Menetluskulud

“Teenusepaketid” kriminaalmenetluses: menetlusliigid kriminaalasja kohtumenetluses

Kriminaalprotsess toimib Eestis kui tasuline sundteenus: süüdimõistva otsuse jõustumisel saab “teenus” osutatud ja aeg on saadud väärtuse eest tasuda. “Teenusest” keeldumine ei ole enamasti võimalik, kuid kriminaalmenetluse seadustik näeb siiski ette erinevaid “teenusepakette”, mille vahel on võimalik valida. Kui juba maksta, miks mitte valida neist sobivaim.

Rangelt võttes ei saa rääkida võimalusest midagi vabalt valida (prokuratuuri nõusolek on samuti vajalik), aga üldmenetluse ressursinõudlikkuse tõttu ka riigi jaoks on süüdistataval menetlusliigi määramisel rohkem võimu kui võiks arvata.

Kirjutan, mida menetlusliigid endast kujutavad ja mida valikut tehes silmas tasub pidada.

Üldmenetlus. Selle menetlusliigi puhul toimub ainsana nö korralik kohtumenetlus, kus kõiki tõendeid uuritakse vahetult ja põhjalikult, sh kutsutakse tunnistajad/kannatanud kohtusse ning neid saab (enamasti esimest korda kogu menetluses) küsitleda ka süüdistatav oma kaitsjaga. Liide “üld-” on eksitav, kuna statistiliselt on tegu erandliku nähtuse, mitte reegliga.

Kui süüdistus põhineb oluliselt isikute süüstatavatel ütlustel ja süüdistatav vaidleb süüdistusele vastu, on loomulik valik üldmenetlus, sest ainult see võimaldab tõendi allikat kriitiliselt küsitleda. Kuigi kohtueelne uurimine peaks seisnema ka süüdistatavat õigustavate asjaolude põhjalikus välja selgitamises, näitab elu, et põhiaur läheb süüdistust toetavate tõendite kogumisele. Kohtueelse uurimise tulemuseks oleva kriminaaltoimik koosneb praktikas enamasti vaid süüstavatest tõenditest.

Kriminaalasja kohtumenetluse “korralikult tegemise” vastu sunnib väga sageli otsustama ressursimahukus, seda nii kaitse, süüdistuse kui ka kohtu poolelt. Menetlejatel napib aega, samuti on süüdistatav surve all, kui tal on vara, mille arvelt kulukas menetlus kinni maksta ja kui tal on töökoht, kus ilmselt ei tervitata tema päevade viisi puudumist kriminaalsüüdistuse tõttu. Kui lisada juurde arvestatav võimalus talutavaks karistuseks läbi mõne kergema menetlusliku tee, ongi tulemuseks olukord, kus kriminaalmenetluses on reegliks kokkuleppemenetlus ja lühimenetlus, mitte põhjalik üldmenetlus.

Üldmenetluse plussid ja miinused:

+ menetluse põhjalikkus ja tasakaal, tõendite kriitika reaalne võimalus

+ võimalik õigeksmõistev otsus

– ajakulukas ja kallis. Kui ajakulukus on eesmärgiks, võib see muidugi ka pluss olla

Lühimenetlus. Menetlusliik, kus kohus lahendab asja rangelt kohtueelse uurimise käigus koostatud toimiku materjalide alusel. Süüdistataval on võimalik anda kohtus ütlusi, aga muus osas toimikuväliseid tõendeid üldse ei arvestata. Boonuseks on põhikaristuse vähendamine 1/3 võrra, kui tehakse süüdimõistev otsus.

Kohtumenetlus võtab enamasti mõned tunnid, lihtsamates asjades veel vähem.

Kaitse seisukohalt ei ole 33% “allahindlus” põhikaristuselt enamasti eraldi piisav argument, et lühimenetluse kasuks otsustada, kuna menetlus on programmeeritud lõppema süüdi mõistmisega. Kui kohtueelne uurimine on keskendunud süüstavate tõendite kogumisele ja kohus lähtub vaid kogutud materjalist, siis milline on prognoos tulevasele kohtuotsusele?

