tähtaeg

kuriteo aegumine
  Risto Käbi

Kuriteo aegumine

Kuriteo aegumine on klientide poolt sageli tõstatatud teema ja põhiküsimuseks on, et milline on kuriteo aegumistähtaeg. Tegelikult on asjalood tükk maad keerulisemad – ei piisa sellest, et lihtsalt oodata aja kulumist ning kõik ongi korras. Kuriteo aegumine võib seaduse kohaselt katkeda, peatuda või alata hoopis oodatust hiljem. Tüüpiliselt ei ole aegumine kriminaalasjas realistlik võimalus ning kaitse tuleb rajada muudele argumentidele.

Alljärgnev käsitlus peaks andma vastused kuriteo aegumise põhiküsimustele, kui Sa just kriminaaladvokaadi karjäärist ei unista. Väärteo aegumisest kirjutan ka.

Kuriteo aegumine: põhiidee ja õiguslik toime

Võiks küsida, miks kuriteod üldse aeguvad – miks peaks süüdlane jääma karistuseta lihtsalt seetõttu, et tegu ja selle asjaolusid piisavalt kiiresti ei suudeta kindlaks teha ja karistada.

Aegumise vajalikkust põhjendavad erinevaid teooriad. Ühed leiavad, et kuriteo aegumine põhineb ideel, et aja möödudes teo karistusväärsus kahaneb, kuni kaob sootuks. Teiste jaoks on põhiargumendiks, et vana kuriteo menetlemine paneks menetlusaluse isiku protsessis raskesse olukorda (vähendaks kaitsevõimalusi ja suurendaks süütu inimese karistamise riski), kuna tõendite ja info kogumine läheb aja möödudes palju raskemaks ning need on ebausaldusväärsemad. Kolmandad arvavad, et eesmärgiks on vabastada politsei ja kohtud ammu unustatud juhtumitega tegelemisest ja suunata neid värskeid kuritegusid lahendama. Jne.

Teooriate paljususele vaatamata on üheselt selge süüteo aegumise õiguslik toime: kui kuritegu aegub, siis kriminaalmenetlus lõpeb (või ei algagi), välja arvatud, kui kahtlustatav/süüdistatav soovib seda rehabiliteerimise eesmärgil.

Lisaks süütegudele endile aegub ka nende osas mõistetud karistuste täitmine (nt kui teatud aja jooksul trahvi sisse ei nõuta, kaotab riik selle nõudmise õiguse), millest ma siin pikemalt ei kirjuta.

Millal kuritegu aegub

Kuritegude aegumistähtajad on seaduse kohaselt järgmised:

  1. esimese astme kuriteod (karistus üle viie aasta vangistust) aeguvad kümne aastaga alates kuriteo lõpuleviimisest;
  2. teise astme kuriteod (karistus kuni viis aastat vangistust või rahaline karistus) aeguvad viie aastaga alates kuriteo lõpuleviimisest; ja
  3. mõned kuriteod on aegumatud.

Aegumatute kuritegude hulgas on neid, millest seda võiks täiesti loomulikult oodata – genotsiid, sõjakuritegu, inimsusevastane kuritegu. Kuid lisaks on aegumatud kõik kuriteod, mille eest saab karistada eluaegse vangistusega. Nende hulgas on näiteks ka üks narkokuritegu – narkootilise aine käitlemine suure varalise kasu saamise eesmärgil (KarS § 184 21). Samas ei ole aegumatu ükski seksuaalkuritegu, isegi kui ohvriks on alaealine.

Seaduse lahkus kuritegude karistusväärsusele “parim enne” ette nägemisega ei ole lõputu – on rida reegleid, mis hoolitsevad selle eest, et see viis või kümme aastat liiga kiiresti ei saabuks. Nii arvestatakse aegumise algust tihti viimasest võimalikust kuriteoga seonduvast hetkest, mitte esimesest. Näiteks kui kuritegu on koosnenud väiksematest osategudest (raamatupidaja kõrvaldab aastate vältel firma kontolt raha), algab aegumise arvestus alles viimasest sellisest teost.

Need 5-10-aastased aegumistähtajad kehtivad aga siiski vaid juhul, kui politseil ei ole selle aja jooksul õnnestunud kohtueelses menetluses kahtlusalust välja selgitada. Kui see siiski õnnestub, on kuritegude reaalsed aegumistähtajad märksa pikemad, mida kohe selgitan.

Mis kuritegu ikkagi nii kergesti ei aegu

Kuriteo toimepanemisest selle avastamiseni, seejärel kohtueelse uurimiseni, siis kohtumenetluse alguseni ja lõpuks kohtuotsuseni jõuda (läbi kõigi kolme astme) ja kulutada selleks viis aastat, võib tunduda üsna lihtne. Siiski näeb seadus ette võimalusi, kuidas kuriteo aegumistähtaega pikendada viie aasta võrra, kui politsei on kahtlusaluse isiku kindlaks teinud. Teise astme kuriteo korral kahekordistab see aja, mil riik saab kuriteoasjas aegumist vältides lahendini jõuda.

