid saavad koostatud ja esitatud, kliendiga kohtutud ja räägitud. Sinu perekonnaliikmete rahustamiseks ja Sulle asjade korduvaks selgitamiseks aega ei ole.

Kokkuvõtteks

Ilmselt tahad, et Sul oleks usaldusväärne advokaat, kellel oleks piisavalt aega, et Su asjale keskenduda. Tahad teha häid otsuseid, sh saada usaldusväärset hinnangut, kui tugev Su positsioon on. Kui kohtusse juba minna, olgu kõik tehtud, et soovitud tulemus saavutada.

Suurem osa määratud advokaate teevad ka meie kitsastes tingimustes tööd südamega, kuid riigi õigusabi piirangud panevad määratud advokaadi raamidesse, kus parim töö ja tulemus ei ole tõenäoline. Kui võimalik, palka endale advokaat ise, et asi saaks võimalikult hästi aetud.

advokaati valida

Kuidas endale advokaati valida?

(Uuendatud 16.05.2019) Õigusküsimuse tekkimisel tasub varuda veidi aega, et hästi advokaati valida. Advokaadid ei ole ühesugused – erinevad on teadmiste ja kogemuste pagas, väljendus- ja suhtlemisoskus, reaktsioonikiirus, eetika, tööstiil, vastutustunne, empaatiavõime, jne.

Eesti Advokatuuri liikmete seast saad täna valida kokku üle 700 tegutseva advokaadi ja rohkem kui 200 advokaadibüroo vahel. Advokaadi valimine ei pruugi olla lihtne, eriti kui menetlustähtaeg kuklasse hingab. Kui tahad sobivaima advokaadi valikut lihtsamaks teha, vasta kandidaatide puhul vähemalt järgmistele küsimustele.

Kas advokaat on kogenud just Sinu omaga sarnastes asjades?

Erinevate õigusvaldkondade advokaatide töö võib olla nagu täiesti erinevad ametid. Mõni advokaat praktiliselt elab kohtus, teine ei satu sinna kunagi ja juba mõte kohtusse minekust võtab ööune. Väga hea kohtuspetsialist ei pruugi samas aru saada mõne spetsiifilise lepingu põhimõistetestki, kui tal sellega kokkupuuteid ei ole. Väärt õigusteenuse saad Sa tõenäoliselt siiski oma küsimuses konkreetset valdkonda praktiseerivalt kogenud advokaadilt.

Kogemus annab võime näha ette ja ennetada tekkida võivaid probleeme, prognoosida täpsemalt juhtumi perspektiivi, teada kohtumenetluses praktilisi lahendusi küsimustes, mida seadus ei reguleeri. Kui Sul on kohtuasi, on kogenud advokaat sarnaseid asju varem näinud (või saab aru, et juhtum on erakordne), teab teisi lahendamises osalevaid kohtunikke, prokuröre ja advokaate ning mida (mõnikord väga täpselt, millist kohtuotsust) neilt võib oodata. Neid asju koolis ei õpetata. Kogemuste omandamine tähendab vigade tegemist ja neist õppimist, aga kas selleks testimiseks peab olema just Sinu õigusasi.

Kogemuse nappust oma teenuseid pakkuvad advokaadid enamasti ei rõhuta. Et ikka kogenud advokaati valida, proovi järgmist.

Et hästi advokaati valida, testi teda!

Küsi oma kandidaadilt varem valmis mõeldud küsimusi – selliseid, mille vastus ei ole õigusaktis kirjas, kuid mida pädev advokaat peaks teadma. Sobivad testküsimused võivad sõltuvalt asjast olla:

  • Kui palju kulub praegu Tartu Ringkonnakohtus aega kohtuotsuseni jõudmiseks?
  • Milliseid küsimusi võidakse meile politseis esitada?
  • Millised on frantsiisilepingutest tulenevad kõige levinumad vaidlusküsimused?
  • Kui mind süüdi mõistetakse, kui kiiresti pean minema vanglasse ja kuidas see praktikas toimub?

Pane hoolega tähele, kui veenvad on saadud vastused. Tunne ära juristide klassikalised põiklevad vastused nagu “sõltub asjaoludest”, “see on fakti küsimus” ning “ei ole kahte ühesugust kohtuasja”. Need ei ole vastused.