Kui vaielda süüdistusele vastu, on enamasti parem üldmenetlus, kui süüd tunnistada, tuleks eelistada hoopis kokkuleppemenetlust.

Samas võib seotus kirjalike materjalidega olla just strateegiliseks põhjuseks, miks lühimenetlus valida. Oletame, et kohtueelsel uurimisel on tunnistaja andnud ütlusi, mille osas on võimalik veel loota nende ebapiisavusele süüdimõistva otsuse tegemiseks. Näiteks kui uurija on unustanud mõne olulise küsimuse esitamast, on lühimenetlus viis, kuidas mitte lasta prokuröril kohtus tehtud viga parandada.

Lühimenetlus sobib kaitse seisukohalt ka siis, kui teo asjaolude osas vaidlust ei ole ning vaieldakse vaid õigusnormi kohaldamise üle (nt kas tegu täidab kuriteo koosseisu).

Kui lühimenetlus valida, tuleb hoolitseda, et toimiku saamisele järgneva 10 päeva jooksul kaitse seisukohalt olulised tõendid esitatud saaksid ning need ka toimiku juurde võetaks, kuna hiljem neid esitada enam ei saa.

Lühimenetluse plussid ja miinused:

– isikute ütlustel põhinevad tõendid ei ole reaalselt kritiseeritavad

– süsteemne kallutatus süüdimõistva otsuse tegemiseks

+ teoreetiliselt võimalik ka õigeksmõistev otsus

+ süüdimõistmisel põhikaristusest 1/3 maha

+ kiire ja odav

+ prokurör ei saa süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud karistust vaidlustada, süüdistatav ja kaitsja saavad

Kokkuleppemenetlus. Menetlusliik, kus karistus lepitakse prokuröri, süüdistatava ja kaitsja poolt kokku ning kohtu valik on see kas kinnitada või kinnitamata jätta. Menetlejate üldine töökoormus tingib, et kokkulepe siiski valdavalt kinnitatakse. Kohtuistung võtab enamasti mitte üle poole tunni.

Kokkuleppemenetlus on mõistlik, kui eeldatav tulemus mistahes menetluses oleks süüdimõistmine. Sel juhul annab kokkuleppeline lahendus kindlustuspoliisi karistuse suhtes. See on eriti oluline, kui karistusena võib kõne alla tulla reaalne vangistus või rahalise karistuse summad on suured. Samuti saab kokkuleppemenetluse kaudu karistuse algust teatud ulatuses ajastada, mis võiks olla oluline autojuhile, kes soovib kahjude minimeerimiseks juhtimisõiguse kaotuse ühitada oma puhkuse ajaga. Juriidilise isiku juhatusele annab kokkuleppemenetlus võimaluse hankida kokkuleppele heakskiit nõukogult või osanikelt.

Kokkuleppemenetluse plussid ja miinused:

– õigeksmõistev otsus ei ole võimalik

– isikute ütlustel põhinevad tõendid ei ole kontrollitavad

– kokkulepet kinnitav kohtuotsus ei ole sisuliselt vaidlustatav

+ karistuse riskid maandatud

+ kiire ja odav

(+ süüdimõistmisel põhikaristusest 1/3 maha. Seadus seda otseselt ette ei näe, kuid karistuse kokku leppimisel oleks arusaamatu, kui isiku suhtes, kes loobub õigeksmõistva kohtuotsuse võimalusest ei kohalduks lühimenetlusest (kus ta sellest ei loobu) tulenev “boonus”)

Käskmenetlus. Menetlusliik, kus kohus lahendab asja kirjalikult. Sobiv välismaal töötavale inimesele, kes ei soovi kohtuistungi pärast Eestisse tulla.

Käskmenetluse plussid ja miinused:

– kohtuotsus saab olla vaid süüdimõistev

+ prokurör ei saa kohtuotsust vaidlustada

+ ebasobiva kohtuotsuse korral võimalik taotleda asja lahendamist üldkorras

+ ainus menetlusliik, kus kohtuistungit ei toimu

+ kiire ja odav

Kiirmenetlus. Kriminaalmenetluse seadustik näeb ette võimaluse lahendada asju eriti kiirelt, seda kas üld-, kokkuleppe-, kuid enamasti lühimenetluse korras. Eile õhtul panid toime kuriteo, täna hommikul kuulame Sind üle ja juba lõuna ajal on kohtuistung.