Üheks selliseks on tõkendi kohaldamine. Tõkend on lisaks vahistamisele ja selle alternatiividele ka näiteks allkirja andmine elukohast mittelahkumise kohta. Uurijal on väga lihtne kutsuda inimene politseisse, teha ülekuulamine ja selle sabas võtta vajalik allkiri. Selline allkiri ise kehtib eeluurimisel ühe aasta, aga peale seda märkamatut toimingut on tüüpilise mitte väga suure kriminaalasja aegumisprobleemid riigi jaoks kahtluseta lahenenud.

Kuid neid aluseid on veelgi: süüdistatava kohtu alla andmine, süüdistatava ülekuulamine, kohtu poolt ekspertiisi või täiendavate tõendite kogumise määramine. Kõik need on väga tüüpilised või lausa vältimatud menetlustoimingud kriminaalasja kohtumenetluses ja sisuliselt tähendab see, et kahtlusalusega kuriteoasjas on viie aasta lisandumine aegumistähtajale pigem reegel, kui erand. Seetõttu on aegumistähtajad reaalselt märksa pikemad kui eeltoodud ametlikud numbrid, ja nende potentsiaal kaitsetegevuseks asja kohtusse jõudes väike.

Lisaks ei jookse aegumistähtaeg ajal, mil kahtlustatav/süüdistatav kriminaalmenetlusest kõrvale hoiab.

Boonus: väärteo aegumine

Keskmisest keerukamates väärteoasjades on aegumistähtaja möödumine menetluse ajal märksa reaalsem. Väärteod aeguvad kahe (erandlikult kolme) aastaga ja väärtegude puhul puuduvad aegumise katkemise alused, mis seda tähtaega pikendaksid. Tuleb ette, kus väärteoasja otsustav maakohus teeb otsuse juba nii lähedal aegumistähtaja lõpule, et ükskõik, milline (sh täiesti alusetu) kassatsioon Riigikohtusse esitatakse, aegub asi juba Riigikohtu poolt asja menetlusse võtmise otsustamisel.

Mõnikord ongi ainus (kuid tõhus) kaitseidee väärteoasjas arvestus, et järele jäänud kaebevõimalusi ja selleks eeldatavalt kuluvat aega arvestades aegub väärtegu enne lõpliku lahendi jõustumist. Ei ole vahet, et maakohus tunnistas Sind väärteoasjas süüdi ja kaebamiseks puuduvad argumendid – kui aegumistähtaeg saabub, on kohtuvõit automaatselt käes.

Kokkuvõttes ei anna kuriteo aegumise kontseptsioon tüüpilises kriminaalasjas tavaliselt tõhusaid kaitsevõimalusi, kuna reaaluses on avastatud kuritegude aegumine pikk protsess. Asi saab tihti lahendatud enne, kui kell kukub. Seevastu väärteoasjades võib aegumistähtajani jõudmine olla reaalne, luues juba iseenesest häid võimalusi kaitsetegevuseks.

Aegumine / Karistusõigus / Kriminaalmenetlus 0 kommentaari
õiguslik tähtaeg
  Risto Käbi

Millal saabub õiguslik tähtaeg

(Uuendatud 10.05.2019) Nagu varasemalt juttu on olnud, õiguslik tähtaeg endaga nalja teha ei luba. Juriidilistes küsimustes, eriti kohtuasjades, tuleb tähtaegu silmas pidada ja nende ületamist vältida. Ei ole olemas nii head kohtuasja, mida tähtaja möödalaskmine ei võiks täielikult kihva keerata. Võimalused mööda lastud seadusest tulenevate tähtaegade (sh apellatsioonid, kassatsioonid, kaebused jms) ennistamiseks on napid. Seaduse mittetundmine ja unustamine ei vabanda tähtaja maha magamist.

Selleks et vältida katastroofi või viimase hetke paanikat, alusta tähtaja välja selgitamisest. Selleks tuleb leida vastus kahele küsimusele.

1. Millal hakkab õiguslik tähtaeg kulgema?

Enamasti algab õiguslik tähtaeg kulgema kas:

a) vastavat tähendust omava sündmuse toimumisest (nt tähtajaga seotud dokumendi kättesaamisest, tehingu tegemisest vms), või

b) kindlaks määratud kuupäevast.

Esimesel juhul on asi lihtne: said dokumendi kätte või toimus muu tähtaega käivitav sündmus ja tähtaeg hakkabki jooksma. Juriidiliselt väga täpne olles algab tähtaja kulg küll järgnevast päevast. Näiteks saad kätte maksuotsuse ning vaide esitamiseks antud 30-päevane tähtaeg hakkab sellega seoses kulgema.

