Blogi

01.03.201715.05.2019 Risto Käbi

Vahistamine kriminaalmenetluses

(Uuendatud 07.12.2017) Vahistamine on miski, mida kuriteokahtlusega kinni peetud iga hinna eest vältida püüavad, isegi kui see võib neid edasises menetluses oluliselt kahjustada. Siia alla käivad mõtlematud ütlused ülekuulamisel, mis tehtud jätkuva vabaduse lootuses, kuid mis lõpuks aitavad kaasa hoopis süüdimõistva kohtuotsuseni jõudmiseni. Isegi kui seni on tegutsetud kaitses omapäi, siis vahistamistaotluse koostamisel otsustavad ka optimistlikumad kahtlustatavad lõpuks endale kaitsja võtta, sest asi läheb tõsiseks.

Annan siin ülevaate, mida tähendab vahistamine kaitsetegevusele ja kuidas vahistamine toimub.

Vahistamine on kaitse seisukohalt ebasoodne strateegiline tagajärg

Arreteerimine kitsendab kaitsevõimalusi. Esiteks on nüüd takistatud tõhus infovahetus kahtlustatava/süüdistatava ja kaitsja vahel, tõendite iseseisev kogumine, jne. Teiseks, pärsitud saab võitlusvaim. Piisavalt kaua kinni olles hakkavad ahvatlevatena paistma mistahes riigi poolsed ettepanekud, mis vabadusse pääsemisega seotud. Kui oled vahi all, tõuseb tõenäosus, et valid mõne lihtmenetluse (nt kokkuleppemenetluse), lepid ka reaalse vangistuse ning süüdimõistva otsuse muude tagajärgedega.

Küsimus on ka selles, kellele surub aeg peale ja tihti tuleb ajakitsikuses olijal teha teise poole kasuks mööndusi, nt kokkuleppemenetluse läbirääkimistel. Senikaua, kui kahtlustatav on vabaduses, on tal aega maa ja ilm. Võimalik menetluslik valik on lükata asja arutamine ja kohtuotsus võimalikult kaugele edasi. Kui oled vahi all, on lugu vastupidine.

Parima kaitse teostamiseks tasub vahistamist vältida ja säilitada kaitsetegevuseks avaram mänguruum.

Vahistamise alused ja tähtajad

Vahi alla võtmine saab toimuda järgmistel tingimustel.

Põhjendatud kahtlustus. See on info ja tõendid selle kohta, et vahistatav võib tõenäoliselt olla midagi teinud, mis täidab kuriteo koosseisu.
Oht, et kriminaalmenetlusest hoitakse kõrvale. Siia alla käib kindlasti juba aset leidnud kõrvale hoidmine (nt menetleja kutsel ilmumata jätmine). Raske kuriteo kahtluse korral võib ainuüksi võimalik pikk vanglakaristus tähendada sellist ohtu, isegi kui senise tegeliku käitumisega selleks põhjust antud ei ole.
Oht, et pannakse toime uusi kuritegusid. Seda on lihtne karta, kui karistusregister kubiseb varasematest sissekannetest, mis aga ei tähenda, et seni õiguskuulekas kodanik on sellest prognoosist kindlasti vaba. Kohtupraktika lubab teatud kuriteoliikide puhul (nt varavastased ja narkokuriteod) teha eelduse, et neid võidakse ka edaspidi toime panna. Sellega ei otsustata süüküsimust lõplikult, mistõttu ei peeta seda süütuse presumptsiooni rikkumiseks.
Vahistamine on vältimatult vajalik.

Vahistamiseks annab kohtunik loa korraga kaheks kuuks, mida saab pikendada. Siiski saab kohtueelses menetluses kahtlustatavat vahi all pidada kokku kas kuni kuus või kuni neli kuud, sõltuvalt kahtluse sisuks oleva kuriteo raskusest, alaealise puhul kuni kaks kuud. Kui asi on mahukas või keerukas, võib ka neid tähtaegu pikendada.

Kui kohtueelne uurimine lõpeb ja asi jõuab kohtusse, otsustab juba asja menetlev kohus jätkuva vahistamise ja kontrollib selle vajalikkust edaspidi kord kuue kuu jooksul.

Raskete kahtlustuste-süüdistuste korral võib vahi all viibimine kesta nõnda mitmeid aastaid järjest kuni kohtuotsuse jõustumiseni välja.

Kuidas vahistamine käib

Vahistamisotsuse teeb kohus prokuratuuri taotluse alusel. Toimub istung, kuhu kutsutakse küsitlemiseks ka vahistatav ning soovi korral tema kaitsja.

Sellel istungil on üsna paratamatu, et prokuratuuri ettevalmistus on parem (süütõendite kogumine võib olla kestnud nädalaid, kuid või aastaid). Kuna vahistamine toimub kahe päeva jooksul kinni pidamisest, ei jõua kahtlustatav ise ega ta kaitsja ilmselt olla samaväärselt ette valmistunud. 48 tundi võib ära kuluda vaid kaitsja leidmisele ja ilmumisele.

Prokuratuur teeb selle ebavõrdsuse võimalusel veel suuremaks. Seadusega nähakse ette kohustus teha vahistamise aluseks olevad tõendid ka vahistatavale kättesaadavaks, välja arvatud erandlikel juhtudel. Reaalsuses on see erandlikkus aga reegel.

Nii võib juhtuda, et Sul on vahistamisel olemas taotlus ja seal viited tõenditele, kuid mitte rohkem. Tuleb loota, et Su kaitsjaks on advokaat, kes suudab jalgadel mõelda ning kui mitte midagi muud, siis vähemalt tervemõistuslikud argumendid kohtu jaoks veenvalt sõnastada. Näiteks, et suhteliselt kerges kuriteos kahtlustatav ei lähe vabadusse jäädes panema toime uut, õigusemõistmise vastast kuritegu, mille eest ähvardaks juba reaalne vangistus.

Vahistamise vaidlustamine

Vahistamismääruse vaidlustamine on muidugi võimalik (tähtaeg 10 päeva) ja enamasti on vähe põhjuseid seda mitte teha. Vaidlustamistähtaja ja ringkonnakohtu otsustuseni mineva suhteliselt napi aja jooksul peaks siiski olema võimalik välja tuua kõik argumendid ja kättesaadavad tõendid, mis võiks kohut vahistamisotsust kohe ümber vaatama panna. Ilmselt on see kaitseadvokaadiga koostöös jälle lihtsam.

Kuni eelmise aastani paistis vahistamist puudutav mõjukaim kohtupraktika (Riigikohtu oma) olevat saavutanud oma küpsuse ja paigal seisvat. Seetõttu ei olnud vahistamismääruste vaidlustamine uute asjaolude puudumisel enamasti tulemuslik: ringkonnakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning Riigikohus ei võtnud kaebust menetlusse. Maakohtud tsiteerisid oma otsustuste põhjendamisel ühtesid ja samu Riigikohtu lahendeid.

Kuid 2016. aasta algas kohe uute ja vahistatavateke soodsate lahenditega. Lisaks muutus 2016. a sügisel vahistamise õiguslik regulatsioon ning on näha, et uus kohtupraktika on kujunemisel. Seetõttu on vahistamise vaidlustamisel kaebemenetluses varasemast suurem võimalus edule. Sealhulgas saavad vahistamisega seotud määruskaebused hetkel varasamaga võrreldes silmnähtavalt enam Riigikohtu menetlusse.

Kui loed seda, kuna oled ise või keegi Sulle oluline on seotud kriminaalasjaga, siis äkki huvitab Sind, kuidas kriminaaluurimine selle alguses tüüpiliselt kulgeb.

07.02.201715.05.2019 Risto Käbi

Narkokuriteod: ära pane neid toime!

(Uuendatud 07.12.2017) Narkokuriteod on kriminaaladvokaadi praktikas sagedased, sest ainete tarvitamine on levinud. Põhimõtteliselt on kogu narkootikumidega seotud tegevus süütegudena karistatav, kõige kergemal juhul väärtegudena. Kindlasti ei soovita ma Sul narkosüütegu toime panna, mida uimasteid omades ja tarvitades teed.

Narkootikumide käitlemise eest võib raskemail juhtudel saada karistada ka kriminaalkorras ja kui, siis trahvi ja arestiga asi enam ei piirdu. Seaduses sätestatud narkokuriteod sihivad eeskätt narkootikumide müüjaid ja püüavad läbi karmi karistuse ähvarduse narkoäri ohjeldada. Mida inimesed tihti ei tea on, et ei ole üldse vaja müüa kilode viisi ainet, et narkoasi kaela saada – lävi on palju madalam.