Kaitse seisukohast on raske näha põhjuseid, kuidas kiirustamine ja sellest tulenev vigade oht, samuti ajaline kitsikus mistahes mõistlikuks kaitsetegevuseks (kuidas võiks toimuda kaitse seisukohast oluliste tõendite hankimine tingimustes, kus kahtlustatav on kinni peetud ja aega selleks mõned tunnid) võiks olla tegelikult kompenseeritud sundraha osalise vähendamisega kohtu poolt. Kiirmenetlus on oma sisult analoogiline sellega, kui lähete arsti juurde ja palute tal operatsiooni teha kümme korda tavalisest kiiremini, et teenus ainult veidi odavam oleks.

Kiirmenetluse puhul kiputakse ekslikult arvama, et sellega kaasaminek kergendab karistust. Kiirus karistuse mõistmisel võrreldes lühimenetlusega tegelikult mingisugust täiendavat eelist ei anna ja karistuseks võib olla ka reaalne vangistus.

Kiirmenetluse plussid ja miinused:

– sisuliseks kaitsetegevuseks väga napid võimalused!

– kiirustamisest tulenevate vigade oht!

+ kohus vähendab osaliselt sundraha

+ ülikiire ja odav

Tihti pakub uurija juba kohtueelses menetluses võimaluse mõnda menetlusliiki (nt lühimenetlust) taotleda, kuid oluline on silmas pidada, et tehtud valikuid menetlusliigi osas saab hiljemalt maakohtus (kuid mitte hiljem) enamasti muuta ja seda tuleks ka teha, kui olukord on muutunud. See on üks koht, kus ei maksa lasta end segada moraalipõhimõtetest (aumees jääb oma sõna juurde), sest kriminaalmenetluse reeglid näevad õiguse meelt muuta otsesõnu ette.

Kui palju maksab advokaadi abi?

Raha advokaadi jaoks

(uuendatud 29.05.2015)

Kui seda lugema juhtud, oled oletatavasti eraisik või (väike)ettevõtja, kelle jaoks on oluline, kui palju vajaminev advokaadi õigusteenus maksma läheb ja kes soovib oma õigusasjade edukust reguleerida ka ressursside õige kasutamisega.

Õigusabi tegeliku kulu ennetaval hindamisel tasub mõelda järgmistele asjadele.

Tähtis ei ole ainult tunnihind!

Kui õigusabi otsijad advokaadibüroosse helistavad, on enamasti ainsaks huvi pakkuvaks küsimuseks, kui suur on advokaadi töö tunnihind. Saanud selle teada, jutt kas jätkub või lõpeb kohe.

Ilmselt eeldavad õigusteenuse tellijad, et on olemas ühene standard selle kohta, kuidas õigusabi osutatakse ja kui palju mingi töö eest saab tasulisi töötunde küsida. Sel juhul määraks tõepoolest tunnihinne advokaadi töö lõppmaksumuse. Ainult et … see eeldus on täiesti vale.

Advokaadil on väga suur “loominguline vabadus”, kuidas oma tööd teha ja tehtava mahust sõltub muidugi ka tasu suurus. Erinevus on büroode lõikes mitmekordne ja küsimus ei ole ainult tunnitasu määras. Advokaadid võivad olla väga head müügimehed.

Mina arvan, et enamasti kehtib õigusabiasjades hästi 80/20 põhimõte, st keskendudes õigusabis 20% kõige olulisemale, saad enamasti (80% juhtudel) optimaalse tulemuse. Vahendite nappuse korral on eriti kriitiline tabada just seda 20% ja mitte tegeleda ülejäänuga.

Teisisõnu: kui eristada täpselt tulemuse suhtes kriitilised tegevused (20%) ja jätta tegemata “võib-ju-kah” asjad (80%), on tulemuseks väga kasulikud õigusabiprojektid. Mõnel juhul (nt vaidlus ülekaaluka vastasega) on see ainus viis asjale läheneda.