Selgita välja, kas ta on vandeadvokaat või vandeadvokaadi abi?

Enamasti tehakse täna vandeadvokaadi eksam 2-3 aasta jooksul advokatuuri astumisest ja abi staatus enamasti ei näita kogemust. Muidugi võib esineda üksikuid erandeid: inimene tegutses varem prokurörina ja nüüd asus tööle kriminaaladvokaadina, st samal alal.

Äkki selgub, et tegu ei olegi advokaadiga, vaid lihtsalt juristiga. Sel juhul ole teadlik erinevustest.

Vali advokaat, kes on veenev!

Advokaadi töö on veenmine ja selles on abiks võimekus end arusaadavalt ja tabavalt väljendada. Kui Sinu asi eeldab esindamist ja suulist kõnet, kuid ta ei tundu isegi omavahelisel nõupidamisel Sulle veenev, siis mis kohtus või läbirääkimistel saama hakkab.

Kas ta teenindab kliente nagu Sina, kas Sa oled talle huvitav klient?

Mõnikord alahinnatakse erialase kogemuse kõrval Sulle sobivat teenindust – advokaadi soovi Sind abistada ja kogemust Sulle sarnaste klientidega töötamisel.

Sõltuvalt põhiklientuuri vajadustest kujunevad tööstiil ja tööharjumused. Näiteks minu põhiklientuuriks on inimesed ja väikeettevõtjad. Enamasti on nende jaoks piisav nõustamine suuliselt või e-kirja teel. Ei ole nõukogusid, juhatusi ja teise aktsionäre, kelle jaoks läheks tarvis pikki kirjalikke memosid. Nad tahavad seda osa õigusabist, mis mõjutab kõige rohkem tulemust. Ma tean, et inimeste ja väiksemate äride omanike jaoks on asi enamasti palju isiklikum kui suurfirma jaoks ning eelarvetes üleliigseid eurosid ei ole.

Põhjalikud memod, tehase mõõtu kontorid, hulgakaupa ja suurel kiirusel võib aga olla väga sobiv suurettevõtete ja rahvusvaheliste klientide jaoks.

Suurusest rääkides, on olemas õigusvaldkonnad, kus õiguslikus kogemuses domineerivad väiksemad, mitte suuremad advokaadibürood. Perekonnaõiguse, pärimisõiguse ja karistusõiguse alast abi nimelt ei vaja enamasti rahvusvahelised kliendid või suurettevõtted – suurbüroode sihtkliendid.

Kui oled oma advokaadile väärtuslik klient, saad ka hea, pühendunud teenuse. Kui advokaat tegeleb teistsuguste klientidega ja vastastikused ootused koostööle ei klapi, võid jääda oma kõnele või e-kirjale pikemalt vastust ootama. See tuleb siis, kui huvitavamad kliendid on teenindatud.

Kokkuvõttes soovitan, et palka endale kogenud vandeadvokaat advokaadibüroost, kus käivad Sinu sarnased kliendid sarnaste õigusküsimustega.

Kuidas advokaadi poole pöörduda

Kui Sa ei ole kunagi varem advokaadi teenuseid kasutanud, annan Sulle mõned näpunäited, mismoodi teha esimene visiit advokaadibüroosse viljakaks ja koostööle hea algus saada.

1. Lepi kohtumine advokaadiga eelnevalt kokku

Eksid, kui arvad, et advokaadibüroodes on tööl universaalsed klienditeenindajad, kes elava järjekorra alusel kõiki otsekohe kõigis õigusküsimustes asjatundlikult teenindavad. Tegelikkuses on valdav spetsialiseerumine ning oma aja täpne planeerimine, mistõttu tõenäoliselt samaaegselt sobiva kvalifikatsiooniga ning kohtumiseks vaba advokaati kohe ei ole või on nõupidamiste ruumid hõivatud. Kui soovid suhelda advokaadi, mitte büroo sekretäriga, ära ette teatamata kohale ilmu.