Praktikas tuleb ette juhtumeid, kus narkokuritegude eest saavadki karistada inimesed, kes ei ole narkodiilerid. Ka siis, kui haridust omandav või normaalne töötav inimene on ostnud vaid isiklikuks tarbeks korraga liiga suure koguse kanepit, on tagajärjeks kriminaalkaristus ja muu sellega kaasnev. Kahju on näha, kui kriminaalvastutusele võtmine piirab noore inimese edasisi karjäärivõimalusi, isegi kui vanglasse minna ei tule.

Püüan järgnevalt avada, millisel juhul on narkootikumidega toimetamine kriminaalkorras karistatav. Kirjutan siin vaid enam levinud narkokuritegudest, mis on ette nähtud karistusseadustiku (KarS) §-des 183 ja 184. Lihtsuse mõttes ei hakka ma eristama narkootilisi ja psühhotroopseid aineid, sest karistusõigus neil vahet ei tee.

Millised ained on keelatud ja karistatavad kui narkokuriteod

Narkootiliste ainete nimekirja leiad selle sotsiaalministri määruse lisast 1. Kõik nn tavalised kahtlusalused on selles kindlasti olemas. Ainete hulgas on muidugi ka kanep, mis on kehtiva õiguse järgi narkootiline aine ja mille regulaarset tarvitajat keskmine õiguskaitsesüsteemi töötaja peab narkomaaniks.

Kui mitte olla keemik, on selle nimekirja mõistmine ilmselt keeruline. See on hea põhjus olla tundmatute ainetega eriti ettevaatlik. Tean inimesi, kes on tellinud endale “täiesti ametlikult veebilehelt” mingisuguseid stimuleerivaid imekapsleid ja loodetud paki asemel saabub hoopis kutse ülekuulamisele, sest toime on pandud narkokuritegu.

Narkootikumide suur kogus ja väike kogus

Vastutus narkootikumidega seotud süüteo eest sõltub aine kogusest, kas see on suur või väike. Suure kogusega on tegemist, kui ainest piisab kümnele inimesele joobe tekitamiseks. Alla selle jäänud aine kogus on väike.

Kohtud tuginevad narkojoobeks vajaliku doosi hindamisel kohtuekspertide teadmistele. Kohtueksperdid arvavad täna, et selleks on 1,3g amfetamiini, 0,65g kokaiini või 7,5g marihuaanat. Jutt käib puhta narkootilise aine kogusest, ballastainet ei arvestata.

Sinu käes olev aine kogus ei ole muidugi mitte ainult see, mis taskus kaasas, vaid ka see, mis on töökohas, autos, kodus, suvilas, jne.

Seetõttu ole kindel, et Sinu valduses ei oleks kunagi suurt kogust narkootikume, muidu kaasneb juba kogusest endast tulenevalt kriminaalvastutus. Sel juhul ei mängi rolli, mida ja mis eesmärgil Sa ainega toimetasid. Narkodiilerite kriminaalasjades on kohtupraktikas leitud, et süstemaatilise väikses koguses käitlemise korral võib kõne alla tulla teo käsitlemine ühe tervikuna – regulaarsed väiksed kogused liidetakse ja tulemuseks on juba käideldud suur kogus ainet.

Narkootilise aine käitlemise eesmärk ja kas narkokuriteod üldse eeldavad kokkupuudet ainega

Narkokuriteo kvalifikatsioon sõltub ka sellest, mis eesmärgid aine suhtes on ja mida sellega tehti. Eeskätt on oluline, kas ainet käideldakse oma tarbeks (mida koheldakse leebemalt) või on tegevus suunatud narkootikumide teiste poolt kasutamiseks (mis saab karmima kohtlemise osaliseks).

Õiguslik soovitus (mis ei tähenda, et narkootikumide käitlemine oleks sel juhul seaduslik) on vältida mistahes tegevust seoses narkootilise ainega, mis ei ole seotud selle hankimise ja hoidmisega vaid enda poolt kasutamiseks. Riskantne on näiteks sõprade jalavaeva säästmiseks ka neile ostmine, hilisema üle andmise ja arveldamisega. Lubatud ei ole ka kinkimine, laenamine ega mistahes muul viisil aine teisele üle andmine.

Narkokuriteo toimepanemiseks ei ole ainega tingimata üldse vaja kokku puutuda. Kui annad tuttavale küsimise peale vihje, kellelt saab osta, võid hiljem anda selgitusi juba politseis narkootikumide vahendajana üle kuulamisel. Mis sellest, et Sa ise mingit kasu sellest tehingust ei saanud ning enda arust tegid ainult teene.

Karistused narkokuritegude eest

Suure koguse aine puhul räägime vastutusest KarS § 184 alusel. Raskendavate asjaolude puudumisel on karistuseks vangistus 1-10 aastat, korduva narkokuriteo puhul 3-15 aastat. Suure varalise eesmärgi taotlemisel (40 000 €) näeb seadus maksimumkaristusena ette eluaegse vangistuse.

Kui noor inimene võib (sõltub muidugi aine kogusest ja mõnest muust asjast veel) esmakordsel vahelejäämisel loota tingimisi vangistusele, siis korduvad narkokuriteod toovad tüüpiliselt kaasa reaalse vangistuse.

Väikese koguse narkootilise aine käitlemisel edasi andmise eesmärgiga selle erinevates vormides järgneb kriminaalvastutus KarS § 183 järgi. Sõltuvalt asjaoludest (korduvus, grupiviisilisus, jne) võib karistuseks olla rahaline karistus või kuni 5-aastane vangistus.

Kui Sinu juurest narkootikume leitakse või oled neid tarvitanud, kuid see kuriteo koosseisu välja ei anna, toob politseiga kokkupuude kaasa väärteokaristuse. Õiguslikuks aluseks on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 15¹, mis näeb karistusena ette rahatrahvi või aresti.

Narkokuriteod on politsei, prokuratuuri ja kohtute jaoks prioriteetsed, seega on vahele jäämise risk ainetega tegeledes alati olemas. Kui oled sattunud narkoasjaga politsei huviorbiiti, soovitan teha endale selgeks, mida kriminaaluurimise alustamine Sulle tähendab ja hakata mõtlema kaitsja palkamisele.

Karistusõigus / Kriminaalmenetlus / Narkokuriteod 2 kommentaari

18.01.201715.05.2019 Risto Käbi

Õigusterminid võhikule: kohtuasjad

(uuendatud 07.12.2017) Kohtuvaidlustega seotud õigusterminid on sageli valesti kasutuses, sh õigusteemadel kirjutavate ajakirjanike poolt. Mõnikord on lausa raske aru saada, millise iseloomuga vaidlusest tegelikult räägitakse. Nii võib lugeda, et mõni advokaat “kaitseb” kedagi haldusasjas või kohus mõistis kellegi tsiviilvaidluses “õigeks”. Kui kirjutatakse, et Keit Pentus-Rosimannus mõisteti Autorollo asjas “õigeks” või “süüdi”, võib jääda ekslik mulje, et talle on olnud esitatud süüdistus kuriteos.

Seega ei ole üleliigne kohtuga seotud põhilist õigusterminoloogiat kaardistada, mida teen alljärgnevalt kohtumenetluse liikide kaupa.

Õigusterminid kriminaal- ja väärteoasjades

Kriminaal- ja väärteoasjad on üldmõistena süüteoasjad, mille sisuks on otsustada küsimus, kas menetlusele allutatud isik on toime pannud kuriteo või väärteo ja kui, siis milline karistus selle eest mõista. Kuriteo (mida käsitletakse kriminaalmenetluses) erinevus väärteost on see, et toime pandud tegu ja sellele järgnev karistus ning muud tagajärjed on oluliselt raskemad. Kui asjaga tegeleb prokurör, saab tegemist olla vaid kuriteo-, st kriminaalasjaga.

Tallinnas arutatakse kriminaal- ja väärteoasju Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas ja Tallinna Ringkonnakohtus.

Süüdistatav on füüsiline või juriidiline isik, kelle asja prokuratuur saadab süüdistusaktiga (dokument, mis kirjeldab ette heidetavat tegu ja seda kinnitavaid tõendeid) kohtusse eesmärgiga tuvastada tema poolt kuriteo (mitte väärteo!) toimepanek. Kohtueelsel uurimisel kasutatakse mõistet kahtlustatav.

Menetlusalune isik on nn süüdistatav väärteoasjas.

Kaitsja on jurist, enamasti advokaat, kes kahtlustatavat kohtueelses menetluses või süüdistatavat kohtus kaitseb. Väärteoasjas kaitseb ta menetlusalust isikut.

Kohtumenetluse tulemusena kohus kas teeb kindlaks kuriteo või väärteo toimepanemise, tunnistab süüdi ja mõistab karistuse või siis mõistab süüdistatava süüdistuses õigeks (või lõpetab menetlusaluse isiku suhtes väärteomenetluse).