Osad advokaadibürood on põhiklientide vajaduste ja võimaluste kohaselt harjunud pakkuma õigusabis mitte 20%, 40%, 60% või 80% vaid ainult 100% kõikvõimalikest tegevustest (“teeme oma tööd väga põhjalikult ja selleks kulubki palju aega”). Teised on valmis tegema kõige mõistlikuma ja vajalikuma ka piiratud võimaluste tingimustes.

Praktikas ei ole ma leidnud kinnitust eeldusele, et olgugi osadel büroodel kõrgemad tunnihinnad, on nad selle võrra efektiivsemad –  teevad viie minutiga ära töö, mis mõnes teises büroos võtaks tunde. Kohtuistungi aeg kulub niikuinii kõigi jaoks võrdselt.

Millises vahemikus tunnitasud liiguvad?

Kuulen mõnikord, et eks nende advokaatide tunnihinnad on kõigil enam-vähem samad. See ei pea paika. Kui riigi õigusabi osutava advokaadi tunnitasu on alates 01.10.2014 40 € (+käibemaks), siis turu tipp on üle 200 € (+km). Vt näiteks Riigikohtu lahendit 3-1-1-37-14, kus advokaadi käibemaksuga tunnihinnaks on 246 €.

Seega on erinevus odavaima ja kallima vahel üle viie (!) korra.

Võrrelda saab võrreldavat

Enne valiku tegemist veendu, et kandideerivad teenused ja hinnad on võrreldavad.

Kas teenus on samaväärne? Alusta sellest, et jurist ja advokaat ning nende teenused ei ole üks ja seesama. Kui teenust pakub advokaat, siis kas see on vandeadvokaat (versus vandeadvokaadi abi), milline on ta varasem kogemus sarnastes asjades?

Tunnihind ≠ kokkuleppetasu. Korduvalt on juhtunud, et potentsiaalne klient nt 1000 € projektipakkumise (st tasu kogu töö eest) peale vastab, et läheb hoopis advokaadibüroosse see ja see, kuna nende tunnihind on ainult 150 €. 150 € on tõesti väiksem summa kui 1000 €, aga kes ütles, et kohtuasi saab ühe või isegi kümne tunniga lahendatud. Erinevatest büroodest fikseeritud kokkuleppetasu pakkumiste küsimine on ainus viis tasusid tegelikult võrrelda.

Käibemaksuga või ilma? Hinnapäringute puhul tasub täpsustada käibemaksu sisaldumist / mittesisaldumist hinnas, kuna vahe on olulised 20%. Eriti just eraisikutele pakkumisi tehes on mõnikord kombeks rõhutada käibemaksuta hinda (summad on niikuinii keskmise inimese jaoks päris suured). Hiljem selgub, et “loomulikult” lisandub käibemaks.

Kui palju võidu korral välja mõistetakse?

Kohtumenetlustes kehtib põhimõte, et kaotaja maksab enamasti võitja kulud. Siin on aga täiendavaks piiranguks, et kohus hindab õigusabi tasu mõistlikkust ning võib hüvitatavat summat vähendada. Kui palkad advokaadi kohtu poolt aktsepteeritust kõrgema hinnaga või tehakse Sulle põhjendamatut või ülemäärase ajakuluga tööd, maksad liigse ka protsessi võites oma taskust. Hüvitatav õigusabitasu võib sõltuda ka tehtud töö sisulisest kvaliteedist, nt mil määral hindab kohus kaebemenetluse argumendid põhjendatuks, mil määral otsus neil põhineb (Riigikohtu lahend 3-1-1-63-14).

Riigikohtu halduskolleegiumi hiljutises lahendis vähendati hüvitatavaid kohtukulusid tegelike kuludega võrreldes u 31 000 € võrra (44,5 tuhandelt eurolt 13,5 tuhandele eurole) – st 2/3 kuludest loeti põhjendamatuks.