Kohtumise kokku leppimisel soovitan võimalusel helistada, mitte saata e-kirja. Seda põhjusel, et koheselt peaks toimuma järgmine suhtlus, mis telefoni teel on nii palju kiirem:

  • Sina annad kirjelduse oma õigusküsimusest, sh järgmise info:
    • kes on Sinu olemasolev või võimalik vastaspool selles asjas, seotud isikud? Huvide konflikti puudumise kiire kindlaks tegemine on Sinu huvides, sest kui oled kogemata pöördunud samasse büroosse pärast oma vastaspoolt, siis kogu oma tõendipagasit, võimalikke probleemkohti, tegelikke huvisid, jms Sa ilmselt ei peaks avaldama.
    • kas tegu on juba ametlikult menetletava asjaga (kohtu, prokuratuuri, politsei, Maksu- ja Tolliameti, jne poolt), ja kui, siis kus seda menetletakse, kelle poolt (ametniku, vastaspoole, viimase esindaja kontaktandmed!) ja mis on asja number?
    • kas asjaga on teada olevalt seotud mõni tähtaeg? Siin on oluline märkida, millal said haldusakti, mida soovid vaidlustada või millise tähtaja on kohus hagile vastamiseks andnud?
  • Advokaadibüroo annab seisukoha, kas küsimuse iseloomu ja tähtaegasid arvestades on mõni advokaat valmis Sinu asjaga tegelema.
  • Advokaadibüroo annab (kui mitte muidu, siis Sinu küsimise peale) info, milline on õigusabi hinnatase (ära unusta küsimast, kas see on käibemaksuga hind) ja tasu kujunemise põhialused. Kui Sa seda juba varem teinud ei ole, siis hiljemalt siin peaksid andma teada, kui soovid õigusabi riigi õigusabina. Valdav osa advokaadibüroosid riigi õigusabi ei osuta ja kohtumisel puuduks mõte.
  • Sina küsid, kas advokaat eeldab esimese konsultatsiooni tasustamist või käsitleb seda kasvõi osaliselt müügitööna.
  • Panete koos paika mõlemale sobiva aja kohtumiseks. On Sinu asi hoolitseda, et kohtumise aeg jätaks advokaadile mõistliku aja selle töö tegemiseks, mis on seotud tähtajaga, kuna kohtumise kokku leppimine ei tähenda veel, et advokaadibüroo Sinu asja ajada võtab. Kui sellist aega (soovitav on kohtuda viivitamatult) ei leita, otsi alternatiive.
  • Kui loobud kohtumisest, anna sellest ka advokaadibüroole teada. Nemad olid valmis Sind jutule võtma, austa nende aega.

Kui siiski saadad e-kirja ja soovid ka vastust, siis väldi pöördumisi, kus e-kirjast endast on näha, et see on saadetud mitmetele advokaatidele või büroodele korraga. Samuti pane kirja oma täisnimi ja kontaktandmed, et e-kirja saaja ei peaks pöördumise tõsiduses kahtlema.

2. Ole täpselt kohal

Esimesele kohtumisele ilmuks mina kliendina tingimata täpselt kohale, kuna see on esimese kokkuleppe täitmine ja loob esmamulje tulevasest kliendist. Potentsiaalne klient, kes jätab teavitamata oma mitteilmumisest või kes hilineb oluliselt, paneb paratamatult mõtlema, kui täpselt see klient oma muid kohustusi (sh anda info, tuua dokumendid, maksta advokaadile honorari) täitma hakkab. See võib tähendada vähemat huvi Sinu asja võtmise vastu ja töötamist rangelt ettemaksu alusel.

3. Valmista kohtumine omalt poolt ette

Kliendina on mõistlik edastada esimesel kohtumisel või juba enne seda kogu enda poolne info, mõtted ja muu panus. Mitte aga enne, kui on kindel, et võimalik huvide konflikt on tõesti kontrollitud ja välistatud.

Võta kohe kaasa kogu dokumentatsioon, mis Sul asja kohta olemas on. Veel parem, kui see oleks elektroonilises vormis. PDF-vormis dokumendid (iga dokument eraldi failis) on palju paremad kui kataloogi jagu *.jpeg-faile, mis igaüks sisaldavad mõne dokumendi ühte lehekülge.