Õigusterminid tsiviilasjades

Tsiviilasjad on vaidlused eraisikute (füüsilised ja juriidilised) vahel, mis puudutavad eraõiguslikke küsimusi. Sellisteks on näiteks vaidlused seoses lepingutega, kahju tekitamisega, perekonna- ja pärimisküsimustega. Tallinnas arutatakse tsiviilasju Harju Maakohtu Kentmanni ja Tartu maantee kohtumajades ning Tallinna Ringkonnakohtus. Kuriteoga tekitatud kahju osas esitatud hagi arutatakse enamasti ühes menetluses kriminaalasja endaga, st see toimub erandlikult kriminaalasju läbi vaatavates kohtumajades.

Hagi on kohtule esitatud avaldus, mis tugineb kindlatele asjaoludele ja esitab teise poole vastu nendega seoses nõude. Nõude esitab hageja, see esitatakse kostja vastu. Nõue võib olla näiteks millegi tegemiseks (raha maksmine), millestki hoidumiseks või millegi tuvastamiseks. Kriminaalasjas süüdistuse saanu ei ole “kostja” (kui just kuriteos kannatanu ei esita tema vastu kahjunõuet) ja esitatud süüdistus ei ole “hagi”.

Esindaja on ainus korrektne mõiste kasutamaks tsiviilvaidluse osalist esindavat juristi. Tsiviilasjades ei ole “kaitsjat”, mis on vaid süüteoasju puudutav mõiste.

Tsiviilvaidluse lahendina kohus rahuldab hagi (tervikuna või osaliselt) või jätab hagi rahuldamata. Kedagi ei mõisteta “süüdi” ega “õigeks”, keegi ei saa “karistada”. Tsiviilvaidluse lahendi sisuks on kohtu otsustus selle kohta, kas hageja poolt esile toodud faktide pinnalt annab õigus aluse kostjalt ühte või teist asja nõuda või mitte.

Õigusterminid haldusasjades

Haldusasjad on vaidlused avaliku võimuga, tüüpiliselt seoses mõne haldusakti või toiminguga. Näiteks maksumaksja vaidlus maksuametiga tasumisele kuuluva summa üle, vaidlus detailplaneeringu õiguspärasuse üle kohaliku omavalitsusega või Edgar Savisaare vaidlus Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoniga linna raha eest tehtud isikliku valimisreklaami kulude hüvitamiseks. Tallinnas arutatakse haldusasju Tallinna Halduskohtu Tallinna kohtumajas ja Tallinna Ringkonnakohtus, mis asuvad ühes majas Draamateatri kõrval.

Kohtusse pöördumise vormiks on kaebus ja selle esitaja kaebaja. See, kelle peale kaevati, on vastustaja. Vaidluse tulemusena kohus kas rahuldab kaebuse või keeldub sellest, millega seoses kas tühistatakse haldusakt või avaliku võimu toiming tunnistatakse õigusvastaseks. Kedagi ei hageta, mõisteta õigeks ega süüdi ega karistata.

Kui menetlusosalist aitab menetluses advokaat või jurist, on ta selle protsessiosalise esindaja, mitte kaitsja.

“Advokaat” ja “jurist”

Kohtumenetlustes esinevad tihti “advokaadid” ja “juristid”, kuid mis eristab ühte teisest?

Advokaat on Eesti Advokatuuri kuuluv elukutseline jurist, kes võib olla vandeadvokaat, vandeadvokaadi vanemabi või vandeadvokaadi abi. Advokatuuri mittekuuluvate juristide kohta ei tohi kasutada mõistet “advokaat”. Pikemalt loe advokaadi ja juristi sisulistest erinevustest siit.

Loodetavasti sai pilt veidi selgemaks. Kui mõni huvipakkuv õigustermin jäi kajastamata, siis anna palun teada.

Advokaat / Kohtuvaidlus / Kohus 0 kommentaari

22.09.201615.05.2019 Risto Käbi

Nõudekiri advokaadilt

(uuendatud 07.12.2017) Õiguspraktikas eelneb kohtusse pöördumisele enamasti advokaadibüroo nõudekiri. Advokaadi koostatud nõudekirjast (mõni nimetab seda “pretensiooniks”) tulebki juttu. Pane tähele, et inkassofirmade arvuti poolt koostatud rutiinseid nõudeavaldused on midagi muud.

Kuidas advokaadi nõudekiri välja näeb

Advokaadibüroodest võib laekuda erinevaid kirjalikke dokumente, mis kõik ei ole muidugi nõudekirjad. Seetõttu mõne sõnaga, milline üks tüüpiline nõudekiri välja näeb.

Nõudekirja struktuur on enamasti järgmine:

Volitusest informeerimine: teavitatakse, et advokaadibüroo on palgatud asjaga tegelema ja keda millises küsimuses esindatakse.
Faktiline käsitlus: tuuakse välja asjaolud, mis on kirjas toodavate nõuete aluseks.
Õiguslik käsitlus: viited õigusnormidele ja kohtupraktikale, millele kirja saatja tugineb.
Nõue: mida kirja saatja Sind soovib tegevat. Võib-olla pakutakse välja alternatiivseid lahendusi, mis kirja saatjat rahuldaksid.
Tähtaeg: konkreetne päev, milleks oodatakse Sinult nõude täitmist või seisukohta. Tavaliselt lisatakse hoiatus, et kui nõuet tähtajaks ei täideta, antakse asi kohtusse.

Endast lugu pidav advokaat allkirjastab Sulle saadetava nõudekirja vaid siis, kui ta on vaidluse asjaolud, tõendid ja rakenduva õiguse põhjalikult läbi töötanud. Sel juhul on nõudekiri dokument, mida saab üsna kerge vaevaga hagiavalduseks muuta. See tähendab, et pärast nõudekirja saatmist kulub suhteliselt vähe aega ja raha, et asi tõepoolest kohtusse anda.

Nõudekirju võiks täna saata elektrooniliselt allkirjastatuna e-posti teel, kuid see eeldab et vastaspool on valmis vastama ja kinnitama kirja kättesaamist. Kuna selle viimasega kipub probleeme olema, on tihti valikuks nõudekiri advokaadibüroo plangil saadetuna tähtkirjana.

Mis eesmärki täidab nõudekiri

Nõudekirja saatmisel võivad olla erinevad eesmärgid, mis tuleb ära tunda ja millega vastamisel arvestada.

Kitsas tähenduses on nõudekirja saatmine vajalik selleks, et panna maha märk püüdest vaidlus kohtuväliselt lahendada ja kindlustada, et kohtusse pöördumisel kannab kaotaja vaidluse kulud, sh advokaaditasu. Kui saata kohe hagiavaldus kohtusse, võib vastaspool nõude õigeks võtta ning öelda, et kulud, mis kohtusse pöördumiseks tehti, olid mittevajalikud. Kui nii, siis võib asjata kohut tülitanud isik kanda mõlema poole kohtukulud.

Samuti kasutatakse nõudekirju selleks, et rääkida läbi “kastist väljas”, st laiemalt, kui ühe nõude kitsalt õiguslik lahendamine võimaldaks. Ühe võimalusena seostatakse omavahel erinevaid juhtumeid, nõudeid ja võimalikke menetlusi. Näiteks osundatakse et mingi nõude osas lahenduse mitte leidmisel esitatakse lisaks kõigele muule kuriteoteade.

Nõudekirja varjatud eesmärgiks võib olla tekkinud segase õigusliku olukorra täpsustamine. Sinu vastus (kui see annab infot, millisena Sina õiguslikku olukorda näed) võib hiljem pöörata Sinu vastu. Näiteks anda aluse tuvastada, et Sa olid suulise kokkuleppe (mida on raske tõendada) osaline ja millekski kohustatud. Kui selguse loomine on nõudekirja eesmärk, tuleb hästi läbi mõelda, mida ja kas üldse vastata.

Lõpuks on nõudekirja eesmärgiks kindlasti soov saada nõude osas tõsiselt võetud. Nõudekirjades on enamasti hoiatus selle kohta, millised kulud kohtusse pöördumisega kaasnevad ja kuidas Sina neid kandma hakkad. Advokaadibüroo kaasamine näitab tehtud kulutusi ja on märgiks sellest, et see asi võib lõpuks tõesti kohtusse jõuda. Tihti ongi nõudekirja saatmise põhieesmärgiks põiklev vastaspool lõpuks läbirääkimiste laua taha saada ja probleemi olemasolu tunnistama.

Mida nõudekirja saades teha

Mina Sinu asemel advokaadibüroost tulnud nõudekirja niisama prügikasti ei viskaks. Mõtle parem läbi vastused järgmistele küsimustele.