Mõned näited, milliseid tunnihindasid kohtud mõistlikuks on pidanud:

  • tsiviilasjades 130 € + KM (Riigikohtu lahend 3-2-1-91-13). Viidatud asjas sooviti hüvitamist tunnihinna 174 € + KM = 208,80 € alusel, kuid kohus pidas seda ülemääraseks. Reas lahendeis peetakse mõistlikuks tunnihindasid vahemikus 100-130 € + KM. Keerulisemates vaidlustes on kohtud põhjendatuks pidanud 153 € + KM = 183,60 € tunnihinda (Riigikohtu lahend 3-2-1-115-14).
  • kriminaalasjades 110 € + KM (Riigikohtu lahend 3-1-1-66-12). 05.06.2014 tehtud lahendis väärteomenetluses (Riigikohtu lahend 3-1-1-32-14) aktsepteeris Riigikohus tunnihinda 120 € + KM ja on raske näha, miks see ei peaks kohalduma nüüd ka kriminaalasjades. Siiski esineb siin kõikumist juhtumite lõikes, st trend ei ole üheselt kasvav. Näiteks jälitustegevust puudutavas määruskaebemenetluses on Riigikohtu arvates mõistlik käibemaksuga tunnitasu 140 € (= 116,67 € + km) (Riigikohtu lahend 3-1-1-37-14).

Advokaadi tunnihind võib olla Sinu valikul kas üle 200 € või siis oluliselt väiksem.

Tasu ei tohi olla liiga madal!

Hinnakauplemisega ei tasu liiale minna, kuna liiga odava hinna eest saadakse paratamatult kehv kaup.

Kuulsin hiljuti, et keegi oli palganud endale kaitsja ühes avalikkusele huvipakkuvas kriminaalasjas. Kaitsja (arvatavasti jurist, kes ei kuulu Eesti Advokatuuri) olevat olnud nõus kogu protsessi ära tegema 600 € eest. See ei ole iseenesest väike summa, aga kriminaalasja materjal oli üle kahekümne toimikuköite ja planeeritavate istungite arv väga suur.

Kui kaitsja saab oma töö eest brutotasu ca 5 € tunnis, ei ole enam inimest, kes oleks motiveeritud häid tulemusi saavutama.

Kuritöö, kuid mitte ainult karistus: mis kaasneb kuriteos süüdimõistmisega

Kas raha või käerauad?Kui Dostojevski avaldaks oma kriminaalse pealkirjaga teose kaasaegses Eestis, võiks raamatu nimeks olla “Kuritöö ja karistus(ed), hulk raha, mis tuleb maksta ning muud kaasnevad ebameeldivused”.

Nimelt ei ole kuriteos süüdimõistmisega kaasnevaks negatiivseks tagajärjeks ainult karistus ise. Võib vabalt juhtuda, et nende teiste, karistuseks mitteolevate tagajärgede mõju on koormavam kui karistel endak.

Karistus- ja karistusmenetlusõiguses väljendub tõusva trendina arusaam, et ka süüdimõistetud peavad oma võla ühiskonna ees (vähemalt osaliselt) maksma sarnaselt kõigi teiste võlgnikega – rahas.

Millised on negatiivsed tagajärjed, mille kuriteos süüdimõistmine kaasa toob?

1. Karistused ja mõjutusvahendid

  • Põhikaristused: rahalist karistust ja vangistust teavad kõik. See, et karistada saab ka juriidilisi isikuid, on vähem teada, aga kui karistatakse, on üheks võimaluseks sundlõpetamine.

Vangistusi saab “pehmendada”, mõistes neid osaliselt või täielikult tingimuslikuna, asendades neid tasuta tehtava üldkasuliku töö või elektroonilise valvega.

Rahalise karistuse puhul seob seadus selle suuruse isiku varalise olukorraga selliselt, et mida paremal järjel ollakse, seda suurem on ka raha, millest tuleb riigi kasuks loobuda. Idee kohaselt ole nii rikas kui tahes, rahaline karistus peab valusalt kukru pihta lööma.

Rahalise karistuse osas on samuti võimalus kohaldada seda tingimuslikult: raha kuulub tasumisele vaid siis, kui katseaega edukalt ei läbita.