Dokumentide saamine võidakse seada ka asja võtmise otsustamise tingimuseks – kui Sul neid kaasas ei ole, ei saa Sa kohtumisel kindlust, et Sul nüüd tõesti esindaja olemas on.

Kui dokumente asja iseloomu arvestades ei ole, pane (masinakirjas) kirja olulised faktid soovitud õigusnõustamisega seoses. Näiteks kui tahad esitada kahjunõude, võiks üles tähendada vähemalt järgmised asjaolud:

  • kes kahju tekitas, millal ja millisel viisil
  • kui suur kahju on ja miks hindad seda just selliseks
  • kas võtsid midagi ette kahju vähendamiseks
  • millised tõendid (kellegi teise käes olevad dokumendid, tunnistajad, jne) saavad sündmust kinnitada
  • kas oled ise või äkki juba esindaja kaudu saatnud seoses nõudega kirju, vms?

Ilma ettevalmistuseta võib oluline ununeda ja advokaadid eelistavad saada lisaks potentsiaalse kliendi enda jutule ka kliendist sõltumatut infot, et üks või teine asi tõepoolest nii on, nagu räägitakse.

4. Ole valmis tegema otsuseid edasise koostöö osas

Kui advokaat on näost näkku ära nähtud ja ta jätab Sulle asjatundliku mulje, ole valmis kohe sõlmima kliendilepingut (alles pärast mida saab loota, et soovitud töö teha võetakse) ning leppima kokku konkreetsetes edasistes tegevustes.

Kliendil ei ole enamasti lihtne hinnata, kui asjatundlik või -tundmatu advokaat soovitud valdkonnas ja töö iseloomu arvestades tegelikult on. Mõned lihtsad testküsimused on siiski abiks, et mingisugunegi pilt ette saada, mille pinnalt otsuseid teha:

  • mis on sellistes vaidlustes tüüpilised kriitilised edutegurid?
  • kui pikalt sellised protsessid tavaliselt kestavad?
  • mis mulje see kohtunik / prokurör / politseiametnik varasemates menetlustes on jätnud?
  • milline on sellise lepingu koostamise tüüpiline ajakulu?

Kui kindlad ja detailirohked vastused Sa said? Kui Sinu asi läheb kohtusse ja vajad esindajat, võta otsuse tegemisel aluseks ka kui asjatundlikuna ja veenvana advokaat Sulle endale kohtumisel mõjub.

Kui advokaat ikkagi ei sobi, tuleb julgeda teha ka otsus koostööle mitte minna ja piirdudagi ühe kohtumisega. Kui on kokku lepitud tasus, tuleb see muidugi tasuda.

Loodetavasti aga läheb pärast esimest konsultatsiooni tulemuslikuks koostööks, millisel juhul alustaks mina kliendina sellest, et paluksin advokaadil tasu eest hinnata asja perspektiivi, seda enne suuremate panustega edasi liikumist.

Kui palju maksab advokaadi abi?

Raha advokaadi jaoks

(uuendatud 29.05.2015)

Kui seda lugema juhtud, oled oletatavasti eraisik või (väike)ettevõtja, kelle jaoks on oluline, kui palju vajaminev advokaadi õigusteenus maksma läheb ja kes soovib oma õigusasjade edukust reguleerida ka ressursside õige kasutamisega.

Õigusabi tegeliku kulu ennetaval hindamisel tasub mõelda järgmistele asjadele.

Tähtis ei ole ainult tunnihind!

Kui õigusabi otsijad advokaadibüroosse helistavad, on enamasti ainsaks huvi pakkuvaks küsimuseks, kui suur on advokaadi töö tunnihind. Saanud selle teada, jutt kas jätkub või lõpeb kohe.

Ilmselt eeldavad õigusteenuse tellijad, et on olemas ühene standard selle kohta, kuidas õigusabi osutatakse ja kui palju mingi töö eest saab tasulisi töötunde küsida. Sel juhul määraks tõepoolest tunnihinne advokaadi töö lõppmaksumuse. Ainult et … see eeldus on täiesti vale.

Advokaadil on väga suur “loominguline vabadus”, kuidas oma tööd teha ja tehtava mahust sõltub muidugi ka tasu suurus. Erinevus on büroode lõikes mitmekordne ja küsimus ei ole ainult tunnitasu määras. Advokaadid võivad olla väga head müügimehed.