Kui tugev on Su õiguslik positsioon selles vaidluses? Äkki näitab analüüs, et mõistlik on teha kohe kompromiss. Võid ju mõelda, et vaatame seda siis, kui asi kohtusse jõuab, milleks praegu raha “raisata”. Kohtus on aga samaks tegevuseks vähem aega ja lisaprobleemiks vajadus omavahel ära jagada vahepeal lisandunud menetluskulud. Tõsiseltvõetava õigusliku hinnangu saab muidugi anda vaid professionaalne õigusnõustaja.

Kui lähed kohtusse, kas oled selleks valmis? Kui otsus asi kohtulikult lahendada kindel, on juba nõudekirja saamine õige hetk hakata mõtlema, ega Su advokaat veel pensionile ole läinud, kus need tõendid täpselt ongi ja kas vaidluse ressursipool on korras.

Tuleb ette, et nõudekirjas toodud tähtaeg jääb soovitust lühemaks – võib-olla viivitasid ebameeldiva teemaga tegelemisega, ei saanud kohe advokaadi jutule, vms. Sel juhul informeeri nõudekirja saatjat, et oled asunud asjaga tegelema ning anna mõistlik tähtaeg, millal oma seisukoha esitad. Või paku välja konkreetse kokkusaamise aja läbirääkimisteks. Nii toimides mõistlik inimene mõne rohkem kuluva päeva pärast vast kohtusse kiirustama ei hakka.

Kui otsustad nõudekirja eirata, võid hakata ootama dokumente kohtust. Kui tahad kohe härjal sarvist haarata ja aktiivselt tegutseda, alusta sobiva advokaadi leidmisest.

Advokaadibüroo / Advokaat / Nõudekiri 2 kommentaari

13.09.201616.10.2020 Risto Käbi

Kahtlustatav kriminaalasjas: kuidas uurimine algab?

(Uuendatud 13.10.2020) Kui oled ise või Sulle oluline inimene on järsku kahtlustatav kriminaalasjas, tähendab toiminguid ja piiranguid, mis võivad kohe kaasneda. Ehk on sel juhul kasulik teada, mis juhtuma hakkab või juba juhtus ja miks on võiks abi leidmiseks kohe advokaadibüroo poole pöörduda. See tekst räägib menetlejate (politsei, prokuratuur, kohus) esmastest sammudest kriminaalasja uurimisel – mõned, mis kindlasti juhtuvad, teised, mis võivad juhtuda.

Esimesed toimingud kuriteoasja uurimises, milles kahtlustatav osaleb

Tavaliselt on esimesed nähtavad (sest arvestada tuleb ka mitte avalikega, nt jälitustegevuse võimalikkusega) sammud kriminaalasja uurimises järgmised.

Kahtlustatava kinnipidamine. Kohtu loata on lubatud kahtlustatavat kinni pidada kuni 48 tundi. Kinnipeetul on enamasti õigus sellest teavitada lähedast, kuid mitte alati. Kahtlustatavale antakse õiguste deklaratsioon, kus muude õiguste vahel kirjas ka õigus kaitsja abile.

Kahtlustatava ülekuulamine. Kui inimene on kinni peetud, on see toiming kohustuslik. Kahtlustatava jaoks (kui püüda positiivset näha) on see võimalus saada teada (seda nii faktiliselt kui õigusliku aluse kohta), milles teda kahtlustatakse ja anda / mitte anda ütlusi. Nii mõnigi kord tuleks eelistada viimast, sõltumata sellest, kas ise endal süüd näed või mitte.

Läbiotsimine. Kinnipidamisel vaadatakse kahtlustatav läbi. Läbiotsimine võidakse tüüpiliselt läbi viia kahtlustatava kodus, tööl ja autos.

Muud edasilükkamatud toimingud. Nt joobes juhtimise asjades vere- ja uriiniproovide võtmine, arstlik läbivaatus joobe tuvastamiseks.

Vahistamine ja muud tõkendid

Kriminaaluurimise alguses on kahtlustatava jaoks tihti suurim mure, kas prokuratuur taotleb vahi alla võtmist ja kas kohus taotluse rahuldab. Sellest sõltub nii kahtlustava elu-olu kui ka kriminaalasja edasine menetlus päris oluliselt.

Kahtlustatavat võidakse kohtueelses uurimises vahi all hoida maksimaalselt neli kuni kuus kuud (väga erandlikult sellest kauem), sõltuvalt kahtlustatava kuriteo raskusastmest. Pikendamine ja vahistamise vajalikkus kontroll toimub kahe kuu tagant. Kohtumenetluses võib vahistamine jätkuda juba pikemalt ja harvemini kontrollituna.

Vahistamisega koos võidakse kohaldada suhtlemispiiranguid, sh keelata suhtlemine ka lähedastega. Kaitsjaga suhtlemisel piiranguid ei ole.

Vahistamisel on lisaks kodus olemise võimatusele ja töökoha tõenäolisele kaotamisele halb mõju Sinu väljavaadetele võimalikult heaks kaitseks. Näiteks on karistuskokkuleppe läbirääkimiste positsioonil vaks vahet, kas oled vaba ja kiiret ei ole või oled trellide taga ning vabanemiseks valmis tegema olulisi mööndusi.

Vahistamist on võimalik kohtu määramisel asendada elektroonilise valvega või kautsjoniga. Kui vahistamisest pääsed, võidakse kohaldada tõkendina elukohast lahkumise keeldu. Võimalikke piiranguid on veelgi.

Miks vajab kahtlustatav kaitsjat kohe

Mõnikord hakatakse kaitsja vajalikkust mõistma alles pärast seda, kui kahtlustatav on vahi alla võetud, võib-olla selle alusel, mida ülekuulamisel räägiti. See on veidi hiljem, kui oleks olnud hea. Mis veel võib minna kriminaalasja algusfaasis kahtlustatava jaoks valesti?

Pärast kinnipidamist ollakse arusaadavalt endast väljas ja püütakse uurijale püüdlikult meenutada minevikus toimunut konkreetsete kuupäevade ja kellaaegade täpsusega, vastata küsimustele, mille esitamise põhjust ei mõisteta ja mida oodata ei osata. Nõnda on ebatäpsused kerged juhtuma. Sinu vigade osas ei olda edaspidi paraku suuremeelsed, vaid neid käsitletakse kriitiliselt, et Su jutu usaldusväärsus pihuks ja põrmuks teha.

Asja tundva advokaadi osavõtul võib kahtlustatav ülekuulamisel hankida kaudset infot uurimise enda kohta – milliseid toiminguid juba tehtud on ning milliste võimalike tõendite kogumisega tuleb kahtlustataval arvestada. Seda infot ei avaldata küll otse, kuid kahtlustuse sisu (nt täpsus) ja esitatavad küsimused maalivad vaadata oskajale (= Sinu kaitsja) pildi. Seegi napp info kulub õige kaitsepositsiooni kujundamisel ära, kui alternatiiviks on teada mitte midagi.

Joobeseisundi tuvastamine võiks olla toiming, kus advokaat tõepoolest mitte midagi teha ei saa. Kuid võta näpust – sealgi vormistatakse dokumente, mida Sa oma ärevuses korralikult ei loe, vaid lihtsalt allkirjastad, mis antakse. Hiljem on inimesed endalegi üllatusena avastanud, kuidas seal on must-valgel kirjas, et nad tunnistasid arstile alkoholi või narkootikumide tarvitamist.

Vahistamist ära hoida ei ole alati reaalne eesmärk, kuid seda tuleks vähemalt üritada. Vahistamistaotluse läbivaatamine kohtus on kahtlustatava ja kaitsja jaoks paras väljakutse: vaja on kiiresti töödelda uut infot, olukorda hinnata ja kaitseargumendid tihti käigu pealt välja mõelda. Kiirus on probleemiks eeskätt kaitsele, kuna süüdistaja võib olla kõiki neid asju uurinud ja tõendeid kogunud juba kuude kaupa.

Ilma advokaadita on see muidugi veel keerulisem. Esmakordselt vahistamisel viibides on raske mõista, milline Sind toetav informatsioon võiks olla vahistamise otsustamisel kohtule oluline ja tehtav viga ongi selles, et kasutamata jäävad needki napid võimalused, et kohut vähemalt Sinu kasuks otsustamist kaaluma panna.

Kogemuse pinnalt võib öelda, et kaitsja tegutsemine menetluse algfaasis aitab hoida ära vigu. Nii kahtlustatav kui tema kaitsja võiksid soovida mõjutada asjade käiku, kuni see on võimalik ja alates hetkest, mil see on võimalik. See on parem kui hiljem koos kahetseda tehtud möödalaskmisi.