Teisel juhul tuleb silmas pidada, et kui kuupäev on kindlaks määratud ja Sulle teada, pead mõnel juhul olema ise aktiivne, et võimalik vaidlustamist vajav dokument üldse saada. Igaüht puudutada võivatest asjadest, kus probleemid kerged tekkima, võib näitena tuua väärteootsuse (nt politsei tehtavad liiklustrahvid). Väärteoprotokollis on kirjas, millal on otsus kättesaadav ja parem on see kuupäev kalendris aegsasti ära märkida, et ei ununeks. Kui eeldasid, et väärteootsus saadetakse Sulle e-riigis loomulikult automaatselt e-posti teel, siis eksisid. Seaduse seisukohalt oli otsus konkreetsel, Sulle teada oleval kuupäeval politseis kättesaadav ja kui Sa selle saamiseks midagi ette ei võtnud, siis oma viga. Vaidlustamistähtaega see paraku ei pikenda.

2. Kuidas arvutada välja õigusliku tähtaja lõpp?

Tähtaegade regulatsioon Eesti õiguses on selles mõttes õnnestunud, et erinevate õigusvaldkondade ja menetluste lõikes kehtivad suuresti samad põhimõtted. Iga menetlusseadus, samuti tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 134 jj reguleerivad vastava valdkonna tähtaegu ja -päevasid puudutavat küll eraldi, aga tulemus on lõppkokkuvõttes enamasti sama.

Kõik need seadused sätestavad sarnased reeglid, kuidas arvutada tähtaja lõppu, sõltuvalt kas tegu on aastates, kuudes, nädalates või päevades määratava tähtajaga. Siiski tuleb olla tähelepanelik, et mitte kogemata ajada omavahel segamini 1-kuulist ja 30-päevast tähtaega, mis on kaks erinevat asja. Samuti võib 31.01 alanud 1-kuuline tähtaeg lõppeda ootamatult kas 28.02 või 29.02 (liigaastal).

Teine hea asi seoses tähtaegadega on, et on olemas tööriistad, mida nende arvutamisel kasutada. Ühe sellise leiad siit aga tähtaegasid saab edukalt arvutada ka tabelarvutuse abil.

Kui saadud kuupäev (juriidiliselt „tähtpäev“) satub olema Eestis üldiselt vaba päev (nädalavahetus, rahvuspüha või riigipüha), saad üldjuhul ajapikendust järgneva tööpäevani. See ei kehti aga näiteks Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumisel, nii et alati maksab olla tähelepanelik ja kahtluse korral pigem ettevaatlik.

Kui tegu on kohtuasjaga, siis e-toimikut kasutades saadab kohus tähtaegade kohta automaatseid meeldetuletusi, kus nn vabade päevade erand ka juba kajastub. Teade on küll informatiivne, kuid e-toimiku igapäevase kasutajana ei ole ma veel saadetavate õiguslike tähtaegade puhul vigasid avastanud.

Loodetavasti tegid ülaltoodu abil oma õigusliku tähtaja kindlaks ja saad nüüd keskenduda asja sisulisele võitmisele.

Kohtuasjad / Kohtuvaidlus / Menetlused 0 kommentaari
menetlustähtaeg
  Risto Käbi

Mida teha, kui menetlustähtaeg on kukkumas

(Uuendatud 15.05.2019) Menetlustähtaeg ja selle järgimine on olulised, eriti need, mis tulenevad seadusest (nt kaebetähtajad). Mistahes menetlusliigist rääkides võib kindlalt väita, et kohtud on halastamatud nende suhtes, kes ei ole oma õigusi teostanud selleks ettenähtud tähtaja jooksul. Kell kukub ja õigust enam ei ole.

Kui jätad vajaliku õigel ajal tegemata, vabandusi praktiliselt ei ole. Mõjuvaks põhjuseks, mille osas oleksin mõõdukalt optimistlik, on see, et viibisid kogu tähtaja kulgemisel vältel haiglas koomas, ärkasid just ja said teada, et menetlustähtaeg on määratud. Levinud, ent kasutud õigustused tähtaja rikkumisele on:

i) ma ei teadnud, et seadus näeb ette menetlustähtaja – ma ei ole ju jurist, ja

ii) mul oli tööl palju tegemist ja muud tähtsamad asjad nõudsid tähelepanu.

Neile ära küll lootma jää.

Mida teha, kui Sinu asjas on menetlustähtaeg (kaebetähtaeg, kohtusse pöördumise tähtaeg, vms) täna ümber saamas, aga kiiresti professionaalset abi leida ei ole? Ma ei saa garanteerida, et alltoodud üldised soovitused Sind alati aitavad, aga parema variandi puudumisel tasub proovida. Kirjutan kohtu näitel, aga vastavaid mugandusi tehes sobib ehk ka muude ametiasutuste puhul.