Mina arvan, et enamasti kehtib õigusabiasjades hästi 80/20 põhimõte, st keskendudes õigusabis 20% kõige olulisemale, saad enamasti (80% juhtudel) optimaalse tulemuse. Vahendite nappuse korral on eriti kriitiline tabada just seda 20% ja mitte tegeleda ülejäänuga.

Teisisõnu: kui eristada täpselt tulemuse suhtes kriitilised tegevused (20%) ja jätta tegemata “võib-ju-kah” asjad (80%), on tulemuseks väga kasulikud õigusabiprojektid. Mõnel juhul (nt vaidlus ülekaaluka vastasega) on see ainus viis asjale läheneda.

Osad advokaadibürood on põhiklientide vajaduste ja võimaluste kohaselt harjunud pakkuma õigusabis mitte 20%, 40%, 60% või 80% vaid ainult 100% kõikvõimalikest tegevustest (“teeme oma tööd väga põhjalikult ja selleks kulubki palju aega”). Teised on valmis tegema kõige mõistlikuma ja vajalikuma ka piiratud võimaluste tingimustes.

Praktikas ei ole ma leidnud kinnitust eeldusele, et olgugi osadel büroodel kõrgemad tunnihinnad, on nad selle võrra efektiivsemad –  teevad viie minutiga ära töö, mis mõnes teises büroos võtaks tunde. Kohtuistungi aeg kulub niikuinii kõigi jaoks võrdselt.

Millises vahemikus tunnitasud liiguvad?

Kuulen mõnikord, et eks nende advokaatide tunnihinnad on kõigil enam-vähem samad. See ei pea paika. Kui riigi õigusabi osutava advokaadi tunnitasu on alates 01.10.2014 40 € (+käibemaks), siis turu tipp on üle 200 € (+km). Vt näiteks Riigikohtu lahendit 3-1-1-37-14, kus advokaadi käibemaksuga tunnihinnaks on 246 €.

Seega on erinevus odavaima ja kallima vahel üle viie (!) korra.

Võrrelda saab võrreldavat

Enne valiku tegemist veendu, et kandideerivad teenused ja hinnad on võrreldavad.

Kas teenus on samaväärne? Alusta sellest, et jurist ja advokaat ning nende teenused ei ole üks ja seesama. Kui teenust pakub advokaat, siis kas see on vandeadvokaat (versus vandeadvokaadi abi), milline on ta varasem kogemus sarnastes asjades?

Tunnihind ≠ kokkuleppetasu. Korduvalt on juhtunud, et potentsiaalne klient nt 1000 € projektipakkumise (st tasu kogu töö eest) peale vastab, et läheb hoopis advokaadibüroosse see ja see, kuna nende tunnihind on ainult 150 €. 150 € on tõesti väiksem summa kui 1000 €, aga kes ütles, et kohtuasi saab ühe või isegi kümne tunniga lahendatud. Erinevatest büroodest fikseeritud kokkuleppetasu pakkumiste küsimine on ainus viis tasusid tegelikult võrrelda.

Käibemaksuga või ilma? Hinnapäringute puhul tasub täpsustada käibemaksu sisaldumist / mittesisaldumist hinnas, kuna vahe on olulised 20%. Eriti just eraisikutele pakkumisi tehes on mõnikord kombeks rõhutada käibemaksuta hinda (summad on niikuinii keskmise inimese jaoks päris suured). Hiljem selgub, et “loomulikult” lisandub käibemaks.

Kui palju võidu korral välja mõistetakse?

Kohtumenetlustes kehtib põhimõte, et kaotaja maksab enamasti võitja kulud. Siin on aga täiendavaks piiranguks, et kohus hindab õigusabi tasu mõistlikkust ning võib hüvitatavat summat vähendada. Kui palkad advokaadi kohtu poolt aktsepteeritust kõrgema hinnaga või tehakse Sulle põhjendamatut või ülemäärase ajakuluga tööd, maksad liigse ka protsessi võites oma taskust. Hüvitatav õigusabitasu võib sõltuda ka tehtud töö sisulisest kvaliteedist, nt mil määral hindab kohus kaebemenetluse argumendid põhjendatuks, mil määral otsus neil põhineb (Riigikohtu lahend 3-1-1-63-14).