Advokaat / Kaitsja / Karistusõigus / Kriminaalmenetlus / Vahistamine 0 kommentaari

31.08.2016 Risto Käbi

Getting involved in criminal investigation in Estonia: first steps, and how to get help

If your close one gets involved in criminal investigation in Estonia, this might help you understand what is going to happen soon or immediately, and how to get a local defense attorney hired. The focus of this piece is only on the early stages of criminal proceedings; it is by no means a full picture.

Typical first steps taken in the criminal investigation

If one has gotten caught up as a suspect in criminal investigation, the following proceedings will usually be the first “visible” (there may have been surveillance that lead to the arrest) ones taken by the authorities.

Detainment of a suspect. A suspect may be detained for up to 48 hours without an arrest warrant issued by a court. A detainee is given opportunity to inform a close person about the detainment, with some exceptions. A written copy with one’s rights is provided to the suspect, including the right for an attorney.

Interrogation as a suspect. A mandatory step after detainment is interrogation. The suspect is presented with information (facts and legal basis) on the suspected crime, and a chance to give a testimony regarding the suspicion. Of course, one can (and often probably should) remain silent – a right every suspect has.

Searches. Upon detainment the suspect is searched. Search warrants can be issued for suspect’s place of residence, vehicle, etc.

Specific time critical proceedings. For instance, in DUI cases blood and urine samples, possibly a medical evaluation establish intoxication from drugs.

Taking into custody of the suspect and other preventive measures. A suspect can be taken into and kept in custody for up to six months (in rare cases even more), depending on the gravity of the crime one is suspected of committing. Every two months there will be a review to decide if this measure is still necessary. If a suspect is not taken into custody, he/she is released and some other preventive measure (commonly prohibition on departure) applied. Bails and submission to electronic surveillance are also possible. In connection with taking into custody, application of restrictions on communication (including one’s family members) may happen, usually if there are several suspects. Of course, these restrictions do not apply to communication with one’s defense attorney.

Taking into custody is the last sign needed to start taking things more seriously, it is an indication that suspicion involves not a minor crime and there is some evidence against the suspect.

Why having a defense attorney is important from the get go?

According to the law, use of legal advice at an early stage of the criminal proceedings is usually not mandatory, and the authorities typically will do little if anything to encourage the use of the right to a defense attorney. However, absence of qualified help may lead to mistakes in defense that will be hard or impossible to correct later on. For example, any inaccuracies in suspect’s testimony given after the detainment will be virtually impossible to correct and still have the suspect’s words accepted as reliable evidence later on. When the investigator communicates with the suspect through interpreter, and the suspect itself is vulnerable and nervous after having been arrested, misunderstandings are not only possible, but rather likely.

If the suspect is not fluent in Estonian (the language of the proceedings), it is also useful to have a lawyer to review the recorded minutes for accuracy.

Participation at the hearing held for taking the suspect into custody will require ability to acquire and process limited information very quickly, and assess the situation based on that and in comparison, to earlier cases. This needs a lot of experience to do well, and is clearly a job only for a seasoned professional.

Therefore, if effective use of one’s rights is an objective (which it should be) it is best to have a competent defense lawyer involved early – before the first interrogation and before taking into custody.

Defense attorneys: advocates and lawyers. State legal aid in Estonia

Speaking of possible defense lawyers in Estonia, one should keep in mind that there are advocates – members of Estonian Bar Association -, and other lawyers practicing law here. Advocates have educational requirements, bar exams, apprenticeship, confidentiality and privileges, ethics rules, supervision, and mandatory malpractice insurance. Outside the bar association anyone can practice law, even people who never went to law school! This means there are no quality standards or outside supervision to talk about outside the member of Estonian Bar Association.

If you want a competent defense attorney, go for an advocate, preferably a sworn advocate (in Estonian: ‘vandeadvokaat’). If unsure who you are dealing with, business name of advocates’ law office should have Estonian word ‘advokaadibüroo’ in it, and their names listed here.

If a suspect has no defense lawyer, he/she can request to be provided one under the state legal aid regime. You can find more information about Estonian state legal aid in English from the website of Estonian Bar Association. However, since the state legal aid regime suffers from lack of funding, “public defenders” need to manage quite a workload (in some instances literally several hundreds of active cases) – focusing on one particular case 100% is very challenging indeed.

How to get help and more information

If you need a defense attorney hired in Estonia feel free to contact our firm. If unable to help ourselves, we are happy to provide references to other competent defense attorneys.

In case you want to go deeper into Estonian criminal procedure law by yourself, Estonian Code of Criminal Procedure is a good place to start.

Advokaat / Kriminaalmenetlus / Õigusabi / Riigi õigusabi 0 kommentaari

27.06.201616.10.2020 Risto Käbi

Kas vahetada määratud advokaat enda palgatu vastu

(Uuendatud 16.10.2020) Sa muidugi pead oma õigusi kaitsma ja kui ise advokaati palgata ei ole võimalik, taotle endale pigem riigi õigusabi, kui et toimetad tundmatus valdkonnas päris omapäi. Kui Sul aga on valikuvõimalus ja juba mõlgutad mõtet määratud advokaat välja vahetada, on põhjust asi ära teha.

Määratud advokaadi tegevust pärsib riigi õigusabi süsteem ise oma alarahastuse ja kitsaste raamidega, mistõttu õigusabi ei saagi olla sama hea kui lepingulise advokaadi oma. Sama advokaat teeks kokkuleppe alusel paremat tööd kui määratud advokaadina.

Kas valid oma advokaadi teadlikult või jääb see juhuse hooleks

Õigusabi järele vajaduse tekkimisel on Sinu esmane huvi leida asjaga tegelemiseks kõige õigem advokaat.

Riigi õigusabi toetab seda huvi vaid osaliselt. Tööd jaotav arvutisüsteem pakub ülesannet juhuvaliku alusel riigi õigusabi osutada soovivatele advokaatidele ja töö saab see, kes jõuab esimesena nupule vajutada. Tihti võetakse tellimus vastu loetud sekundite jooksul, st põhjalikku kaalumist, kas olen ikka selleks tööks pädev jms ei toimu.

Kui keegi seda tellimust ei soovi (nt on ilmselt raske juhtum), määratakse töö advokaadile kohustuslikus korras. See tähendab, et riigi õigusabi hakkab nüüd andma see, kes tegelikult selle asjaga tegeleda ei taha.

Kes tellib “muusika”, kui Sul on määratud advokaat

Kuigi enamasti jääb Sulle lõpuks kohustus see kulu riigile hüvitada (määratud advokaat ei ole tasuta teenus!), maksab määratud advokaadile tasu riik. Määratud advokaat ei tunneta Sind “muusika” tellijana sel määral kui lepinguline kaitsja või lepinguline esindaja.

Tasu saamiseks esitab määratud advokaat taotluse tehtud töö kohta ja menetleja (uurija, prokurör, kohus) otsustab, kas see on põhjendatud. Eriti kriminaalasjades on veidi kummaline mõelda, et määratud kaitsja tasu otsustab keegi, kelle eesmärke see sama advokaat (kui ta oma tööd tõsiselt võtab) ju ei teeni. Osade ülesannete eest makstakse tasu töö tegemisest kuid või aastaid hiljem. Igapäevane on isegi väikeste tasusummade vähendamine taotluste lahendamisel.

Seetõttu saadab määratud advokaadi iga sammu küsimus, kas ühte või teist tegevust peetakse põhjendatuks, kas selle eest saab tasustatud ja millal. Lepingulise advokaadi tegevuse põhjendatuse üle otsustad Sina oma advokaadiga ning tasustamise lepite kokku nii, et mõlemad oleksid rahul. Sisulise töö kõrvalt ei pea muretsema, kui põhjendatuks peab protsessuaalne vastaspool Sinu advokaadi tegevust.

Sageli kuulen usaldusega seotud probleemidest riigi õigusabi advokaatidega seoses. Mõeldakse, et riik ta määras ja maksab tasu, järelikult teenib määratud advokaat riigi, mitte minu huve. See mure on enamasti täiesti alusetu, aga Sinu ja advokaadi usaldussuhe on kindlasti hoopis midagi muud, kui oled oma esindaja või kaitsja ise valinud. Usaldus aga on eduka koostöö peamisi aluseid.

Lisaks on kliendi enda huvi ja koostööpanus suuremad, kui ta töötab enda valitud advokaadiga, kelle tegevust väärtustab.

Kui palju määratud advokaat tegelikult teenib

Mõnele võib tunduda, et määratud advokaat saab päris head tunnitasu (turuhindadest küll 2-4 korda madalam). Tegelikult lähevad sealt maha advokaadi vältimatud tegevuskulud (kontor, transport, side jne) ja selles sisalduvad maksud. Tasu taotlemisega kaasneb paras hulk tasuta administratiivset tööd ja mitmekordne kontroll enne, kui raha reaalselt kontole laekub.