  • Lisakaristused ja muud mõjutusvahendid:
    • teatud õiguste äravõtmine: sõiduki juhtimise õigus, relvaluba, jahipidamisõigus, loomapidamise õigus. Elukutselise autojuhi jaoks on sõiduki juhtimise õiguse kaotamine (mis teatud liiklusrikkumiste korral on praktikas automaatne) ilmselt peamine süüdimõistmisega kaasnev sanktsioon, kuigi see on ainult “lisa” karistus.
    • keelud edasiseks tegevuseks: ettevõtluskeeld, ametikohal töötamise keeld. Täiendavad keelud tulevad lisaks karistusõiguse väliselt. Nt mitmetel õigusega ja õiguskaitsega seotud ametitel töötamine ei ole (mõnel juhul vaid tahtlikus) kuriteos süüdimõistmisel võimalik: kohtunik, advokaat, politseiametnik, isegi turvatöötaja. Juriidiliste isikute puhul on teatud tegevusaladel tegutsemise võimalus seatud sõltuvusse karistatuse puudumisest.
    • rahaline karistus, kui põhikaristuseks ei olnud rahaline karistus, saab raha küsida teatud juhtudel lisakaristusena.
    • Eestis elamise õiguse kaotamine (Eestist väljasaatmine): puudutab välismaalasi, sh isikuid, kes elavad Eestis, ent on võtnud Venemaa kodakondsuse.
    • laiendatud konfiskeerimine: riik ei võta süüdimõistetult ära ainult kuriteo vahendid ja sellega seoses saadu. Teatud tingimustel tuleb süüdimõistetul tõendada ka oma muu vara legaalset päritolu, et sellest mitte ilma jääda.

    Lisakaristusi ja mõjutusvahendeid on lisaks mainituile veelgi. Kui seadus näeb põhikaristuse osas kohtule kohustuse valida ja kohaldada vaid ühte, siis lisakaristuste osas lubab seadus rakendada üheaegselt mitut karistust.

2. Menetluskulud

Kuriteos süüdimõistmine ei piirdu karistusega, vaid igal juhul tuleb lisaks kukrut kergendada. Sealhulgas tuleb kanda järgmised kulud:

  • sundraha: sõltuvalt kuriteo raskusest 1,5 või 2,5 miinimumpalka (hetkel 480 või 800 eurot).
  • kaitsjatasu: isegi riigi poolt saadud nn tasuta advokaat (rääkimata valitud kaitsjast) ei ole süüdimõistmisel tegelikult tasuta, vaid tuleb süüdimõistetul kinni maksta. Määratud kaitsja tasu on hetkel kehtivate tariifide järgi 40 eurot / h + käibemaks.
  • ekspertiisikulud: ekspertiisid on kallid. Kohus aktsepteerib süüdimõistetu kohustusena hüvitada ka väga suuremahulisi ekspertiise, isegi kui need süüstavaid tulemusi ei anna. Tuleb ette, et hüvitamisele määratud ekspertiisikulu ületab rahalist karistust ennast mitmekordselt.

3. Tsiviilhagi

Sõltumata sellest, kas jääda või mitte süüdi kuriteos võib juhtuda, et kellelgi on põhjust esitada süüdi- või õigeksmõistetu suhtes varalisi nõudeid. Kriminaalmenetluses hagi esitades on nõudja eeliseks riigilõivu tasumisest vabastamine, prokuröri kui elukutselise juristi toetus nõude esitamisel, aga praktikas ka veidi väiksem kriitilisus, mida kohus nõuete lahendamisel võrreldes tsiviilkohtuga ilmutab. Kõik need tegurid suurendavad tõenäosust, et nõue esitatakse ja rahuldatakse.

4. Märk külge kogu eluks

Häbimärgistamist füüsilises mõttes küll ei ole, kuid info vaba kättesaadavus ja kiire liikumine täidavad häbimärgistamise eesmärgi isegi paremini.

Kriminaalasjades tehtud kohtuotsused on avalikud ja Riigi Teatajas (näiteks inimese nime või isikukoodi järgi) otsitavad. Süüdimõistetul võib ilmselt tekkida ja tekib probleeme Eestis töö leidmisega, eriti kui kriminaalasi pälvib meedia tähelepanu.

Nagu näha, on olemas rida väga häid põhjused, et tegutseda oma kriminaalasjas tõhusalt, kuriteos süüdimõistmist ja sellega kaasnevaid ebasoodsaid tagajärgi võimalusel vältides või minimeerides. Hea algus on palgata advokaat.