Riigikohtu halduskolleegiumi hiljutises lahendis vähendati hüvitatavaid kohtukulusid tegelike kuludega võrreldes u 31 000 € võrra (44,5 tuhandelt eurolt 13,5 tuhandele eurole) – st 2/3 kuludest loeti põhjendamatuks.

Mõned näited, milliseid tunnihindasid kohtud mõistlikuks on pidanud:

  • tsiviilasjades 130 € + KM (Riigikohtu lahend 3-2-1-91-13). Viidatud asjas sooviti hüvitamist tunnihinna 174 € + KM = 208,80 € alusel, kuid kohus pidas seda ülemääraseks. Reas lahendeis peetakse mõistlikuks tunnihindasid vahemikus 100-130 € + KM. Keerulisemates vaidlustes on kohtud põhjendatuks pidanud 153 € + KM = 183,60 € tunnihinda (Riigikohtu lahend 3-2-1-115-14).
  • kriminaalasjades 110 € + KM (Riigikohtu lahend 3-1-1-66-12). 05.06.2014 tehtud lahendis väärteomenetluses (Riigikohtu lahend 3-1-1-32-14) aktsepteeris Riigikohus tunnihinda 120 € + KM ja on raske näha, miks see ei peaks kohalduma nüüd ka kriminaalasjades. Siiski esineb siin kõikumist juhtumite lõikes, st trend ei ole üheselt kasvav. Näiteks jälitustegevust puudutavas määruskaebemenetluses on Riigikohtu arvates mõistlik käibemaksuga tunnitasu 140 € (= 116,67 € + km) (Riigikohtu lahend 3-1-1-37-14).

Advokaadi tunnihind võib olla Sinu valikul kas üle 200 € või siis oluliselt väiksem.

Tasu ei tohi olla liiga madal!

Hinnakauplemisega ei tasu liiale minna, kuna liiga odava hinna eest saadakse paratamatult kehv kaup.

Kuulsin hiljuti, et keegi oli palganud endale kaitsja ühes avalikkusele huvipakkuvas kriminaalasjas. Kaitsja (arvatavasti jurist, kes ei kuulu Eesti Advokatuuri) olevat olnud nõus kogu protsessi ära tegema 600 € eest. See ei ole iseenesest väike summa, aga kriminaalasja materjal oli üle kahekümne toimikuköite ja planeeritavate istungite arv väga suur.

Kui kaitsja saab oma töö eest brutotasu ca 5 € tunnis, ei ole enam inimest, kes oleks motiveeritud häid tulemusi saavutama.

Kümme käsku koostööks advokaadiga

Kui jumal oleks andnud Moosesele kümme käsku koostööks advokaadiga (eriti kriminaaladvokaadiga!), võinuks need olla järgmised:

  1. Sa pead andma oma advokaadile teada absoluutselt kõik, mis oluline. Oletan, et Sa ei ole jurist või vähemalt konkreetse õigusvaldkonna asjatundja ega tea lõpuni, mis võib olla õiguslikult oluline. Just seetõttu ära hakka advokaadi eest ise asju ära otsustama ja tegutse põhimõttel, et vähimagi kahtluse korral edasta informatsioon igaks juhuks ikkagi. Kogemusest ütlen, et tihtipeale ei pruugi see või teine asjaolu tõesti konkreetses asjas rolli mängida, aga see selgub väga kiiresti. Seetõttu rääkimata jätmisega kulude säästu (või mis see kaalutlus olla võiks) ei kaasne.
  2. Sa pead halvad uudised advokaadile kõigepealt ja tegelikkust ilustamata ära rääkima. Oled allkirjastanud endale kahjuliku dokumendi? Panid toime õigusrikkumise ja keegi nägi seda pealt – keegi, kellel ei ole nägemisega probleeme ning kes teab, kus Sa elad. Ei ole midagi hullemat, kui anda protsessuaalsele vastasele võimalus võimalikult ebasobival ajal ebameeldivate üllatustega lagedale tulla, purustada ilmsete riskidega mittearvestav naiivne positsioon ja näidata nii Sind kui Su advokaati idiootidena.
  3. Sa võid erandina jätta mõne asja enda teada. Üheks vähestest juhtudest, kui see erand kehtib, on kui kavatsed eitada kuritegu, mille oled tegelikult toime pannud. Eesti Advokatuuri eetikakoodeksi § 21(2) keelab advokaadil esitada kohtule teadvalt ebaõiget teavet. Ära pane advokaati valima kutse-eetika nõuete ja Sinu huvide vahel. Sa ei pea otse ütlema, et tegelikult istusid autoroolis Sina ja olid vahetult enne ära joonud pool liitrit viina. Samas puudub igasugune mõte salata, et autos Sa olid, politsei Sind kinni pidas ja vereproovi andma Sind viidi, kui see kõik on niikuinii dokumenteeritud. Samuti ära eita, et see kõik toimus kesklinnas, võimalik, et kaamerate vaateväljas.
  4. Sa ei tohi oma advokaadile valetada. Kui pead vajalikuks jätta midagi enda teada, siis vähemalt ära esita tõe pähe teadvalt ebaõigeid fakte. Ära ütle, käsi südamel, et Sina ei olnud roolis, kui see ei pea paika. Parem jäta üldse vastamata.
  5. Sa annad informatsiooni või muu endapoolse panuse advokaadile viivitusteta. Su tõendid veedavad tõenäoliselt niikuinii tööpäeva-paar advokaadi lauanurgal või inbox’is. Kui menetlustähtaeg tiksub, on Sinust tingitud lisaviivitused kurjast. Saan mõnikord kõnesid inimestelt, kellel on vaja kahe päevaga  (kuigi kaebetähtaeg on 30 päeva) midagi kuhugi kaevata ja tihti ei ole võimalik just kohe kukkuva tähtaja tõttu neid aidata.
  6. Kui on, edastad Sa oma jutu kinnituseks tõendid. Kui advokaat Sinu väidetes ei kahtle, siis vastaspoole advokaat, prokurör ja kohus teevad seda kindlasti. Edasta tõendid võimalusel elektrooniliselt – kaasaegsed advokaadid ja menetlejad käitlevad infot just nii.
  7. Sa peab tegutsema vastavalt advokaadi soovitusele. Uskuge, on olemas inimesi, kes nõuavad advokaadilt paaniliselt nõu oma kriiside lahendamiseks … et siis talitada risti vastupidi või jätta vajalik õigel ajal tegemata (millest piisab tavaliselt enam kui küllalt, et õigusabiprojekt nurjata). Aga tõesti: kui advokaat ikka ütleb, et kohtusse tasub panna selga pikkade varrukatega särk, siis tõenäoliselt on seal keegi, kellele Su tätoveeringud ei meeldi. Kui midagi olulist on kaalul, jäta isetegevus.
  8. Sa täidad oma advokaadiga sõlmitud kokkuleppeid. Kui advokaat ei ilmu määratud päeval ülekuulamisele või ei täida lubadust saata kaebus siis ja siis kohtusse, oled Sa hädas. Respekteeri oma advokaati vastu: anna teada, kui hilined või tuleb edasi lükata, maksa oma arved vastavalt kokku lepitule, ära proovi kokkuleppeid muuta pärast seda, kui oled töö juba kätte saanud.
  9. Sa hoiad koostöö üksikasjad salajas. Kliendil tehniliselt vaikimiskohustust ei ole, üksnes advokaadil. Kuid mis kasu on advokaadi vaikimisest, kui Sina oma asja tugevused ja nõrkused Facebook’i üles laed? Konfidentsiaalsusel on mingi põhjus, eks.
  10. Sa säästad raha ainult “jalgade töölt”. Advokaat ei saa anda olulises küsimuses pädevat nõu vaadates ainult Sulle olulise lepingu punkti 23.14(a). Ma ei ole veel kogenud, et mittejuristist kliendi ettevalmistatud lepinguprojekt aitaks tööaega säästa võrreldes olukorraga, kui teen selle algusest peale ise. Aga oma toimiku koopia saad Sa tõesti ise Tartust Tallinnasse ära tuua, vaata ainult et kõik lehed olemas oleksid.