Määratud advokaadi reaalne tunnitasu on siiski oluliselt madalam, kuna palju on vältimatuid, kuid tasustamata tegevusi. Advokaadi tellimisel pooletunniseks ülekuulamiseks võib sõidule büroost politseijaoskonda ja tagasi Tallinnas kuluda üks tund, mille eest tasu ei saa. Reaalselt võib riigi õigusabi eest makstav tasu olla turutasemest 10-20 korda madalam.

Seetõttu on tõsiasi, et peamiselt riigi õigusabist elatuv määratud advokaat peab tegema väga palju erinevaid projekte, kordades enam kui lepinguline advokaat. Paratamatult ei saa Sinu asi sel määral tähelepanu kui soovid. Eesmärk on suunata määratud advokaadid massitööle, mitte rätsepatööle.

Milliseid tulemusi annab pärsitud ettevalmistus

Ka tasustatud tegevuste osas on olulised ajalised piirangud. Riigi õigusabi tasustamisel joonistub välja põhimõte, et maksab advokaadi füüsiline kohalolek (kohtus, politseis), ettevalmistus aga mitte. Ülekuulamisel tähendab see tihti seda, et kahtlustatav näeb oma määratud kaitsjat esimest korda alles politseis, vahetult enne toimingu algust.

Ettevalmistus on aga kõige väärtuslikum osa advokaadi tööst, sellest sõltub tulemus väga oluliselt. Seetõttu suurte eesmärkidega õigusabiprojektid ja riigi õigusabi hästi kokku ei sobi.

Määratud advokaat saab kriminaalasjas kaitse ettevalmistuse eest tasustatud üldjuhul 6 tunni ulatuses (kõik kokku!!!). Seal sees on nõupidamised õigusabi saajaga (kes võib olla mitme tunnise sõidu kaugusel vanglas), menetlusdokumentide koostamine, tõendite otsing, kohtukõne ettevalmistus, jms. Tegelikult vajalik ettevalmistuse aeg võib ületada seda määra mitmekordselt, suurtes kriminaalasjades kümneid või enam kordi.

Tsiviilvaidluses pigistavad tasupiirangud veel rohkem, kuna asjad kipuvad olema mahukad ja seal tuleb palju kirjutada.

Seetõttu on määratud advokaadi jaoks efektiivne ajakasutus väga oluline – aega jätkub vaid põhilise jaoks. Dokumendid saavad koostatud ja esitatud, kliendiga kohtutud ja räägitud. Sinu perekonnaliikmete rahustamiseks ja Sulle asjade korduvaks selgitamiseks aega ei ole.

Kokkuvõtteks

Ilmselt tahad, et Sul oleks usaldusväärne advokaat, kellel oleks piisavalt aega, et Su asjale keskenduda. Tahad teha häid otsuseid, sh saada usaldusväärset hinnangut, kui tugev Su positsioon on. Kui kohtusse juba minna, olgu kõik tehtud, et soovitud tulemus saavutada.

Suurem osa määratud advokaate teevad ka meie kitsastes tingimustes tööd südamega, kuid riigi õigusabi piirangud panevad määratud advokaadi raamidesse, kus parim töö ja tulemus ei ole tõenäoline. Kui võimalik, palka endale advokaat ise, et asi saaks võimalikult hästi aetud.

Advokaat / Menetlused / Õigusabi / Õigusabi hind / Õigusteenus / Riigi õigusabi 0 kommentaari

13.06.201615.05.2019 Risto Käbi

KOHTULUGU: Sigula Küla Ühendus saab Tartu Hoiu-laenuühistult “garantii”

(uuendatud 07.12.2017) See postitus annab ülevaate tegelikust juhtumist, kus Tartu Hoiu-laenuühistu antud garantii välja maksmiseks tuli jalge alla võtta kohtutee. See on näide sellest, kuidas oma õigusi tuleb olla valmis kaitsma ka kohtus.

Lugu on kirjutatud minu kui Sigula Küla Ühendust esindanud advokaadi perspektiivist. Loodetavasti on garantii sellise täitmise näol tegu üksikjuhtumiga, mitte konkreetse garantii andja tavapraktikaga.

Garantii väljastamine

Sigula küla aktiivseid inimesi koondav Sigula Küla Ühendus ehitas külamaja. Tehti konkurss ehitaja leidmiseks, sõlmiti ehituse töövõtuleping. Lepingus nähti ette ehitaja kohustus esitada tellijale täitmistagatisena krediidiasutuse garantii.

Garantii esitati, kuid mitte krediidiasutuse, panga oma. Kuna garantii andjaks oli Tartu Hoiu-laenuühistu, otsustas tellija garantiiga sellisel kujul leppida. Tänapäevases erinevate finantsteenuste väga kirjus maailmas paistab hoiu-laenuühistu panga moodi asutusena.

Ehitaja tegi oma töö halvasti – hoone sai püsti, kuid sellel oli rida olulisi puudusi: praaktööd, lõpetamata tööd, puuduv dokumentatsioon. Sigula Küla Ühendus tööd pakutud kujul vastu ei võtnud, vaid nõudis puuduste kõrvaldamist. Arutati, otsiti lahendusi, kuid lõpuks kadus ehitaja üldse ära, jättes töö lõpetamata. Aga just sellisteks juhtumiteks ongi garantii mõeldud.

Kuidas garantii peaks töötama

Garantii on seaduse kohaselt selle saaja jaoks tugev tagatis: niipea, kui garantii saaja vaid teavitab soovist see realiseerida, makstakse see küsimusi esitamata välja.

Seaduse kohaselt ei huvita garanti, kas päriselt ollakse garantiiga tagatavate kohustustega rikkumises või mitte. Ta maksab raha välja ja jääb põhivaidluses (kui küsimus üldse on vaidluse all) neutraalseks. Tõendeid nõude kinnitamiseks garantii andjale esitada vaja ei ole, piisab raha välja maksmise soovi avaldamisest. Isegi kui kogu ehituse töövõtuleping oleks kehtetu, ka siis makstaks garantii välja. Erandina võib garantiinõudele vastuväiteid esitada, kui need tulenevad garantiist endast.

Ehitusega seoses võib aastaid vaielda (ja vaieldaksegi) selle üle, kas töö tehti korralikult ja kes kui palju kellele tasuna, leppetrahvide ja viivistena võlgu on. Garantii ülesanne on töö tellijat sellise olukorra eest kaitsta ja pakkuda tagatisena kokku lepitud garantiisummat otsekohe, mitte kauges tulevikus.

Kogenud garantii andjad on ammu aru saanud, et ka õige äriline valik on garantii alati välja maksta, välja arvatud, kui tegu on 100% kindlaks tehtud pettusega nõude esitaja poolelt. Garantii eest maksab küll see, kelle kohustusi tagatakse, kuid seda “müüakse” ju ikkagi lõpuks garantii saajatele. Kui mõni garant pakub praaktooteid (lubadusi ei täideta), siis seda garantiid varsti turul enam ei vajata.

Garantii nõue, kohtueelne menetlus ja kohtusse pöördumine

Sigula Küla Ühendus esitas 09.10.2013 Tartu Hoiu-laenuühistu garantii väljamaksmise nõude, mis pidanuks neile hiljemalt 30 päeva hiljem garantiisumma pangaarvele tooma.

Tartu Hoiu-laenuühistu ootas garantii järgse kohustuse täitmise viimase päevani, mil vastas, et ta raha välja ei maksa. Nõnda otsustades ei pöördunud hoiu-laenuühistu mitte kordagi seisukoha või lisainfo saamiseks Sigula Küla Ühenduse poole. Järgnenud kirjavahetusest selgus, et garantii andja oli siiski suhelnud ehitajaga (objektilt töid lõpetamata jalga lasknud ettevõte) ja saanud sellelt arvamuse, et töö olevat tegelikult valmis ja nõuetekohane.

Vaid ühe poole infole tuginedes garantiiandja jaoks väga erandlikku otsust tehes (meenutagem, et garantii andja ülesanne on raha välja maksta vaidlusse sekkumata) tegi hoiu-laenuühistu minu hinnangul vea, mida nad edasises protsessis keeldusid ümber vaatamast isegi ülekaaluka vastupidise info olemasolul. Juristid ei taha mõnikord oma eksimusi tunnistada ja lasevad neid vigu pigem “parandada” kohtul.

Katsed Tartu Hoiu-laenuühistut seisukohta muutma panna lõppesid viimase avaldusega, et garantiid kohtuta välja ei maksta. Sigula külarahvas sai Tartu Hoiu-laenuühistuga peetud kirjavahetusest aru, et garantii maksmisest keeldumise põhjuseks on hinnang, et Sigula Küla Ühendus esitab ise valeandmeid, et nad on ebaausad inimesed. See võis olla põhjuseks, miks Tartu Hoiu-laenuühistu hiljem ei avanenud võimalust vaidlust kokkuleppel ja veidi parematel tingimustel lahendada.