Reegel nr 1: tee maksku, mis maksab vajalik toiming enne kui lõpeb menetlustähtaeg

Kui Sul on arvuti (või faks), on armuaega tüüpiliselt südaööni (mitte kaasa arvatud). Tahad saavutada, et e-posti teel kohtusse saadetud dokument oleks seal kohal enne uue kuupäeva saabumist ja mitte sekunditki hiljem.

Kui oled üksnes tavaposti kasutaja, peab enne postkontori sulgemist kohtule tähtkirja saatmist kinnitav kviitung Sul käes olema. See ei ole lollikindel variant, kuna mõnda liiki menetlustes on nõutav mitte kirja postitamine tähtaja viimasel päeval, vaid selle kohtusse jõudmine hiljemalt siis.

Mida kohtusse saata, kui menetlustähtaeg on lähedal?

Midagi tuleb kindlasti saata. Kui ei ole aega teha tervet rehkendust, tee pool, veerand või kümnendik. Peaasi, et enam-vähem mõistlik dokument oleks kohtule tähtaegselt esitatud. Hoolitse, et Sinu avalduses oleks kirjas vähemalt:

a) kes kohtusse pöördub / kes Sa oled (nimi, isikukood / registrikood, kontaktandmed),

b) mida kohtult tahad (konkreetse otsuse tühistamist; raha sellelt ja sellelt isikult sellises ja sellises summas, vms). Kui vaidlustad otsust, pane see oma avaldusele lisana juurde. Kui Sul on leping, võlakiri või muu dokument, mille täitmist soovid, lisa see avaldusele,

c) seonduvad asjaolud. See on eriti tähtis, kui Sul dokumente lisada ei ole. Nt: „Mu auto lõhuti selle ja selle poolt siis ja siis ära ning ma sain kahju“. Või: „mu maja kõrvale kerkib vundament, aga vald ei anna infot, mida sinna rajatakse ja millisel alusel“.

Ära muretsege, kui tekst saab napp. Hetkel on eesmärk panna selge märk maha, et soovid midagi menetlemiseks esitada ja vältida vastuväidet, et Sa ei ole seda tähtaegselt teinud. Siin on muidugi mõistlikud piirid. “Tahan, et Eesti Vabariigis lõpuks ometi seadusi järgitaks” on liiga üldine, väitmaks hiljem, et eesmärgiks oli vaidlustada maakohtu konkreetset otsust. Samas “Naabrimees Mati Kask, isikukood XXXXXXXXXXX, aadress YYYYYYYYYYY ei maksa kaks aastat tagasi laenuks antud raha tagasi. Palun 100 eurot ning menetluskulud temalt välja nõuda” võiks töötada.

Allkiri alla ja teele

Kui see on digitaalallkiri, siis sellest reeglina piisab. Kui see on siiski allkiri faksiga esitataval dokumendil või hoopis allkirjastamata fail e-kirja lisana, saada originaal esimesel võimalusel tähitud postiga kohtusse. Esimene võimalus tähendab homme, järgmisel tööpäeval; mitte siis, kui Sa ümbermaailmareisilt tagasi saabud.

Karta on, et Sinu nõuded, asjaolud, tõendid ei pruugi saada ideaalselt kirja. Võib-olla jääb tasumata riigilõiv või kautsjon. See ei ole hetkel kõige tähtsam, sest saad sel juhul peagi kohtult kirja, kus puudustele osundatakse ja palutakse need kõrvaldada.

Oot-oot, millisele kohtule avaldus saata?

Kui vaidlustad mõnda otsust, on vaidlustamise kord seal tavaliselt kirjas. Kui Sa ei ole siiski kindel millisesse kohtusse dokumendid saata, hoolitse selle eest, et see saaks vähemalt mõnda Eesti kohtusse tähtaegselt esitatud (kontaktandmed, sh menetlusposti aadressid on siin). Küll nad kohtus juba selgitavad, kellele asi allub ja edastavad õigele adressaadile.

Kui oled avalduse tähtaegselt teele saanud ja asi on oluline, ei ole nüüd aeg puhkama jääda. Esimesel võimalusel leia endale advokaat, näita talle, mille oled kohtule esitanud ja kuula, mida ta Sulle edasi soovitab. Tegelik võitlus seisab alles ees.

Kui eeltoodu käib Sulle üle jõu, võid viimase abinõuna tähtaja ületamise vastu taotleda riigi õigusabi ja loota, et kohus menetlustähtaja jooksul esitatud riigi õigusabi taotluse menetlemiseks kulunud aja sisuliselt Sinu menetlustähtajale juurde lisab. See on parem kui mitte midagi.

Kohtuasjad / Menetlused 0 kommentaari