Kui seni oli asjade ajamisega väga hästi hakkama saadud ilma juristita, siis kohtusse minekuks otsustati leida advokaat. Sigula Küla Ühendusel nappis õigusabi eest tasumiseks raha, kuid nad leidsid advokaadibüroo, mis oli valmis perspektiivika asja ajamisel veidi riskima. Esindus lepiti kokku kõigis kolmes kohtuastmes tulemustasuna, mis põhineb kohtu poolt kliendi kasuks välja mõistetud summal. Kohtuasja kaotamise korral olnuks töö tasuta.

Hagi sisse andes otsustati mitte piirduda garantiisumma enda nõudmisega, vaid lisaks nõuda välja viivised ja menetluskulud. Tartu Hoiu-laenuühistu otsusel hea põhjuseta keelduda oma kohustuste täitmisest pidi olema hinnasilt küljes.

Garantii andja esitab tõendina “ekspertiisiakti”

Tartu Hoiu-laenuühistu vastas kohtule, miks nad hagi ei tunnista ja esitas oma tõendid. Ehitus olevat valmis ja seda kinnitavat tõendina esitatud ekspertiisiakt. Kõnealune ehituslik “eksperdiarvamus” oli minu silmade läbi nähtuma sedavõrd ebaprofessionaalne, et igale juristile pidi olema selge, et mitte ainult ei saa sealt usaldusväärset infot tegelike asjaolude kohta, aga sellise praaktõendi esitamine iseenesest näitab, kui nõrk on sellele tugineva poole case.

Mitte ainult ei olnud jämedad kirjavead juba ekspertiisiakti pealkirjas, aga see:

oli allkirjastamata, väljastatud selliseks tegevuseks nõutavat registreeringut mitteomava „eksperdi“ poolt,
ei vastanud mitte ühelegi vorminõudele, mis eksperdiarvamusele kehtivatest õigusaktidest tulenesid,
kajastas kogu maja ehitust puudutavat kokku kahel ja poolel leheküljel trükitähtedega, seejuures järelduste põhjendusi esitamata (nt ei saanud me teada eksperdi mõttekäiku, mille tulemusena olid hoone kütet ja ventilatsiooni puudutavad tööd Eesti tingimustes lisatööd, mitte ehituse vältimatu osa), ja
lõppkokkuvõttes möönis ikkagi arvukaid puudusi ehitaja töös.

Hiljem vestlesin Tartu Hoiu-laenuühistu esindajaga telefoni teel ja tegu oli asjatundliku juristiga. Selline eksperdiarvamus ei saanud ka tema jaoks veenev olla.

Kompromissi läbirääkimised ja maakohtu otsus

Alles vahetult enne järjekordset Tartu Hoiu-laenuühistule kohtu poolt antud menetlustähtaja möödumist sai Sigula Küla Ühendus esimese kontakti kompromissipakkumisega maksta garantii summa välja osaliselt. Hoiu-laenuühistu oli läbirääkimiste lõpus valmis välja maksma garantii põhisumma ja osaliselt ka viivituse eest, kuid mitte enam. Asjatult põhjustatud menetluskulude arvestamiseks kompromissis valmisolek puudus, kuid see oli Sigula Küla Ühenduse nõudmine. Nemad olid kogu aeg soovinud kohtumenetlust ja -kulusid vältida – miks peaks nad kandma need nüüd ise.

Kuna kokkuleppele ei saadud, lubas Tartu Hoiu-laenuühistu minna vaidlusega Riigikohtuni välja, et luua uut garantiid puudutavat kohtupraktikat.

Maakohtu otsusega rahuldati hagi täielikult ja kõik summad mõisteti Tartu Hoiu-laenuühistult välja. Tartu Hoiu-laenuühistu pidi hüvitama kõik Sigula Küla Ühenduse menetluskulud. Selle üle oli vaat et kõige suurem rõõm, sest keegi ei peaks kandma ise kulusid seetõttu, et temale antud lubadustest kinni ei peeta.

Apellatsioonimenetlus ja vaidluse lõpp

Tartu Hoiu-laenuühistu esitas maakohtu otsusele apellatsioonkaebuse, kuid seda ainult menetluskulude osas. Seega ilmnes, et selgeks vaidlemist vajanud õiguslikku erimeelsust juba mõnda aega enam ei olnud, kui üldse kunagi olnud oli.

Apellandi arvates olid Sigula Küla Ühenduse õigusabi ajakulu peaaegu kaks korda liialdatud, advokaadi tunnitasu ülemäära suur (advokaadibüroo reaalne tunnitasu kujunes küll suurusjärgus, mida arvestav osa advokaate küsib tulemustasu riski võtmata) ning kogu vaidlus olevat olnud üleüldse “lihtsakoeline”.

Ringkonnakohtu otsusega jäeti apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et õigusabitasu põhjendatud suuruse hindamisel võib advokaadi töö ajakulu olla põhjendatud ka menetlusdokumentide kvaliteediga. Võib kirjutada vähem, kuid süstematiseeritult ja ammendavalt ning sellisele tööle kulub rohkem aega. Riigikohtusse hoiu-laenuühistu enam ei pöördunud.

Garantiisumma maksis Tartu Hoiu-laenuühistu Sigula Küla Ühendusele välja 29.02.2016, st üle kahe aasta hiljem kui garantiid väljastades lubas. Menetluskulud maksti samuti ringkonnakohtu otsuse jõustumisel välja, kuid mitte enne tähtaega.

Juhtumi esimeseks õppetunniks on, et kui tahad garantiid nagu see seaduses ette on nähtud, siis vaata hoolega, kes selle Sulle annab. Loodetud kindla ja kiirelt realiseeritava tagatise asemel võid saada kohtuvaidluse. Teine õppetund on, et tasub julgeda oma õigusi vajadusel ka kohtus kaitsta ning see annab ka tulemusi.

Garantii / Kohtulood / Tsiviilkohtumenetlus 0 kommentaari

26.05.2016 Risto Käbi

Loe oma kriminaalasja toimik ise ka kindlasti läbi!

Kriminaalasjas kahtlustatav olla ei ole vahva ja Sinu jaoks ei pruugi kogu see õigusevärk olla põrmugi huvitav. Ikka tuleb ette suhtumist, et palkan endale kriminaaladvokaadi ning las siis advokaat ajab seda asja. Ise tahan sellest teemast võimalikult vähe kuulda ja selleks kaitsja võtsingi.

Selliseks lähenemiseks on õnneks üsna palju ruumi, sest kaitsetegevuse põhiraskus lasub nii seaduse kui reaalse õiguspraktika kohaselt kriminaaladvokaadil, mitte kliendil. Vaevalt Sa ise apellatsiooni, kassatsiooni või mõnda taotlust koostama hakkad. Või tunnistajaid küsitled, protsessis toimuvat mõtestad ja sellele reageerid.

Miks Sa ikkagi pead oma toimikut ise lugema, kui Sul on advokaat?

Siiski on üks asi, mida kaitseadvokaat tahab näha Sind tegemas. Kui kohtueelne uurimine lõpeb ja saate kriminaalasja toimiku, siis loe see ise ka läbi. Kui oled ise nõus tegema ainult ühe asja kogu kriminaalmenetluse jooksul, tee just seda.

See on oluline, sest olgu kaitsja nii nutikas kui tahes ja soovigu Sinu jaoks ükskõik kui palju ära teha – ta ei tea Sinu elust rohkem kui Sa ise. Toimikut võib lugeda üht- või teistpidi, aga vaid Sina tead, mis tegelikult juhtus, milline tunnistaja valetab, kes on kelle endine elukaaslane ja millised olulised seotud sündmused on uurimisel tähelepanuta jäänud. Advokaadina toimikut lugedes ei pruugi välja tulla, et autos, mida Sa juhtisid, oli veel neli inimest. Sealt võib mitte välja tulla, et tegelikult lõi teine Sind esimesena. Või et politsei käis samal õhtul juba varem selles kohas korda loomas.

Harva kui toimiku ise läbi töötanud kliendilt ei tule ühtegi potentsiaalselt olulist infokildu või mõtet, mida saaks kaitseks kasutada.

“Aga minu kaitsja ütles, et tal on keelatud mulle toimikut anda”

Üllatusega kuulen, et mõned kaitsjad keelduvad andmast oma klientidele toimiku koopiat – lepingulised (kes on valitud kliendi poolt ja kelle kulu klient vahetult kannab) kaitsjad, tuntud kriminaalasju ajavad advokaadid, kellest võib ajalehest lugeda. Et kui tahad üldse oma asja materjaliga tutvuda, siis teed seda advokaadibüroos, ja kell läheb käima. Mis ajast sai ühislugemisest kooli esimese klassi programmi asemel õigusprofessionaali tasuline teenus?

Kelleltki ei tuleks tasu küsida vaid selle eest, et ta enda kriminaalasja toimikut lugeda saaks. Mõttekam on lasta aktiivsel kaitsealusel toimik ka ise läbi töötada ja pakkuda tasustatava ning tegelikku väärtust omava teenusena toimiku sisu (asjaolud, tõendid) analüüsi, lisatõendite hankimise ja kaitsepositsiooni arutamist.

Tõele au andes, kriminaalmenetluse seadustik tõesti piirab võimalusi toimikust koopiate tegemist (seda ei saa anda kolmandatele isikutele) ja mõnikord ei ole 100% materjali osas koopia tegemine kahtlustatavalegi võimalik. Tüüpiliselt aga piirangud kahtlustatava osas üldse puuduvad või puudutavad vaid üksikuid lehekülgi, seda ka suurtes asjades. Tõeline kaitsja muidugi vaidlustaks sellised absurdsed lauspiirangud kohe, kui need kehtestataks.

Kuidas oleks võimalik toimiku koopiat saamata tõhusalt läbi töötada vähegi mahukamaid asju (kümneid köiteid, tuhandeid lehekülgi) on võimatu ette kujutada. Muidugi vajad Sa koopiat, rahu ja aega, et päriselt süveneda.

“Minu advokaadi sõnul on toimik liiga mahukas, et see välja trükkida”

Toimik antakse kaitsjale tänapäeval elektrooniliselt, PDF-failina. Midagi ei ole tarvis ilmtingimata välja trükkida, tegelikult isegi mitte ainult selle pärast advokaadiga kokku saada. Pilveteenused ja Eesti riigi poolt pakutav failide ID-kaardi abil krüpteerimise teenus annavad võimaluse toimik täiesti turvaliselt ka Interneti kaudu kliendile kättesaadavaks teha.

Kui Sul aga on määratud kaitsja, oled vanglas ja taotled suures mahus paberkoopiaid, on olukord veidi teine. Riigi õigusabi osutaja tasu selles faasis on nii väike, et oma kuludega kümnete toimikute kopeerimine on määratud kaitsja poolt peale maksmine. Kaitsja saab taotleda paberkoopia tegemist prokuratuurilt, aga kui Sul asjaga kiire on, ole mõistlik ja leia võimalus see koopiakulu ise kanda.

Kui Sul päriselt on kaitsja, kes ei pea vajalikuks Sulle toimiku koopiat anda ega järelikult Sind kaitse teostamisse sisuliselt kaasata, on Sul vale advokaat.

Advokaat / Kriminaalmenetlus / Õigusteenus 0 kommentaari

30.11.201521.04.2020 Risto Käbi

Kahtlustatava ülekuulamine: rääkida või mitte?

(Uuendatud 21.04.2020) Kui inimest kahtlustatakse kuriteos, toimub juba enne kohut uurija juures ülekuulamine. Kaitsja osavõtt kriminaalmenetluses ei ole siis veel kohustuslik, mis võib kahjuks jätta petliku mulje, et asi ei ole tõsine ja toimuval siduvaid tagajärgi. Tegelikul on kahtlustatava üks olulisim otsus kogu kohtueelses menetluses, kas anda ülekuulamisel ütlusi või mitte. Seda otsust ei ole mõtet teha omapäi, vaid ikka kaitsja kaasabil.

Ütlen kohe, et enamasti on õige ütlusi mitte anda.

Ülekuulamine politseis võib hiljem võtta tõhusa kaitse

Sinu ütlused on oluline kaitseabinõu, mida saad ise enda kasuks (või kahjuks) kasutada. Kui neid valesti kasutada, võivad sõnad kergesti oma väärtuse kaotada. Seda juhul, kui Sinu jutt satub seletamatusse vastuollu teiste, kindlamate tõenditega või muudad kohtus varem räägitut. Kui Sinu ütlused muutuvad, on tulemuseks, et kohus ei usu sageli kumbagi neist versioonidest ja Sinu ütlusi tõenditena arvesse ei võeta. See on eriti kehv lugu, kui kahtlustus põhineb tõenditena valdavalt kellegi teise ütlustel. Sel juhul on Sinu eesmärk tasakaalustada oma ütlustega süüdistavad väited ja ülejäänus hoolitseb Sinu kaitse edu eest süütuse presumptsiooni põhimõte.

Ettevaatlikuks võiks teha, et ülekuulamisel ei ole Sulle teada, milliseid tõendeid on juba kogutud, sh kes mida ütlusi andes rääkinud on. Kogenud kriminaaladvokaat võib teha selles osas küll häid oletusi, kindlus saabub aga alles kohtueelse menetluse lõpetamisel, mil saate toimiku.

Küsimus ei ole ainult selles, kas oled süütu või kas armastad tõtt. Kahtlustuses võidakse Sulle nimetada arvukalt kuupäevi ja kellaaegasid kuude või aastate tagant, viidata õigusaktidele või dokumentidele, mida Sul kaasas ei ole. Või soovitakse otsekohe seisukohta süüküsimuses õigusrikkumise koosseisu kohta, milles kohtupraktika puudub. Kuidas peaksid olema valmis siin ja kohe kõike mäletama ning siduvalt otsustama?

Isegi kui Sa püüdlikult kaasa töötad ja räägid heas usus asjadest, mida täpselt ei mäleta, ära oota, et selles olukorras tõenäoliste ebatäpsuste osas hiljem mõistvad ollakse. See saab olema põhjus, miks prokurör palub kohtul Sinu jutu tõendina kõrvale jätta. Oma tõe rääkimiseks avaneb hiljem uusi võimalusi ja Sulle on parem rääkida üks kord, aga täie kindlusega üksikasjades, ning veenvalt.

Kahtlustatava ülekuulamine ei muuda menetluse kurssi

Levinud “intuitiivse” väärarusaama kohaselt tuleb uurimisel igal juhul koheselt hakata uurija küsimustele vastama, sest kui seda mitte teha, olevat see kui süü tunnistamine. Seadusest tulenev süütuse presumptsiooni põhimõte aga ütleb täpselt vastupidist. Vaikimine on Sinu põhiseaduslik õigus (PS § 22 lg 3), ja põhiseaduses on kirjas kõige väärtuslikumad õigused, mis on seal sätestatud põhjusega.

Millist tulemust Sa ootad, kui hakkad kohe ütlusi andma? Et riik tõstab käed üles ja kogu lugu lõpeb sealsamas? Ei, tõendite kogumine jätkub kindlasti ja Sinu jutt võib anda uusi ideid, kust neid otsida.

Advokaadita ülekuulamisel käinud kaitsealused on põhjendanud tehtud halbu valikuid sellega, et neile tundus, et kui süüd ei tunnista ja ütlusi ei anna, järgneb vahistamine ning väga karm karistus. Süü tunnistamine teeb tegelikult nii vahistamise kui süüdimõistmise ja karistamise riigile lihtsamaks, mitte keerulisemaks.

Mõnikord jäetakse kahtlustatava ülekuulamine viimaseks toiminguks enne asja prokuratuuri ja sealt edasi kohtusse saatmist. See on hetk, kui Sinul endiselt kriminaalasja materjali ei ole, küll on kohtueelsel menetlejal infot nii palju, kui üldse olema saab. Uurija võib seejuures ausalt välja öelda, et asi läheb vääramatult “proksi” ja teda absoluutselt ei huvita, kas Sina ütlusi annad ning mida seejuures räägid. Kuna oled vaid samm eemal asja materjali saamisest, siis mis eesmärki teeniks oma kaartide avamine vahetult enne seda, kui vastasmängija oma kaardid lauale paneb?

Ülekuulamise eesmärk on tihti süü, mitte süütuse tõendamine

Praktikas olen haruharva näinud, et uurija koguks mõne õigustava tõendi omal initsiatiivil. Kui aega jääb vaid poole “rehkenduse” tegemiseks (ja aega on alati vähe), saab tehtud just Sind süüdistav pool. Sageli unustatakse kahtlustatavalt pika ja põhjaliku süütunnistuse saamisel isegi ilmse puhtsüdamliku kahetsuse fikseerimine protokollis.

Ülaltoodu ei ole muidugi kogu tõde ja Sinu asja eripära võib õigustada teistsugust, isegi vastupidist lähenemist. Kindel on aga see, et kahtlustatava ülekuulamine on tähtis hetk ja seal tehtud rumalused maksavad hiljem valusalt kätte. Palka endale juba enne ülekuulamist kaitseadvokaat ning tee otsustus rääkimise või vaikimise kohta teadlikult.

Karistusõigus / Kriminaalmenetlus / Menetlused 0 kommentaari